Lamekatus
Lamekatus on parim ja soodsaim katuselahendus
Lamekatus on parim katuselahendus, lamekatuse konstruktsioon on selle artikli märksõnad.
Lisaks sellele ariklile võib lugeda linkidel olevaid artikleid.
katusetööd, katusetöö – meie teenused
hüdroisolatsioon, hüdroisolatsioonitööd – meie teenus
Lamekatus on paljudel juhtudel ainulahenduseks artiklile lisaks võib lugeda lingil olevat artiklit.
lamekatused, lamekatusetööd – meie teenus
Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 või sellest väiksem.
Lamekatuse paigaldamise tehnoloogiat võib kasutada ka järsematel katustel nagu viilkatus, kaarkatus, sein või mõni muu muutuva kaldega ehituskonstrultsiooni katmisel.
Lamekatuse kate peab olema pidev ehk katus peab olema kaetud katkematu hüdroisolatsiooniga ehk hüdroisolatsiooni kattekihiga.
Materjalipaanide ühenduskohad peavad olema täies ulatuses veetihedad.
Lamekatus peab vastu võtma seisvat vett ehk lamekatus ehitatakse seisvat vett pidava katusena.
Lamekatuse võib ehitada piiramatute mõõtmetega.
Seepärast on paljudel juhtudel lamekatused ainulahenduseks.
Lamekatuse konstruktsioonilahendused on teistest katustelahendustest tavaliselt lihtsamad ja seepärast ka hinnaliselt soodsam.
Eriti märkimisväärne on soodsam hind suuremate katuste puhul.
Lamekatuse kate on katuse pealmine kiht.
Lamekatuse katteks kasutatakse rullmaterjalist katteid.
Eestis paigaldatakse sagedamini bituumenrullmaterjalist katusekatteid.
Viimastel aastatel on märgata plastrullmaterjalist katusekatetega katuste ehitamise kasvu.
Bituumenrullmaterjalist katusekate on enim kasutatav lamekatuse kattematerjal artiklile lisaks võib lugeda lingil olevat artiklit.
bituumenrullmaterjal – kasulik teada – artikkel
Bituumenrullmaterjal on bituumenist või bituumenist ja täiteainest valmistatud rullmaterjal, mis sisaldab tugikangast.
Bituumenrullmaterjalid jagatakse kaalu ja omaduste alusel tooteklassidesse.
Bituumenrullmaterjalist kattelahendus valitakse kattematerjali toote- ja katuseliigituse alusel.
Valimisel arvestatakse ka tuleohutusklassi.
Tooteliigitus näitab rullmaterjali tootmiseks esitatavaid materjali miinimumnõudeid.
Kasutusliigitus näitab rullmaterjalide kombinatsioonide võimalusi.
Materjalide valik oleneb samuti katusekaldest.
Tänapäeval on bituumenrullmaterjalid valmistatud modifitseeritud bituumenist.
Bituumenrullmaterjalist kate ehitatakse ühest või mitmest materjali kihist.
Materjali kihtide arv sõltub tootest, kasutuskohast.
Sagedamini kasutatakse hüdroisolatsiooni tegemisel kahekihilist lahendust, mis koosneb aluskihimaterjalist ja pealiskihimaterjalist.
Rullmaterjali vuugid ja muud liitekohad liimitakse või keevitatakse veetihedaks.
Bituumenrullmaterjalid kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge bituumeniga keevitades, liimides või naelutades.
Bituumenliimiga kinnitust võib vajadusel tugevdada mehaaniliste kinnititega.
Sagedamini kasutatakse bituumenrullmaterjalide paigaldamisel keevitamist.
Keevitatava toote alumisel pinnal on keevitusbituumen juba olemas.
Keevitamiseks kasutatakse gaasipõleteid ja tööstuslikku propaan gaasi.
Ühendatavate bituumenrullmaterjalide kokkupuutepinnad kuumutatakse ja materjali kattepaanide ühenduskohast surutakse välja 5 kuni 10 mm laiune bituumeniriba.
Bituumenriba väljasurumiseks võib kasutada vuugirulli.
Lamekatus peab keevitatud kohast olema vähemalt sama tugevad kui katusele paigaldatav material.
Bituumenrullmaterjali liimimisel kasutatakse külmliimimist ja kuumliimimist.
Külmliimimise korral kasutatakse eraldi liime.
Tehastes toodetakse ka iseliimuvaid bituumenrullmaterjale.
Kuumliimimisel aga sulatatakse selleks ettenähtud bituumenipallid koha peal bituumeni kuumutamise katlas vedelaks.
Bituumeni temperatuur reguleeritakse vastavalt bituumeni liigile.
Vedel bituumen lastakse katla kraanist bituumenikannu ja viiakse kannuga soovitud kohale.
Bituumen valatakse liimitavasse kohta, aetakse ühtlaselt laiali ja soovitud materjal liimitakse laiali aiatud bituumenikihi peale.
