Kortermaja katuse renoveerimine
Kortermaja katuse renoveerimine on selle artikli märksõna.
Igal katusel on oma eluiga, mis jääb sõltuvalt materjalist, paigaldusest, asukohast ja hooldusest 10-40 aasta vahele. Seejärel on käes aeg katuse vahetamiseks või renoveerimiseks, kusjuures katused võivad vananeda nii füüsiliselt kui moraalselt.
Kortermaja katuse renoveerimine.
Füüsiliselt vananedes ei täida katused enam katustele pandud eesmärke ehk enamasti ei pea katused vett, ehituskonstruktsioonid märguvad, parandamine on kulukas, parandamisega saadaud positiivne tulemus on lühiajaline.
Moraalse vananemise korral aga ei rahulda olemasoleva katuse lahendus katuse omanikku.
Näiteks on turule tulnud uued ja paremad materjalid, katuse soojustus ei ole piisavalt hea, katuse väljanägemine ei vasta soovidele või on vaja muuta katuse asukohta, konstruktsiooni, kuju.
Katuse renoveerimisele või vahetamisele peab aga kindlasti hakkama mõtlema siis, kui katuse parandustööde sagedus hakkab tihenema, remondiks kuluvad summad järjest suurenevad või visuaalsel vaatlemisel on näha tuntavaid katusematerjalide vananemise tunnuseid.
Tänapäeval leidub hulgaliselt katuseid, mille kohta võib öelda, et need on enneaegselt vananenud.
Seda võib põhjustada ehitamise ajal tehtud vead, ebakvaliteetsete materjalide kasutamine, samuti katuste mittenõuetekohane kasutamine ehk ekspluatatsioon ja ebapiisav hooldus.
Kindlasti ei tohi katust kasutada selleks mitte ette nähtud otstarbeks.
On lubamatu vigastada katusekatet mistahes tegevusega. Antennide, kaablite, seadmete paigaldamiseks tuleb kasutada selleks otstarbeks valmistatud vahendeid. Katust ei tohi kasutada prügilana ning mittevajalikud asjad tuleb katuselt eemaldada.
Samuti peab katust regulaarselt hooldama: kevadel pärast lume sulamist, sügisel enne külmade tulekut, pärast ekstreemseid loodusnähtusi ning pärast erinevate tööde tegemist katuselt nagu katuselt akende pesemist, korstna remonti, reklaamide paigaldamist või pärast teiste analoogsete tööde tegemist.
Kõigepealt on vaja kindlaks teha vajaminevate tööde ulatus. Mida täpsemalt seda teha, seda vähem on hiljem üllatusi.
Kõige kindlam on tellida teha vajavatele töödele projekt.
Katusetööde tegemiseks peaks olema tehtud põhiprojekt, keerukamate katuste puhul ka tööprojekt. Projekti tellib üldjuhul tellija ning suuremahuliste tööde korral peab projekti kinnitama kohalikus omavalitsuses.
Projekti olemasolul on tellijal hea korraldada ehitushanget ja ära jäävad tööde käigus tekkida võivad vaidlused.
Väga oluline on katuse ehitamiseks prefessionaalse ehitaja leidmine, sest ehitusvead tekivad tavaliselt ikka ebapiisava kvalifikatsiooniga, juhuslikku ja vähetuntud tööjõudu kasutades.
Soovitav on kasutada tuntud ja turul pikenat aega olnud firmade teenuseid, kuid alati tasub firma valikul uurida nende tausta kõikvõimalikest allikatest, hinnata firma usaldusväärsust, vaadata kodulehe olemasolu ja tõsiseltvõetavust ning uurida referentse ja arvustusi.
Alati on soodsam teha töid üks kord ja korralikult, kui mitu korda ja ikka uuesti ja uuesti!
Kortermaja katuse renoveerimine.
Esimene ebamugavus on seotud materjalide objektile toomisega.
Maja ümber peab olema piisavalt ruumi, et suured autod ja kraanad mahuksid liikuma, mis tähendab, et selleks ajaks tuleb ümber korraldada autode parkimine maja ümber.
Teiseks liiguvad ehitamise ajal majas ehitusmehed ning iga liikumine toob endaga kaasa paratamatult prahti ja tolmu.
Kolmandaks on teadagi müra, mis ehitusega kaasneb – puurimine, saagimine, koksimine.
Neljandaks tuleb katuselt eemaldada kõik aastatega kogunenud mittevajalik juhtmestik, amortiseerunud tehnika, aja jooksul katusele toodud toolid, madratsid ning muud esemed.
Enamus kortermajasid Eestis on ehitatud lamekatusega, mis on teistest katuseliikudest soodsaim ja paljudel juhtudel ka ainulahenduseks.
Kuna energia hind järjepidevalt tõuseb, on enne katuste renoveerimist vajalik üle vaadata hoone piirete, sealhulgas ka katuste soojustuse vastavus tänapäeva nõuetele.
Enamus juhtudel on vaja katusele paigaldada lisasoojustus.
Selleks kasutatakse nii plaatvahtsoojustusi, kui ka kõvasid katusevillasid.
Kasutatava soojustusmaterjalide survetugevus sõltub katuse kasutusest ja peab vastama katuseehituse normidele.
Kortermajade katuste renoveerimisel olemasolevat vana katust tavaliselt alt ära ei võeta.
Lisasoojutuse paksus selgub projekteerimise käigus ja sõltub paljuski olemasolevast katusest.
Hüdroisolatsioon ehk katusekate ehitatakse enamasti kahekordsest SBS-bituumenmaterjalist, mille ruutmeetri kaalud on normeeritud.
Aluskiht peab kaaluma vähemalt neli (4) kilogrammi ja pealiskiht vähemalt viis (5) kilokrammi ruutmeeter. Materjali valikul tuleb arvestada ka bituumenmaterjali koostist ja materjalile tugevust andva tugikanga materjali ja kaalu. Soovitav on kasutada polüestertugikangaga rullmaterjale, millede tugikangaste kaal on vähemalt 160 g/m² või suurem.
Rullmaterjale toodetakse väga erinevates tehastes ja väga erineva kvaliteediga. Kuigi visuaalselt vaadates ei ole materjali kvaliteet silmaga nähtav, tuleb hoolega kaaluda materjali hinna ja kvaliteedi suhet. Igal materjalil on tehasest kaasas tooteleht koos materjali iseloomustavate näitajatega. Erinevatest näitajatest aru saamiseks on soovitav kasutada asjatundjate abi, sest nagu öeldud – kehvade materjalide kasutamisel jääb katuse eluiga oodatust tunduvalt lühemaks.
Äripäev: Millal on aeg mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha
Ehitusuudised: Millal on aeg mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha
DElfi: Millal on aeg mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha
Õhtuleht: Millal peaks mõtlema kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha
Postimees: Millal on aeg mõeld kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha
