Lamekatuse remont
Lamekatuste remont, renoveerimine, rekonstrueerimine on selle artikli märksõnad.
Lamekatuste, mis ehitati enne Eesti Vabariigi iseseisvust, elueaks võib lugeda 15-25 aastat.
Suur osa Eesti elamufondi kuuluvatest korteritest ehitati aastatel 1960 kuni 1990.
Massiline lamekatuste renoveerimine toimus sajandivahetusel ehk 90-date aastate teisel poolel ja käesoleva sajandi alguses.
Eelmise sajandi seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel aastatel ehitatud katused ei pidanud enam katusele tulevat niiskust kinni ja katused hakkasid vett läbi jooksma.
Kuna ühistutel, kinnisvara omanikel raha nappis, siis telliti lamekatusetöödel põhiliselt ainult ühekihilise katusekatte paigaldamine.
Harvemini telliti katuseremont koos lisasoojustuse lisamisega.
Sajandivahetusel kehtinud ehitusnormide järgi vajasid enamus varem ehitatud katused umbes 10 cm paksust lisasoojustust.
Möödunud sajandi üheksakümnendate aastate alguses muutus täielikult lamekatuste ehitamise tehnoloogia.
Senise ehituspapi baasil toodetud ruberoidi asemel võeti kasutusele polüester- või klaaskiud tugikangal toodetud SBS või APP bituumenrullmaterjalid.
Lamekatustelt kadusid suured köetavad bituumenkatlad ja katuse bituumenrullmaterjale hakati paigaldama gaasipõletitega.
Mõni aeg hiljem lisandusid veel PVC plastrullmaterjalidest katusekatted, mille kattekihi omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse kuumaõhufööne.
Katustel kasutatavad soojustusmaterjalid muutusid efektiivsemaks.
Katusetööde tegemine hakkas vähem sõltuma ilmastikust ja katustöid sai hakata tegema aastaringselt.
Kasutades uut lamekatuste ehitamise tehnoloogiat, saadi käesoleva sajandi alguseks enamus enne Eesti Vabariigi iseseisvust ehitatud katused vettpidavateks.
Ajapikku muutus hoonete kütmine kallimaks.
Küttekraane keerati kinni poole, vahetati ära tuult ja sooja läbilaskvad aknad, topiti kinni ventilatsiooniavad.
Selle tulemusena hakkasid, eriti hoonete ülemiste korruste otsmised toad, ruumid nurkadest hallitama.
Ruumide sisekliima halvenes.
Nähtavale tulid hoonetel esinevad külmasillad ehk kohad hoone piirdes, kus piirde soojustus ei olnud piisav või ei olnud soojustus korralikult ehitatud.
Selle sajandi teisel kümnendil on kogu Euroopas saanud märksõnaks hoonete energiatõhusus.
Tulenevalt Euroopa Liidu Hoonete Energiatõhususe Direktiivist on liikmesriigid kohustatud uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete osas järgima energiatõhususe nõudeid.
Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned ⃰ .
Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused.
Valdav enamus Eesti Vabariigis praegu olemasolevast hoonefondist vajab energiatõhususe parandamist.
Vanad hooned on tänapäevases mõttes soojustamata ja ilma ventilatsioonita.
Eestis on üle 24 tuhande kolme ja enama korteriga korterelamut.
Keskmine korterelamute energiakulu on 250 kWh/aastas.
Eesmärgiks on jõuda tasemeni 150 kWh/aastas.
Büroohooned, koolimajad peaksid peale renoveerimist jõudma energiakulu tasemini 130 kuni 150 kWh/aastas.
Kaubandus-, teenindus-, tööstus-, laohoonete energiatarbest moodustab suurema osa elekter ja ventilatsioon. Energiatõhususe parendamise võimalused ja vajadus sõltub hoone ehitusaastast ja sellest tulenevalt hoone ehituslikest lahendustest.
96% Eesti elamufondist kuulub eraomandisse.
Elamute soojustamise suurimaks takistuseks on rahapuudus.
Oluliseks rekonstrueerimise põhjuseks võrreldes aastatuhande vahetusega on märgatavalt tõusnud soojuse ja energia hind.
Viimastel aastatel on tõhusalt kasutatud rekonstrueerimistoetusi.
Olenevalt hoone seisundist, rahastamisvõimalustest võib hooneid remontida, renoveerida, rekonstrueerida väga erinevas mahus:
välispiirete remont, renoveerimine, rekonstrueerimine – katus, seinad, vundament
kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine
veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine
Lamekatuste remondi, renoveerimise, rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd võivad olla väga erinevad, sõltuvad katuse olukorrast, tellija soovidest ja võimalustest.