Enamasti kasutatakse plastist teleskooptüübleid, mille alumisest otsast ulatub välja hea korrosioonikindlusega kruvi, isepuuruv kruvi, betooninael/kinnituskiil.
Kinnitusvahendite pikkus sõltub soojustuse paksusest, metallosa valik aga lamekatuse aluskonstruktsioonist.
Kinnituskomplekt valitakse nii, et teleskoopkinnitusel oleks piisav lõtku võimalus.
Bituumenrullmaterjali paanid võivad kulgeda nii vee voolu suunas kui ka vee voolu suunaga risti.
Paanide ülekatted peavad paiknema vee voolu suunas.
Samas kattekihis olevad bituumenrullmaterjali kattepaanid võivad kulgeda erinevates suundades.
Bituumenrullmaterjali erinevad kattekihid peavad olema samasuunaliste paanidega.
Erinevate kihtide kattematerjalide ühendusvuuke ei tohi paigaldada omavahel kohakuti.
Bituumenrullmaterjal lastakse alusele vabalt langeda ja seda ei venitata.
Lamekatuse külgnemisel seina, parapeti, korstna, akna või mõne muu takistusega, peab bituumenrullkattematerjalist tõsted ehk ülespöörded tooma katusepinnast kõrgemale takistuse peale minimaalselt 300 mm.
Bituumenrullmaterjali ülespöörde paanid lõigataks rullist välja risti rulli.
Katuste lõpetamisel kasutatakse erineva profiiliga ääreplekke, katteplekke, lõpetusplekke.
Ääreplekid kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge kruvidega.
Olenevalt kohast võib/saab bituumenrullmaterjali keevitada äärepleki külge.
Olenevalt bituumenrullmaterjali puistest võivad pealiskihi materjalid olla erineva pinnavärviga.
Lamekatuse ehitamisel kasutatakse enamasti halli ehk tumedama puistega materjale.
Toodetakse aga ka valge, rohelise, punase, pruuni või mõnda muud värvi puistega materjale.
Rullmaterjali pealiskihi värv saavutatakse eri värvi kiltkivikatega ehk -puistega tehases.
Plastrullmaterjalist katusekate on tõusev trend lamekatuse ehitamisel artiklile lisaks võib lugeda lingil olevat artiklit.
PVC plastrullmaterjal – kasulik teada – artikkel
Plastrullmaterjalist lamekatuse pealiskiht ehk kattekiht ehitatakse ühekihilisena.
Plastrullmaterjalid on õhukesed tugikangaga armeeritud või armeerimata hüdroisolatsioonimaterjalid.
Plastrullmaterjali paksus jääb vahemikku 1,2 kuni 3 mm.
Materjali pealispinnal on tavaliselt libisemist takistav reljeefne struktuur.
Plastrullmaterjale toodetaks väga erinevates värvitoonides.
Plastrullmaterjalist kate ehitatakse ühes kihis.
Rullmaterjalide vuugid ja muud liitekohad ühendatakse omavahel kuumaõhupuhuriga.
Kasutatakse nii käsifööni kui ka automaatseadmeid.
Liitepinnad kuumutatakse sulamiseni ja surutakse omavahel kokku.
Peale jahtumist saavutab keevisliide põhimaterjaliga samasugused omadused.
Plastrullmaterjalide paigaldamisel tuleb regulaarselt kontrollida keevisliite kvaliteeti.
Enimlevinud on käsitsi konksuga kontrollimine ja rebimiskatse.
Plastrullmaterjali paanide ülekatted võivad paikneda nii vee voolu suunas kui ka vastupidises suunas.
Lamekatuse lõpetamisel kasutatakse profiilplekke, mille pinnakate ühildub plastrullmaterjaliga.
See võimaldab keevitada katusekatet profiilpleki külge.
Lamekatusepinna külgnemisel vertikaalpinnaga nagu sein, parapett, suitsuluuk või mõni muu takistus, tuleb teha plastrullmaterjalist ülespööre minimaalselt 300 mm.
Kui lamekatuse ülestõste kõrgus on üle 600 mm, tuleb teha ülespöördele ehk tõstele vahekinnitus.
Selleks kasutatakse kinnitus- ehk vahehõlmasid.
Lamekatuse ülespöörde ühtlase kinnituse tagab metallprofiil.
Metallprofiil peavad olema piisava jäikusega ja tugeva kinnitusega.
Olenevalt katuse aluspinnast, võib plastrullmaterjal vajada laager- või eralduskihti.
Lamekatuse laager- või eralduskiht võib olla eraldi iseseisva materjali kihina või võib olla juba tehases lamineeritu plastrullmaterjali külge.
Sagedamini kasutatav plastrullmaterjal Eestis on PVC kate ehk polüvinüülkloriid kattematerjal.
