Korduma kippuvad küsimused – KKK

OÜ Evari Ehitus on lamekatustele spetsialiseerunud ehitusettevõte. Meie põhiteenused on lamekatuse ehitus, renoveerimine, remont, soojustamine, hüdroisolatsioon, vihmaveesüsteemide ehitus, katuse ülevaatus, eksperthinnangud, pollarid ja katuse erilahendused.

Meie tööpiirkond on üle Eesti, kuid põhitegevus on Tartus, Tartumaal ja Lõuna-Eestis. Suuremate objektide puhul töötame ka teistes Eesti maakondades.

Teenindame korteriühistuid, kinnisvaraomanikke, arendajaid, ehituse peatöövõtjaid, haldusettevõtteid, garaažiühistuid, tootmis- ja laohoone omanikke ning vajadusel ka eratellijaid.

Lamekatuse vead ei pruugi kohe välja paista. Valesti valitud aurutõke, ebapiisav kalle, nõrk läbiviik või lohakalt tehtud liide võib aastaid konstruktsiooni niisutada. Spetsialiseerunud lamekatuse ehitaja oskab hinnata tervikut, mitte ainult pealmist katusekatet.

Teeme terviklahendusi. Vajadusel lahendame aluskonstruktsiooni, aurutõkke, kalded, soojustuse, hüdroisolatsiooni, vihmaveesüsteemi, parapetid, läbiviigud, pollarid, käiguteed, turvavarustuse ja dokumentatsiooni.

Jah. Evari Ehitus annab tehtud töödele ehitusgarantii. Oluline on eristada töö garantiid ja materjalide eeldatavat eluiga: kvaliteetse SBS- või PVC-katuse eluiga sõltub materjalist, ehituslahendusest, kasutusest ja hooldusest.

Lamekatus on madala kaldega katus. Kuigi nimetus viitab “lamele”, peab ka lamekatusel olema toimiv kalle ja vihmavee äravool. Katus ei tohi olla lihtsalt tasane veekogumisalus.

Tüüpiline soe lamekatus koosneb aluskonstruktsioonist, aurutõkkest, soojustusest, kalde- või vastukaldekihtidest, hüdroisolatsioonist, veeäravoolust ning korrektsetest sõlmedest parapettide, läbiviikude ja seadmete juures.

Lamekatuse aluskonstruktsioon võib olla betoon, kandev profiilplekk või puit. Õige lahendus sõltub hoone tüübist, silletest, koormustest, tuleohutusest ja projekteeritud katusesüsteemist.

SBS-bituumenrullmaterjal sobib hästi Eesti kliimasse, on elastne, mehaaniliselt vastupidav ja tavaliselt paigaldatakse kahekihilise süsteemina. See sobib uutele katustele, renoveerimiseks, betoonpindadele, vundamentidele ja keerukamate sõlmedega objektidele.

PVC-plastrullmaterjal sobib eriti hästi suurtele ja kergematele katusepindadele, näiteks lao-, tootmis- ja logistikahoonetele. Seda paigaldatakse kuumaõhupuhuriga, enamasti ühekihilisena, mistõttu on töö kiire ja leegivaba.

Ühte universaalselt paremat materjali ei ole. SBS on tugev ja “lollikindel” mitmekihiline lahendus; PVC on kiire, kerge ja leegivaba lahendus suurtele pindadele. Valik sõltub aluspinnast, hoone kasutusest, tuleohutusest, eelarvest, sõlmedest ja hooldusvajadusest.

Jah, lamekatust saab ehitada ja remontida ka talvel, kuid tingimused peavad olema kontrollitud. Aluspind peab olema kuiv, jää- ja lumevaba ning kasutada tuleb materjale ja töövõtteid, mis sobivad vastava temperatuuriga.

Korrektselt projekteeritud, paigaldatud ja hooldatud lamekatuse eluiga võib olla aastakümneid. SBS-bituumenrullmaterjalist katuste puhul tuuakse Evari sisus välja tavapärane eluiga 25–40 aastat, PVC-plastrullmaterjalist katuste puhul 20–30 aastat. Tegelik eluiga sõltub hooldusest ja kasutuskoormusest.

Remonti tuleb kaaluda, kui katus lekib, kattekihis on praod või rebendid, katusele jääb seisev vesi, bituumen on mullitanud, läbiviikude juures on kahjustusi või siseruumides on niiskusjälgi.

Remont lahendab lokaalse probleemi, näiteks lekke, kahjustatud läbiviigu või väiksema rebendi. Renoveerimine tähendab suuremat katuse uuendamist: vana katte korrastamist, lisasoojustust, uue hüdroisolatsiooni paigaldust, vihmaveesüsteemi parandamist ja sõlmede kaasajastamist.

Lekkiva katuse korral tuleb vesi hoones kontrolli alla saada ja pöörduda spetsialisti poole. Lekke algpõhjus võib asuda siseruumis nähtavast kohast hoopis eemal, sest vesi liigub katusekihtide vahel.

Ajutine paikamine võib mõnikord leket lühiajaliselt vähendada, kuid see võib hiljem tegeliku lekkekoha leidmist raskendada. Püsiva lahenduse jaoks tuleb tuvastada kahjustuse põhjus ja taastada katuse süsteem korrektselt.