Enne tööde tegemist on mõttekas planeeritavad tööd hoolikalt läbi mõelda, vajadusel kasutada tehnilist konsultanti, tellida tööde tegemiseks ehitusprojekt, viia läbi ehitushange.
Põhilised tööd lamekatuste remondil, renoveerimisel, rekonstrueerimisel võivad olla:
olemasoleva katuse korrastamine
olemasoleva katuse karniiside, parapettide, korstnate, katuseluukide, katuseakende, remont ja vajadusel ümber ehitamine, välja vahetamine
vihmavee äravoolukaevude, rennide, torude korrastamine või välja vahetamine
katuse- ehk turvapollarite, turvatrosside paigaldamine
katusetuulutuse ehitamine
ääreplekkide paigaldamine
piksekaitse ja maanduskontuuri paigaldamine
Katuste eluiga sõltub katuse asukohast, katuse otstarbest, hooldusest, materjalist, lahendustest, paigaldusest.
Alati on odavam teha töö üks kord ja korralikult, kui mitu korda ja uuesti ja jälle uuesti.
On soovitav kasutada kvaliteetseid materjale, korralikke lahendusi, paigaldusel oma ala asjatundjaid.
Korralikult projekteeritud, kvaliteetselt ehitatud lamekatus on pikaealine, kergesti hooldatav ning tagab hoone konstruktsioonide säilimise pikkade aastate vältel.
Lamekatus on enamikel juhtudel suurte katuste ainulahenduseks.
Selgitus:
⃰ liginullenergiahoone – on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, energiatõhusarv on suurem kui 0 kWh/(m2/a) kuid mitte suurem kui järgnevalt kirjeldatud piirväärtused: väikeelamud 50, korterelamud 100, büroohooned ka raamatukogud 100, ärihooned 130, avalikud hooned 120, kaubandushooned ja terminalid 130, haridus- ja teadushooned 90, koolieelsed lasteasutused 100, tervishoiuasutused 220.
Artikli pealkiri: Lamekatuste remont, renoveerimine, rekonstrueerimine
Artikli ilmumise aeg: 01.aprill 2016 kell 10.47
Loe artiklit: OÜ Evari Ehitus koduleht – www.evari.ee Artikli kirjutas ja pildid pildistas Rein Kala
Artikli aadress: https://evari.ee/lamekatuste-remont-renoveerimine-rekonstrueerimine/
Artikli pealkiri: Evari Ehitus selgitab: miks vajab enamik Eesti hooneid energiatõhususe parandamist?
Artikli ilmumise aeg: 14.05.2016 kell 08.01
Loe artiklit: veebiportaal Ehitusuudised – www.ehitusuudised.ee Allikas: OÜ Evari Ehitus
Artikli aadress: http://www.ehitusuudised.ee/sisuturundus/2016/05/14/evari-ehitus-selgitab-miks-vajab-enamik-eesti-hooneid-energiatohususe-parendamist
Artikli pealkiri: Evari Ehitus selgitab: miks vajab enamik Eesti hooneid energiatõhususe parandamist?
Artikli ilmumise aeg: 16.mai.2016 kell 10.00
Loe artiklit: veebiportaal Äripäev – www.aripaev.ee Allikas: OÜ Evari Ehitus
Artikli aadress: http://www.aripaev.ee/sisuturundus/2016/05/16/evari-ehitus-selgitab-miks-vajab-enamik-eesti-hooneid-energiatohususe-parendamist
Artikli pealkiri: Tuhanded kortemajad peavad hakkama mõtlema katuseremondile
Artikli ilmumise aeg: 29. aprill 2016 kell 08.31
Loe artiklit: veebiportaal Ärileht Delfi – www.arileht.delfi.ee Allikas: OÜ Evari Ehitus
Artikli aadress: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tuhanded-kortermajad-peavad-hakkama-motlema-katuseremondile?id=74271957
Artikli pealkiri: Tuhanded kortemajad peavad hakkama mõtlema katuseremondile
Artikli ilmumise aeg: 29. aprill 2016 kell 08.31
Loe artiklit: veebiportaal Moodne Kodu – www.moodnekodu.delfi.ee Allikas: OÜ Evari Ehitus
Artikli aadress: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tuhanded-kortermajad-peavad-hakkama-motlema-katuseremondile?id=74271957
OÜ Evari Ehitus – uudised – Lamekatuste remont, renoveerimine, rekonstrueerimine