Lamekatuse PVC kate säilitab keevitatavuse kogu eluaja jooksul.
Lamekatus võib olla soojustatud või soojustamata artiklile lisaks võib lugeda lingil olevat artiklit.
katuse soojustamine, soojustus – meie teenus
Lamekatuse soojustamine on energiatõhusa hoone ehitamisel väga oluline.
Vastavalt vajadusele lamekatused soojustatakse või ei soojustata.
Lamekatuse projekteerimisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 68 “Energiatõhususe miinimumnõuded”.
Lamekatuse soojustusmaterjalide valikul tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osaleesitatud tuleohutusnõuded”.
Lamekatuse soojustusmaterjalina kasutatakse mineraalvilla (MW), paisutatud polüstüreeni (EPS), ekstrudeeritud polüstüreeni (XPS), jäika polüretaanvahtu (PIR), kergkruusa (LWA), vahtklaasi (CG).
Lamekatuses kasutatavate soojustuste minimaalne koormustaluvus alumistes ja vahekihtides peab olema vähemalt 30 kPa ja pealmistes kihtides minimaalselt 50 kPa.
Kui lamekatuse soojustuse aluskonstruktsiooniks on kandev profiilplekk ja kandepleki peal ei ole kasutatud kõva ehitusplaati, siis peab alumise villakihi koormustaluvus olema minimaalselt 50 kPa.
Lamekatusekonstruktsioonis kasutatakse kõva villa plaate.
Soojustuse paigaldamiseks peab lamekatuse aluspind olema kuiv ja puhas.
Lamekatuse aluspinnal ei tohi olla ebatasasusi, mis võivad kahjustada paigaldatavat soojustust või mis võimaldab õhul vabalt soojustuse all liikuda.
Lamekatuse aluskonstruktsiooni muhu või lohu maksimaalne vertikaalmõõt ei tohi olla suurem kui 15 mm.
Aluskonstruktsioonis ei tohi olla suuri pragusid.
Lamekatuse soojustusplaadid tuleb paigaldada tihedalt üksteise vastu ja vältida soojustusplaatide vahelisi vahesid.
Tekkinud vahed tuleb täita sobiva soojustusmaterjaliga.
Soojustusplaatide paigaldamisel ei tohi tekkida risti kujulisi mustreid ja soojustust läbivaid vuuke.
Erinevate soojustusplaatide omavaheline nihe ei tohi olla väiksem kui 200 mm.
Soojustuse sisse jäävad korrosiooniohtlikud materjalid tuleb korrosiooni eest kaitsta.
Lamekatuse soojustusel käimist tuleb piirata, sest suur käimiskoormus muudab soojustusplaadid pehmeks.
Vajadusel tuleb lamekatuse soojustusele paigaldada koormust jaotavad plaadid või ehitada käiguteed.
Aurutõke on oluline katusekonstruktsiooni osa kohta võib lugeda lisaks antud artiklile linkidel olevaid artikleid.
aurutõke – kasulik teada – artikkel
aurutõkkekile – kasulik teada – artikkel
iseliimuv aurutõke – kasulik teada – artikkel
Aurutõke on materjali kiht ehk isolatsioonikiht, mis on mõeldud hoonest piirdesse tungiva veeauru liikumise takistamiseks.
Soojustatud lamekatused vajavad aurutõket.
Lamekatuse aurutõke paigaldatakse köetava ruumi piirde sisepinna lähedale.
Tavaliselt paigaldatakse aurutõke enne soojusisolatsiooni kihti.
Tavalise niiskuskoormusega hoonetes (suhteline õhuniiskus talvel on ca 40 % ja õhutemperatuur 20 kraadi C) võib aurutõkkekihti paigaldada ka soojustuskihi sisse, kuid aurutõke ei tohi paikneda soojusisolatsioonikihi sisepinnast kaugemal kui 1/4 soojusisolatsioonikihi paksusest.
Aurutõkke peab paigaldama nii, et aurutõkke temperatuur ei langeks alla kastepunkti temperatuuri.
Aurutõke võib paikneda nii peal- kui allpool katuse kallete tegemiseks kasutatavatid materjalikihte.
Kui lamekatuse kalded tehakse suure veeimavusega materjalidest, siis peab tagama kalletest niiskuse valjakuivamist alla poole ja paigaldama aurutõkke niiske materjali peale.
Aurutõke peab olema piisava veeaurutihedusega.
Aurutõkke liitekohad peavad olema põhimaterjaliga samase aurutihedusega.
Vaatamata kõigele, ei saa ühegi aurutõkke kasutamisel arvestada täieliku arutihedusega.
Aurutõke peab toimima ka õhutõkkena.
Energiatõhusa hoone ehitamisel on hoone õhutihedusel suur kaal.
Aurutõkke alusel ei tohi olla ebatasasusi, mis võiksid aurutõket vigastada.
