Katuste ehitamine - kasulik teada

Parapett sisemise veeäravooluga katusel

Parapett, rinnatis on hoone katusepinnast kõrgemale ulatuv seina osa

Parapett sisemise veeäravooluga katusel, parapet, parapeti ehitus, katuse parapett, rinnatis on antud artikli märksõnad.

Parapett, parapet, rinnatis – heal lapsel mitu nime

Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS.
parap’ ett, -peti, -p’etti; EH (kaitse)rinnatis; sõj, aj laskeavadega kaitsevall kindlusmüüril

Rahva sõnavaras ka parapet.

Parapett, parapet, rinnatis – materjal

Parapeti (parapet), rinnatise võib ehitada väga erinevatest materjalidest nagu kivi, Columbiakivi, fiboplokk, betoon, sandwichpaneel, metall, puit või mitme materjali kombinatsioonina.
Parapeti (parapet), rinnatise kõrgus sõltub hoone konstruktsioonist ja/või arhitektuursetest taotlustest.
Parapeti (parapet), rinnatise minimaalne kõrgus on normeeritud, sõltub katuse kaldest ja ei tohi olla madalam 50 mm.
Parapeti (parapet), rinnatise maksimumkõrgust ei normeerita.
Projekteerimisel tuleb muuhulgas lähtuda ka kehtivatest tööohutuse ja tuleohutuse nõuetest.

Parapett, rinnatis – pealmine pind

Parapeti (parapet), rinnatise pealmine pind peab olema piisava kaldega katuse poole, et sellele ei jääks seisvat vett, et lumi eemalduks sellelt sulades piisavalt kiiresti ning parapeti peale kogunenud mustus liiguks sadevee mõjul katuse poole ega määriks fassaadi.

Parapett, rinnatis – soojustamine

Vajadusel parapetid, rinnatised soojustatakse.
Parapeti ehitamisel tuleb jälgida, et ei tekiks konstruktsioonis külmasilda.

Parapett, rinnatis – katmine hüdroisolatsiooni materjaliga

Parapeti (parapet) katusepoolne külg kaetakse kas osaliselt või täielikult vettpidava materjaliga.
Bituumenrullmaterjaliga ülespöörded tuleb teha vähemalt 300 mm ulatusaes kahekihilistena.
Ühekordne hüdroisolatsioonikiht on lubatud vaid ajutistes lahendustes või lühikese kasutusajaga katustel.

Kõrge parapett ehk kõrge rinnatis

Kõrgeid parapette ei ole ilmtingimata vaja täies kõrguses hüdroisoleerida.
Kõrgete parapettide katmine on raske ja kuuma ilmaga võivad katted alla vajuma hakata.

Kõrgete parapettide korral võib teha materjali ülespöörded nagu tehakse ülespöördeid seinale ehk teha hüdroisolatsioonimaterjalist tõsted 300 kuni 500 mm kõrguselt ja katta ülemine lõpetusserv plekiga.
Kõrgema parapeti võib vajadusel katta ka viimistlusplaadiga.

Viimistlusplaat

Viimistlusplaadi alumine serv peab seejuures ulatuma vähemalt 100 mm hüdroisolatsioonimaterjali tõste ülemisest servast allapoole ehk katma hüdroisolatsioonimaterjali ülemist serva vähemalt 100 mm ulatuses.
Tuleb jälgida, et kinnitusplaadi kinnitused ei jääks katusepinnale või katuse murdeääre kolmnurksele liistule lähemale kui 300 mm.

Rullmaterjali kinnitus

Kõrge parapeti korral tuleb rullmaterjal kinnitada mehaaniliselt suure diameetriliste seibide ja kruvidega parapeti aluskonstruktsiooni külge.
Kinnitite samm nii horisontaal- kui vertikaalsuunas ei tohi olla suurem kui 500 mm.