Ei pea alati. Kui vana katusekiht on kuiv, püsiv ja tehniliselt sobiv, võib seda kasutada uue lahenduse alusena või aurutõkkena. Kui soojustus on vettinud või konstruktsioon kahjustunud, tuleb probleemsed kihid eemaldada.

See sõltub kahjustuse ulatusest. Üksiku mehaanilise vigastuse korral võib piisata lokaalsest remondist. Kui katus on vananenud tervikuna, selle kalle on vale või soojustus on ulatuslikult märg, on mõistlikum renoveerida suurem ala või kogu katus.

Kui kahjustunud ja vettinud materjal eemaldatakse ning uus süsteem paigaldatakse korrektselt, võib remonditud koht kesta võrreldavalt uue katusekattega. Kiire kosmeetiline paikamine nii pikka tulemust ei anna.

Lisasoojustamist tasub kaaluda katuse renoveerimisel, suurte küttekulude korral, viimase korruse külma või ülekuumenemise puhul ning siis, kui olemasolev soojustus ei vasta enam tänastele energiatõhususe ootustele.

Sageli saab, kui vana kate on kuiv ja piisavalt korras. Sellisel juhul võib olemasolev hüdroisolatsioon toimida uue soojustuse all aurutõkkena. Enne otsust tuleb vana katuse seisukord üle vaadata.

Aurutõke takistab hoone seest tuleval niiskel soojal õhul jõuda soojustusse. Kui niiskus jääb soojustusse, kaotab see soojapidavuse, võib tekkida hallitus ja konstruktsioonide kahjustumine.

Valik sõltub projektist. Kasutatakse EPS-i, PIR-i, XPS-i ja kivivilla. Tihti on parim kombineeritud lahendus, kus üks materjal annab soojapidavuse ja teine tuleohutuse, survetugevuse või tuulutusvõime.

Katusevill aitab jaotada koormust, parandada tuleohutust ja kaitsta alumisi soojustuskihte. SBS-katuse puhul kaitseb villakiht allolevat soojustust ka kuumtööde mõju eest.

Need on lahendused, mis aitavad niiskusel katusekonstruktsioonist välja liikuda. Tuulutus on eriti oluline renoveeritavatel või bituumenrullmaterjaliga kaetavatel katustel, kus niiskus tuleb konstruktsioonist kontrollitult välja juhtida.

Kalded saab luua aluskonstruktsiooniga, kergkruusaga või spetsiaalsete kaldega soojustusplaatidega. Kerge ja tõhus lahendus on kaldega soojustus, mis suunab vee trappide või sülitite poole ning lisab samal ajal soojapidavust.

Hüdroisolatsioon on veekindel kiht või süsteem, mis kaitseb konstruktsioone vihmavee, sulavee, pinnasevee ja niiskuse eest. Lamekatusel on hüdroisolatsioon kogu katuse toimimise kõige kriitilisem osa.

Teeme hüdroisolatsioonitöid lamekatustel, vundamentidel, keldriseintel, terrassidel, rõdudel, parkimismajades, sildadel ja teistel niiskuskoormusega pindadel.

Aurutõke kaitseb konstruktsiooni seestpoolt tuleva niiske õhu eest. Hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsiooni väljast tuleva vee eest. Mõlemad on olulised, kuid nad täidavad erinevat ülesannet.

Ei asenda. Soojustusplaat võib taluda niiskust, kuid see ei ole veekindel barjäär. Vundamendi puhul peab hüdroisolatsioon olema eraldi läbimõeldud kiht, mis töötab koos soojustuse ja drenaažiga.

Jah. Rõdu või terrass on sageli väike, kuid tehniliselt väga nõudlik lamekatus. Seal on palju liitekohti, ääri ja läbiviike, mistõttu peab hüdroisolatsioon olema eriti hoolikalt lahendatud.

Olulised on aluspinna ettevalmistus, õige materjal, korrektne ülekatete ja keevisliidete tegemine, läbiviikude ja ülespöörete lahendus ning visuaalne ja tehniline kontroll. Veekindlus sõltub detailidest.

Sooja lamekatuse puhul paigaldatakse aurutõke tavaliselt kandva profiilpleki peale või konstruktsioonis ruumipoolsele küljele vastavalt projektile. Profiilplekk ise ei ole aurutihe, seega on eraldi aurutõke vajalik.

Jah, kui külma põhjus on sokli või vundamendi külmasild. Õige lahendus ühendab hüdroisolatsiooni, soojustuse ja vajadusel drenaaži, mitte ainult ühe soojustusplaadi paigaldust.

Lamekatus peab juhtima vee äravoolu suunas. Kui vesi jääb seisma, suureneb külmumis-sulamistsüklite, kattematerjali vananemise, sambliku, mustuse ja lekkekohtade tekkimise risk.

Lühiajaline niiskus pärast vihma on normaalne, kuid püsivad lombid viitavad sageli kalde või äravoolu probleemile. Kui veelombid ei kao mõistliku aja jooksul, tasub katus üle kontrollida.