Alus peab olema vähese niiskusega ja niiskusel peab olema võimalus sissepoole välja kuivada, sealjuures tekitamata niiskusega kaasnevaid probleeme.
Betooni pind on leeliseline ja seepärast ei tohi betoonpinnale paigaldada alumiiniumlehega kaetud ja klaasriidest tugikihiga materjale.
Aurutõket võib panna otse profiilpleki peale, kuid sedasi ehitades on ehitajal väga keeruline saavutada aurutõkke aurutihedust.
Seepärast on soovitav enne aurutõkke paigaldamist paigaldada profiilplekile mineraalvillast või ehitusplaadist sängituskiht.
Mineraalvillaplaate võib kasutada paksusega 20 kuni 50 mm ja ehitusplaate alates paksusest 15 mm ja rohkem.
Kui lamekatuse katusekonstruktsiooni mehhaanilene kinnitus suudetakse tagada otse kandva profiilpleki külge, siis võib ehitusplaadi alus olla ka õhem kui 15 mm.
Alumineeritud iseliimuva aurutõkke paigaldamisel saavutatakse kandva profiilpleki peale tugev kiht, mille peal on katuse ehitajatel mugav tööd teha.
Samas annab alumineeritud bituumenrullmaterjalist iseliimuv aurutõke katusele korraliku aurupidavuse.
Aurutõkke puitalus peab olema tasane ilma konarlusteta.
Alus ei tohi aurutõket vigastada.
Puitaluses oleval niiskusel peab olema võimalus sisse pool välja kuivada.
Aurutõkkeks kasutatakse erinevaid materjale.
Enimakastatatavateks aurutõkkematerjaliks on bituumenrullmaterjal ja plastaurutõke ehk aurutõkkekile.
Bituumenaurutõke peab vastama standardile EVS-EN 13970 ja plastaurutõke standardile EVS-EN 13984.
Aurutõkkena kasutatakse ka alumineeritud iseliimuvat bituumenrullmaterjali, mida kasutatakse enamasti kandva profiilplekist katuste puhul, mille all on eriti märjad ruumid (näiteks pesula, saun).
Aluskonstruktsiooniks võib olla betoon, metall, puit kohta võib lisaks antud artiklile lugeda alloleval lingil olevat artiklit.
lamekatuse aluskonstruktsioon – kasulik teada – artikkel
Lamekatuse aluskonstruktsioon on katuse kandekonstruktsioon.
Lamekatuse aluskonstruktsioonid peavad olema piisavalt jäigad, tasased, liikumatud.
Lamekatuse aluskonstruktsioon ei tohi kahjustada katusekonstruktsiooni või takistada sademevee äravoolu.
Enne katusekonstruktsiooni ehitamist peab aluskonstruktsioon olema kuiva puhas, lume- ja jäävaba.
Betoonist, kergbetoonist või kergkruusbetoonist aluskonstruktsioon võib olla valatud koha peal või toodud tehasest valmisdetailidena ja paigaldatud ehitatavasse konstruktsiooni.
Betooni pind peab olema katkematult kulgev vähemalt puuhõõrutud või siledam.
Betoonelementide mittemonoliseeritud vuugid peavad olema kaetud leht- või rullmaterjalist ribadega.
Lamekatuse metallalus kohta võib lugeda lisaks antud artiklile lingil olevat artiklit.
profiilpleki paigaldus, paigaldustööd – meie teenus
Metallalusest aluskonstruktsioon.
Lamekatuste aluskonstruktsioonina kasutatakse kandvast terasprofiilplekist aluskonstruktsioone.
Metallalusel aluskonstruktsiooni kohta võib kasutada ka väljendeid kandev profiilplekk, kandeprofiilplekk, kandev plekk, kandeplekk, alusplekk.
Et tagada vajalik plekikinnitite ehk kruvide ankurdustugevus, peab pleki paksus olema vähemalt 0,63 mm või suurem.
Kandeprofiilplekkide paigaldusjuhis ja kinnitus on määratud tehase paigaldusjuhendis ja projektis.
Lamekatuse puitalust võib ehitada nii laudadest kui ehitusplaadist.
Laudade minimaalpaksuseks on 20 mm ja maksimaalseks laiuseks 100 mm.
Alustalastiku samm oleneb laua paksusest.
20 mm paksuste laudade alustalastiku sammuks on maksimaalselt 600 mm.
Lauapaksuse suurenedes võib alustalastiku sammu suurendada.
Plaataluseks kasutatakse ehitusplaate nagu niiskuskindlad või veekindlad vineerid või lamepressplaadid.
Plaadid peavad olema vähemalt 15 mm paksused või paksemad.
Plaadid paigaldatakse nii, et plaadivuukides ei tekiks ristmustrit.
Plaatide vahele on vajalik jätta plaatide vaba paisumist võimaldavad vuugid.
