Katuste ehitamine - kasulik teada

Vihmavee äravool lamekatuselt

Vihmavee äravool katuselt ehitatakse katustele kas sisemise või välimise vee äravooluga

Vihmavee äravool katuselt, vihmavee ärajuhtimine, vihmavesi on selle artikli märksõnad.

OÜ Evari Ehitus on spetsialiseerunud lamekatuste ehitamiseks, renoveerimiseks, hüdroisolatsioonitööde tegemiseks.
Teeme tööd aastaringselt üle Eesti.

Vihmaveesüsteem kogub vihmavee katustelt kokku ja tagab vee eemale juhtimise ehituse konstruktsioonist.
Katuselt otse pinnasele kukkuv vihmavesi märgab fassaadi, kahjustab selle välisilmet ja lühendab konstruktsiooni eluiga.

Vihmavee äravool katuselt – sisemine vihmaveesüsteem

Sisemist vihmaveesüsteemi kasutatakse lamekatustelt vihmavee ärajuhtimiseks.
Katusele ehitatakse kalded ja kalde kõige madalamasse punkti paigaldatakse katuselehter ehk katusekaev.

Kaev ühendatakse vihmavee äravoolutoruga ja vesi juhitakse enamikel juhtudel vihmaveekanalisatsiooni.
Enamksutatavate katusekaevude läbimõõt on 110 mm.

Katusekaev aga ei tohi olla väiksem kui 75 mm.
Selliseid väiksema läbimõõduga kaeve kasutatakse kas väikestel pindadel (rõdud, terrassid, varikatused ja teised taolised katused) või renoveeritavatel katustel, kus uus kaev paigaldatakse olemasoleva kaevu sisse.

Enamikel juhtudel paigaldatakse katuselehtrid ehk katusekaevud elektrilise soojendusega.
Katusekonstruktsioonist läbiminev lehtri toru peab soovituslikult ulatuma ühtse tükina läbi katusekonstruktsiooni ühenduskohaga katusekonstruktsiooni all nähtavas kohas ja toru kaetakse soojustuskoorikuga.

Katusekaevud toodetakse enamasti kas plastist või roostevabast materjalist.
Kaevude ülemine laiem äärik võib olla valmistatud ka bituumenrullmaterjalist.
Üks 110 mm läbimõõduga katusekaev suudab teenindada keskmiselt 200 m2 katusepinda.

Pööratud katuse kaevud, vihmaveelehtrid on osa vihmaveesüsteemist

Pööratud katuse kaevud on mitme astmelised. Vee eemaldus toimub nii katuse pinnalt, kui ka soojustuse all olevalt katuse hüdroisolatsioonipinnalt.

Katuse aurutõkkekaevud on osa vihmaveesüsteemist

Katuse aurutõkkekaev on katuse aurutõkkekihti paigaldatav kaev.
Katuse põhikaev ühendatakse aurutõkkekaevuga katuse ülemiste kihtide paigaldamise käigus.

Aurutõkkekaevu paigaldamine annab katuse ehitamisel lisaväärtuse

Katus saab veekindlaks võimalikult varases faasis.
Hoone siseruumid püsivad katusetööde ajal kuivad, kuna sadevesi juhitakse aurutõkkekaevude kaudu hoonest välja.
Katust on parem ehitada, kuna tööde järjekorda võib paremini valida.

Katuse veesülitid on osa vihmaveesüsteemist

Veesüliti peamine ülesanne on katusekaevu ummistumise korral vesi katuselt läbi seinakonstruktsioonide hoonest eemale juhtida.

Vihmavee äravool katuselt – välimine vihmaveesüsteem

Süsteemi peamisteks osadeks on katuse räästas olevad horisontaalsed vihmaveerennid ja vee rennidest allajuhtimiseks vihmaveetorud.
Rennide ja torude mõõtmed ning arv sõltuvad katuselt tulevast vee kogusest ja katuse kujust.
Veerenni ja veetorude paiknemine tuleb valida nii, et veekoormus jaguneks süsteemi osade vahel võimalikult ühtlaselt ja et rennid ja torud asetseksid maja välimuses võimalikult loomulikult.

Vihmaveesüsteeme toodetakse ümara ja kandilise kujuga, nii tsingitud kui ka erinevates värvitoonides.
Ümar vihmaveesüsteem, kandiline vihmaveesüsteem.

Detaili pikkused olenevad tootjast, detaili valmistavast tööpingist, valmis detaili transpordivõimalustest ja toote paigaldamiskohast.
Detaile peab olema võimalik korralikult transportida ja mugavalt paigaldada.
Tavaliselt tarnivad tehased kuni 8 m pikkuseid vihmaveerenne ja kuni 2,5 m pikkuseid vihmaveetorusid.

Vihmaveesüsteemide valmistamiseks kasutatav materjal on tavakatuseplekist erinev.
Materjal on natuke paksem, kahepoolse kattega, pehmema terasega.

Metallist vihmaveesüsteemide paigaldamisel ei tohi kasutada abrasiivseid lõikeriistu.

Vihmavee äravool katuselt – vihmaveesüsteemi paigaldus

Vihmaveerenni kalle peab olema piisav vee voolamiseks.
Vesi ei tohi jääda renni põhja seisma.
Kallet tuleb anda nii palju kui võimalik ja nii vähe kui vajalik.
Suure kaldega rennid ei ole silmale ilusad.
Katuste lõpetamisel tuleb kasutada räästaplekki.
Räästaplekk peab ulatuma vihmaveerenni, kuid ei tohi ulatuda renni põhja.
Katusekate ja räästaplekk ei tohi katta renni rohkem kui 1/3 renni laiusest.
Vihmaveerenni välisserv ei tohi jääda lume langemise teele ette, vaid renni välisserv peaks olema vähemalt 15 kuni 35 mm katusekatte mõttelisest pikendusest allpool.
Kui seda ei ole võimalik tagada (väga järsud katused), siis tuleb kasutada lumetõkkeid.
Renni kinnitused paigaldatakse sarikatesse soovitusliku sammuga 600 kuni 800 mm.
Vajadusel paigaldatakse vahele lisakinnitus.
Detailide liitekohad peavad olema õiget pidi ja veetihedad.
Vihmaveetorude arv peab olema piisav, et tagada vee äravoolu ka suuremate sadude korral.
Torude ja detailide valtsjoon peaks jääma seina poole.
Torude soovituslik paigalduskaugus seinast on 25 kuni 40 mm.
Toru kinnitused tuleb paigaldada iga toru liitekohale, mitte harvemini kui iga 2 m tagant, mitte vähem kui 2 tk iga allatuleku kohta, pigem rohkem kui vähem.
Vihmaveetoru alumise süliti soovituslik kõrgus horisontaalpinnast (maapinnast) on 20 kuni 30 sentimeetrit.
Vihmaveesüsteemi peab regulaarselt kontrollima ja vajadusel hooldama.
Soovitav kontrollida vähemalt kaks korda aastas ehk kevadel peale lume sulamist ja sügisel peale lehtede langemist.