Soovitav on lõpetada hüdroisolatsiooni ülespööre fassaadi välispinnale minimaalse allapöördega 50 mm.
See aitab vältida vee ja niiskuse sattumise seina- ja parapetikonstruktsiooni.

Välisseinale ulatuva hüdroisolatsiooniosa kinnitamiseks tuleb kaaluda mehaanilist kinnitamist, sest liimimisel või keevitamisel võib seinaosa määrduda.

Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks tuleb vajadusel ehitada tuulduv parapett, rinnatis

Ehitamiseks kasutatakse immutatud okaspuidust vaheliiste, millele kinnitatakse puidust ehitusplaat.
Vaheliistud ei tohi olla õhemad kui 25 mm.

Ehitusplaadiks võib kasutada niiskuskindlat OCB plaati, niiskuskindlat vineeri või veekindlat vineeri.
Ehitusplaadi paigaldamisel peab plaatide ühenduskohtadel jätma plaatide otste vahele vahe, et plaatidel oleks võimalik paisudes pikeneda ja vahede jätmisega hoida ära plaatide kõverdumine.

On soovitav paigaldada plaadid pikkusega kuni 1200 mm.
Pikemate plaatide korral on raske ära hoida plaatide kõverdumist.
Plaate võib jätkata ainult tugede kohal.

Parapetipleks

Parapetile paigaldatakse parapetiplekk.
Parapetipleki fassaadipoolne vertikaalne osa peab ulatuma horisontaalse tuulutusvahe alaservast vähemalt 70 mm allapoole.

Soovitav on parapetipleki alaservale jätta painutatud veenina.
Oluline on viia mööda parapetiplekki alla valguv vesi fassaadipinnast võimalikult kaugele, et fassaad jääks kuivaks.

Allavalguv vesi võib määrida seina ja selliselt määrdunud seina on raske puhastada.
Samas hakkab märg sein ka külmumisel lagunema.
Parapetipleki vertikaalosa ja seina vaheline vaba tuulutusava peab olema laiusega vähemalt 20 mm.
Ehitustäpsusega arvestades jäetakse parapeti vertikaalosa ja seina vahele vaba ava laiusega 25 mm.

Vastuplekk ehk tormiplekk

Tuulutusvahe seinaosa ülemisse äärde tuleb kinnitada vastuplekk ehk tormiplekk, et vältida külgvihma ronimist mööda seina katusekonstruktsiooni sisse.
Vastupleki ja seina liitekoht peab olema veetihe.

Putukavõrk

Tuulutusava on soovitav altpoolt katta kas U-kujulise perforeeritud plekkprofiiliga või putukavõrguga.
Putukavõrgu võrguava suurus peab olema 3-4 mm.

Väga väikese võrguava puhul võib võrk tolmuga ummistuda ja takistada õhu vaba liikumist. Liiga suure võrguava puhul aga kaotab võrk oma otstarbe.

Parapetiplekid kaitsevad parapetti, rinnatist ilmastikumõjude eest

Parapett (parapet) tuleb pealt kaitsta kaitseplekiga.
Parapetiplaki paksus peab olema 0,5 kuni 0,8 mm.

Ühe parapetipleki elemendi pikkus ei tohi olla üle 2,5 – 3,0 meetri.
Pikemate plekkide korral hakkavad plekide ühenduskohad joonpaisumise tõttu lagunema.

Parapetileki horisontaalpinnale aukude tegemine ei ole soovitav.
Parapeti külge millegi kinnitamiseks tuleb kasutada kinnitusdetaile, mis kinnituvad parapetikonstruktsioonile parapetipleki alla.

Parapetipleki kinnitamisel kasutatavad kruvid peavad olema tihenditega.
Kinnitite korrosioonikindlus peab olema vähemalt sama, mis parapetiplekil.

Pealt kinnitamine on lubatud ainult parapetiplekkide ülekattega paigaldamise korral.
Parapetiplekid tuleb kinnitada ka väliskülgedelt.