Lamekatuse kinnitaminevajab vastutustundliku ehitajat kohta võib lisaks sellele artiklile lugeda lingil olevat artiklit.
kinnitusvahendid – kasulik teada – artikkel
ISO-TAK kinnitustarvikud – kasulik teada – artikkel
Lamekatusekonstruktsioon kinnitatakse aluskonstruktsiooni peale.
Katuse kinnitamine on vajalik tuule- ja tormikahjustuste vältimiseks.
Kinnitusvajaduse määramiseks tehakse lamekatuse kinnitusarvutus.
Lamekatuste kinnitamiseks kasutatakse erinevaid kinnitusmeetodeid.
Mehaaniliseks kinnitamiseks mimetatakse kinnitust, kus lamekatusekonstruktsiooni kinnitamiseks kasutatakse kinnitustüübleid või/ja kinnituskruve, kinnituskiile, kinnitusnaelu.
Kinnitid tuleb paigaldada projekti kohasekt tootja juhiste järgi.
Kinnitamisel tuleb tagada vähemalt minimaalne kinnitussügavus.
Lamekatuse mehaanilise kinnitamise juures on levinuim plastist teleskooptüübli kasutamine.
Plastist tüübli osa peab olema katuse aurutõkke peal oleva soojustuse osast vähemalt 15 mm lühem.
Kinnituselemendina kasutatakse kas metallist betoonikiile või kinnituskruve.
Teleskooptüübleid kasutatakse, kui soojustuse paksus on 50 mm või paksem.
Lamekatuse õhema soojustuse korral kasutatakse plasttüübli asemel metallist seibe.
Ballastiga koormatud katusteks nimetatakse katust, mille katusele on paigaldatud raskuseks betoon, betoonplaadid, kivimaterjal, taimestiku aluspõhjaks olev pinnas.
Ballastiga koormamist kasutatakse põhiliselt tuulekoormuse, tuleohutuse tõttu või kui ei soovita aurutõkkekihist läbi panna kinnitusvahendeid ehk kinnitustüübleid.
Ballastil peab olema piisav kaal.
Kivimaterjali puhul peab kivimaterjali kihi paksus olema vähemalt 50 mm.
Soovitav on paigaldada ümaraservaline killustik kivi suurusega 16 kuni 32 mm.
Teravaservalise killustiku paigaldamisel peab ballasti alla panema geotekstiili minimaalse kaaluga 300 g/m2.
Liimimiseks nimetatakse lamekatuse konstruktsiooni liimimist aluskonstruktsiooni külge.
Liimimist kasutatakse juhul, kui aluse läbistamine mehaaniliste kinnititega on mittesoovitav, aurutõkke läbistamine on keelatud, mehaaniline kinnitamine on nõrga aluse tõttu raskendatud.
Lamekatus võib olla sisemise või välimise vihmavee äravooluga kohta võib lisaks antud artiklile lugeda lingil olevat artiklit.
katuse vihmaveesüsteemid, ehitustööd – meie teenus
Lamekatusele langenud vesi juhitakse katuselt ära kas välimise või sisemise vihmavee äravoolusüsteemi kaudu.
Võib kasutada ka kombineeritud vihmavee äravoolusüsteeme.
Vihmaveesüsteemide levinuim läbimõõt on 100 mm.
Sisemiseks vihmavee äravoolusüsteemiks nimetatakse lahendust, kus katusele langenud vihmavesi juhitakse katuselt ära katusel olevate vihmavee äravoolukaevude ehk katuselehtrite ehk trappide ja sadeveetorustiku abil.
Et katuselehter ei ummistuks väljast tuleva prahi tõttu, paigaldatakse katuselehtrile peale prahisõel.
Et katuselehter talvel ei külmuks, paigaldatakse katuselehtrile ümber või sisse elektriline küttekaabel.
Välimise vihmavee äravoolusüsteemiks minetatakse vee äravoolu lahendust, kus katusele langenud vihmavesi juhitakse katuselt ära katuse servas paikneva renni või piki räästaid kulgeva veesuunaja, veerenni, lehtri ja toru abil.
Välimise vihmavee üravoolu korral on soovitav kasutada renni, toru, aga eriti veesüliti jäätumise vältimiseks elektrilist soojenduskaablit.
Lamekatuse kalded on normeeritud kohta võib lisaks sellele artiklile lugeda lingil olevat artiklit.
katusekalle – kasulik teada – artikkel
Lamekatuse kalded on vajalikud sademevee äravoolu tagamiseks katuselt.
Lamekatuse miinimumkalle sõltub kasutuskohast.
Katuse kalded peavad olema projekteeritud nii, et katusele ei tekiks veelompe.
Kuna lamekatuse miinimumkalded on väikesed, siis vaatamata ehitajate pingutustele võivad veelombid katustele siiski tekkida.
Tekkivad lombid ei tohi olla aga sügavamad kui 15 mm.
Lompide läbimõõtu ei normeerita.
Tavapärase lamekatuse kalle on 1:10 kuni 1:40. Võib ehitada ka suurema kaldega lamekatuseid.
Tavapärase katuse neelu- ja vastukalle on 1:60 kuni 1:80.
Kergliiklusega lamekatusel, haljastusega katusel, terrassil on miinimumkalle 1:80.
Liiklusega koormatud katusel on miinimumkalle 1:100.
Enamus almekatuseid on tuulutatavad kohta võib lisaks sellele artiklile lugeda lingil olevat artiklit.
parapetituulutus – kasulik teada – artikkel
alarõhutuuluti – kasulik teada – artikkel
räästaplekk – kasulik teada – artikkel
Vaatamata vastuabinõudele, satub katusekonstruktsiooni alati niiskust.
Niiskust satub katusekonstruktsiooni kõige rohkem katuse ehitamise ajal.
Seepärast on esimesel kahel aastal lamekatuse tuulutamine eriti oluline.
Kuid niiskust satub katusekonstruktsiooni pidevalt ka läbi tarindikonstruktsiooni hoone ruumidest.
Et katusetarindisse sattunud niiskus saaks tarindist välja, ehitatakse lamekatusele tuulutussüsteem.
Tuulutussüsteem peab suutma katusekonstruktsioonist rohkem niiskust välja viia kui konstruktsiooni niiskust juurde tuleb.
Kasutatakse räästatuulutust, parapetituulutust, tuulutust alarõhutuulutitega.
Lamekatused ehtatakse kas tuulutatavatena või mitte tuulutatavatena.
Tuulutust vajavad mineraalvillaga soojustatud katused, puit- või vineeralusele tehtud katused, kergkruusast kaalletega/vastukalletega katused, kui kergkruus on paigaldatus aurutõkkest ülesse poole, kergkruussoojustusega katused, aurutõkke peal asetseva betoonist tasanduskihiga katused.
Soojustatud katused vajavad enamasti tuulutamist.
Eraldi tuulutussüsteemi ei ole vaja ehitada plastrullmaterjalist kattega katusele.
Enamus Eestis ehitatavatest lamekatustest on tuulutatavad.
Tuulutamist ei vaja plastrullmaterjaliga kaetud katused, polüstüreen- või polüretaansoojustusega bituumenrullmaterjaliga kaetud katused, vahtklaasist soojustusega katused, pööratud katused.
Soojustamata katused enamasti tuulutamist ei vaja.
Lamekatuse läbiviigud kohta võib lugeda lisaks sellele artiklile lingil olevat artiklit.
vilpe läbiviigud – kasulik teada – artikkel
Lamekatuse läbiviiguks nimetatakse katusekonstruktsioonist läbi tulevaid avasid, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorusid, katuselehtreid, katusepollareid, jahutustorusid, reklaamialuseid, aknaid, katuseluuke või muid katusekonstruktsiooni läbivaid ehituskonstruktsiooni osasid.
Kõik lamekatuse läbiviigud peab tegema enne katusekonstruktsiooni ehitamist või selle ajal.
Läbiviigud tihendatakse katuse aurutõkke pinnalt aurutihedalt ja katusekattepinnalt veetihedalt.
Läbiviigud ja läbiviikude kinnitused ei tohi lõhkuda katusekonstruktsiooni.
Läbiviike peab lamekatuses olema võimalikult vähe.
Läbiviike ei tohi ehitada katuseneeludesse, omavahel liiga lähestikku või vertikaalpindadele liiga lähedale.
Läbiviikude soovitav kaugus vertikaalpinnast peab olema vähemalt 500 mm või rohkem.
Läbiviikude omavaheline kaugus peab olema mitte vähem kui 200 mm.
Kui läbiviikude kaugus on normist väiksem, siis tuleb ümber läbiviikude ehitada ühine katusest läbivigu konstruktsioon.
Suurte läbiviikude vee pealevoolukülge katusepinnale tuleb ehitada katuse vastukalle.
Lamekatuse kate ehk kattematerjali tõste ehk ülespööre tuleb viia läbiviigu vertikaalpinnale kõrgusega minimaalselt 300 mm ning katuse tulvavee kõrgusest 100 mm kõrgemale.
Katusekattematerjalist tõste ülaserva peab kinnitama metallist kinnitus- ehk kaitseplekiga.
Väikeläbiviikude juures on soovitav võimalusel kasutada tööstuslikult valmistatud läbiviigutihendeid, mille ülemine serv tihendatakse metallist pingutusklambriga.
Korrosiooniohu vältimiseks võiks pingutusklamber olla roostevabast materjalist.
Käigurada lamekatusel artiklile võid lugeda lisaks lingil olevat artiklit.
käigurada – kasulik teada – artikkel
Lamekatuse käigutee on katusele ehitatud käigurada, mida mööda võib ja peab katusel käimisel liikuma.
Kui katusel käimine piirdub vaid katuse iga-aastase ülevaatuse, hoolduse, puhastamisega, siis eraldi käigurada ei ole vaja lamekatusele ehitada.
Soovitav on ehitada käigurada katusele pääsude juurde, ventilatsioonikambrite uste ja redelite alla.
Käiguraja all on soovitav kasutada suurema survetugevusega põhisoojustusmaterjale.
Käiguraja ehitamise lahendused on väga erinevad ja lahendused sõltuvad põhiliselt liikumise koormusest lamekatusel.
Lamekatus algab ja lõpeb plekiga kohta võib lisaks sellele artiklile lugeda lingil olevat artiklit.
lõpetusplekid – kasulik teada – artikkel
Lamekatus algab ja lõpeb plekiga. Lamekatuse ehitamisel kasutatakse ääreplekke, räästaplekke, alustusplekke, lõpetusplekke, vastuplekke, nurgaplekke, katteplekke, harjaplekke, seinaplekke, kaitseplekke, parapetiplekke.
Katusekattega liituvad plekid peab kinnitama katusekonstruktsiooni külge piisava tugevusega.
Veekindlalt ja piisava tugevusega peab kinnitama ka rullmaterjalid plekkide külge.
Kinnitamisel peab arvestama katusele mõjuva tuulejõuga, liikumisvaruga.
Plekkide kinnitamiseks kasutatakse enamasti kruvisid.
Kruvid peavad olema sobivad antud konstruktsioonis kinnitamiseks.
Kruvid peavad olema piisava tugevuse- ja ilmastikukindlusega.
Kruvide korrosioonikindlus peab vastama vähemalt KLA – klassi nõuetele (DIN 50018/FM 4470).
Rõhtpindade kinnituskruvidel peab olema ilmastikukindel tihend.
Katteplekk ei tohi toetuda lamekatuse rullmaterjalist rõhtpinnale.
Kaitseplekk peab olema ühendatud omavahel tihedalt ja vajadusel piisava kaldega plekile langenud vee soovitud suunda juhtimiseks.
Kaitsepleki serva- ja otsapinnad peab kujundama selliselt, et plekile sattunud vesi saaks juhitud kontrollitult.
Katusepollar lamekatusel on paljudes riikides normiks artiklile lisaks võib luged lingil olvat artiklit.
katusepollarid, julgestustrossid, paigaldustööd – meie teenus
Katusepollar on turvaseade, mida kasutatakse katusel töötavate inimeste ohutuks kinnitamieks, katusele turvatrosside ja turvasiinide, reklaamaluste, käiguradade, aknapesusüsteemide või mõne muu süsteemi kinnitamiseks aga ka ventilatsiooniseadmete, jahutusseadmete ja teiste sarnaste seadmete alustena.
Katusepollar ehk turvapollar kinnitatakse katusele vastavuses ehitusprojektiga ja/või tootjatehase paigaldusjuhenditega.
Pollari läbiviik katuse hüdroisolatsioonist tuleb korralikult tihendada.
Pollareid tuleb regulaarselt kontrollida, veenduda nende ohutuses ja töökindluses.
Turvapollarina toimiv katusepollar peab olema sertifitseeritud tehasetoode.
Katusepollarite suhtes kehtib standart EVS-EN 795:2012.
Piksekaitse, juhtmed, torud, kaablid lamekatusel artiklile lisaks võib luged lingil olevat artiklit.
piksekaitse – kasulik teada – artikkel
Piksekaitsmed, juhtmed, torud, kaablid tuleb paigaldada nii, et süsteemi elemendid ei kahjustaks hüdroisolatsioonikihti ehk katust.
Kinnitust ei tohi teha läbi hüdroisolatsioonikihi, kaitsepleki.
Piksekaitsmed, madalamad antennid, väiksemad kliimaseadmed ja muud sarnased seadmed paigaldatakse katusel alustele.
Alused või seadmed peavad olema piisavalt rasked, et tuul neid ära ei puhuks.
Kõrgemate antennide, mastide, kinnitustrosside, suuremate kliimaseadmete, suurte reklaamaluste tarbeks peab paigaldama katusesse katusepollarid või projekteeritud tugikonstruktsioonid.
Peenikeste juhtmete, kaablite torude lamekatusest läbiviimiseks tuleb kasutada sobiva läbimõõduga manteltorusid, mille katusest välja jääva osa ülemine ots on keeratud sobiva raadiusega 180 kraadi katuse suunas tagasi.
Manteltorud peavad olema kinnitatud katusekonstruktsiooni jäigalt ja korralikult hüdroisoleeritud.
Lamekatuste neli kõige sagedamini kasutatavat liigitust:
1. Kõige sagedamini liigitatakse lamekatused tavakatuseks ja pööratud katuseks.
Tavakatusel paikneb katuse hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht katusekonstruktsioonis kõige peal.
Pööratud katustel aga paikneb hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht soojustuskihi all ehk aluskonstruktsiooni ja soojustuse vahel.
2. Vastavalt vajadusele lamekatus soojustatakse või ei soojustata.
Lähtudes eeltoodust liigitatakse lamekatuseid soojustatud või mittesoojustatud lamekatusteks.
3. Vastavalt lamekatuse konstruktsioonist ehitatakse lamekatused tuulutatavatena või mittetuulutatavatena.
Lähtudes eeltoodust nimetatakse lamekatuseid tuulduvateks lamekatusteks või mittetuulduvateks lamekatusteks.
4. Vastavalt lamekatuse konstruktsioonile liigitatakse lamekatused kas sisemise vee äravooluga katusteks või välimise vee äravooluga katusteks.
Lamekatuse ülevaatused ja hooldustoimingud artiklile lisaks võib lugeda lingil olevat artiklit.
katuste ülevaatus, hooldus, liiglume koristus – meie teenus
Lamekatuse ülevaatused ja hooldustoimingud peavad toimuma regulaarselt.
Ülevaatustel peab vaatama lamekatuse üldseisukorda, tarindeid ning veeärastust.
Lamekatuseid tuleb kontrollida vähemalt 1-2 korda aastas.
Lamekatust tuleb kontrollida ka peale ekstreemseid ilmastikuolusid (torm, tuisk, raju), peale erinevaid mittetavapäraseid toiminguid katusel (katuselt toimuvad fassaaditööd, aknavahetused, seadmete paigaldused, remondid või mõned muud sarnased tegevused).
Remont, renoveerimine, rekonstrueerimine artiklile võib lugeda lisaks lingil olevat artiklit.
katuse remont, lamekatuste renoveerimine – meie teenus
Lamekatuse remont, renoveerimine, rekonstrueerimine on lamekatuste ajajoonel paratamatu ettevõtmine.
Lamekatused nagu kõik teisedki ehituskonstruktsioonid vananevad nii füüsiliselt kuid ka moraalselt.
Lamekatuste remondiks nimetatakse tegevusi katusel, kus remonditakse ära mingi katuse osa.
Lamekatuste renoverimiseks nimetatakse tegevusi katusel, kus vahetatakse ära lamekatuse katusekate või parandatakse lamekatuse soojapidavust.
Lamekatuste rekonstrueerimiseks nimetatakse tegevusi katusel, kus muudetakse ehituse piirdekonstruktsioone, asendatakse ning muudetakse kande- ja jäigastavaid konstruktsioone.
Lamekatuste remondil ja renoveerimisel ehitusprojekt ei ole nõutud.
Lamekatuste rekonstrueerimisel on vaja teha lamekatuse rekonstrueerimise projekt.
Enne tööde algust tuleb hinnata lamekatuste tehnilist seisundit.
Esmalt tuleb teha katuse visuaalne hindamine.
Vajadusel tuleb teha katuse kontrollavamised.
Suuremahuliste tööde ehk katuste rekonstrueerimise korral tuleb teha rekonstrueerimise projekt.
Kui katuse aluskonstruktsioon ja katusekonstruktsioon võimaldavad, siis jäetakse olemas olevad konstruktsioonid alles.
Eriti oluline on see kasutuses oleva hoone korral.
Vaata OÜ Evari Ehitus parimaid töid pildigaleriist
Terrasside soojustamine Tartus
Pääste- ja Häirekeskuse katus Tartus
Paikuse Spordi- ja Tervisekeskuse katus
Põltsamaa ametikooli praktikamaja katus
Teaduskeskus AHHAA katusetööd Tartus
Honda Tartu katuse ehitamine profiilplekile
Eesti Energia AS Enefit tehase lamekatused
Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused
Vahtklaas soojustus Tartus objektil Kvartal
Kortemaja lamekatus Tartus, Mõisavahe 31
Omikum. Geeni- ja biotehnoloogia keskuse katus
Tehvandi Spordikompleks SA läänetribüüni katus
Mätaskatuse ehitamine Tehvandi hotellile Otepääl
Isover – kõrgekvaliteediline klaasvill
Aurutõkkekile katuse ehitamisel
Puistevilla paigaldus ehituskonstruktsioonis
Iseliimuv aurutõke profiilplekist lamekatustel
Sel talvel oli märgata eriti palju probleeme katuselt vee äravooluga
Viis ohumärki, mida katuse puhul tähele panna
Kolm põhjust, miks Teie katus võib vajada remonti või põhjalikku renoveerimist
Maja katust peab kontrollima kevadel ja sügisel
Euroopa suurim katuse- ja puidumess tõi kokku üle 600 eksponendi
OÜ Evari Ehitus ehitab lamekatuseid
OÜ Evari Ehitus ehitab bituumenrullmaterjalidest lamekatuseid
OÜ Evari Ehitus ehitab plastrullmaterjalidest lamekatuseid