Sisemise äravoolu puhul juhitakse vesi katusekaevude ja torustiku kaudu hoone sees alla. Välise süsteemi puhul liigub vesi rennidesse, sülititesse ja fassaadi torudesse. Valik sõltub hoone arhitektuurist ja projektist.

Eesti kliimas on küttega trapid ja vajadusel küttekaablid väga soovitatavad, sest jäätunud trapp ei juhi vett ära. Ummistunud või jäätunud äravool võib põhjustada veepaisu ja lekkeid.

Katusekaevud, lehekorvid, rennid ja sülitid tuleb regulaarselt puhastada. Eriti oluline on hooldus sügisel pärast lehtede langemist ja kevadel pärast lume sulamist.

Pollar ehk kinnituspost on konstruktiivne kinnituselement, mille abil saab katusele paigaldada seadmeid, turvatrosse, käiguteid, päikesepaneelide alusraame või muid lahendusi nii, et koormus kantakse õigesse kohta ja hüdroisolatsioon jääb toimima.

Pollareid kasutatakse kukkumiskaitse, eluliinide, päikesepaneelide, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete, antennide, reklaamikonstruktsioonide, käiguteede ja hooldusplatvormide kinnitamiseks.

Jah, saab. Olemasoleval katusel tuleb aga avada ja taastada katusekatte sõlm nii, et pollari ümbrus oleks pärast paigaldust veetihe ja soojuslikult korrektselt lahendatud.

Jah, lamekatus sobib päikesepaneelidele hästi, sest paneelide suunda ja kaldenurka saab optimeerida. Enne paigaldust tuleb hinnata katuse kandevõimet, hüdroisolatsiooni seisukorda, tuulekoormust, hooldusteid ja kukkumiskaitset.

Liigne punktkoormus võib suruda soojustuse kokku, kahjustada hüdroisolatsiooni või tekitada külmasilla. Kinnituslahendus peab kandma koormuse aluskonstruktsioonile ja olema projekteeritud tuulekoormusele.

Soovitatav on lamekatus üle vaadata vähemalt kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Lisaks tuleks katus kontrollida pärast tormi, suuremat lumesula, tehnoseadmete paigaldust või muid töid katusel.

Mitte alati. Lumi võib olla loomulik ajutine koormus ja õhuke lumekiht toimib isegi isolatsioonina. Lumi tuleb eemaldada siis, kui koormus muutub ohtlikuks, äravool on takistatud või tekib jää- ja veepaisu risk. Lumekoristus peab toimuma katusekatet kahjustamata.

Lamekatust tuleks kontrollida vähemalt kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ja sügisel enne talve. Kontroll on vajalik ka pärast torme, tehnoseadmete paigaldust või teisi katust mõjutavaid töid.

Ülevaatusel kontrollitakse katusekatte seisukorda, läbiviike, parapette, veeäravoolu, trappe, süliteid, kahjustusi, loike, mustust, sambla kasvu ja võimalikke varjatud niiskuse tunnuseid. Vajadusel koostatakse fotodega raport.

Visuaalne ülevaatus annab esmase pildi katuse seisukorrast. Eksperthinnang on põhjalikum dokument, kus kasutatakse vajadusel mõõtmisi, termograafiat, prooviavamisi, fotomaterjali, järeldusi ja soovitusi edasiseks tegevuseks.

Omanikujärelevalve on vajalik siis, kui tellija soovib sõltumatut kontrolli ehituse kvaliteedi üle. Järelevalve aitab kontrollida materjale, töövõtteid, kaetud töid, sõlmlahendusi ja dokumentatsiooni.

Jah. Korralikult vormistatud eksperthinnang koos fotode, puuduste kirjelduse ja soovitustega sobib otsuste tegemiseks korteriühistu koosolekul, remondieelarve planeerimiseks, kindlustusjuhtumi käsitlemiseks või pangaga suhtlemiseks.

Kevad ja sügis on kõige praktilisemad ajad. Termokaamera uuringuks sobivad paremini perioodid, kus sise- ja välistemperatuuri erinevus aitab varjatud niiskuskoldeid tuvastada.

Enamasti jah. Lamekatuse renoveerimine toimub peamiselt väljastpoolt. Häiringuteks võivad olla müra, materjalide tõstmine, ajutised ligipääsupiirangud ja tehnosüsteemidega seotud tööd.

Enne päikesepaneele tuleb hinnata katuse seisukorda, kandevõimet, soojustuse survetugevust, hüdroisolatsiooni eluiga, tuulekoormust, turvavarustust ja hooldusteid. Paneele ei tasu paigaldada katusele, mis vajab lähiaastatel renoveerimist.

Kui katusel tuleb regulaarselt hooldust teha, peab seal olema tagatud ohutu liikumine. Lahendus võib olla turvapiire, eluliin, pollar-tross süsteem, käigutee või muu projekteeritud turvasüsteem.

Lisatööde hulka kuuluvad parapetid, räästad, läbiviigud, katuseluugid, suitsuluugid, katuseaknad, alarõhutuulutid, liiteplekid, käiguteed, turvapiirded, lumetõkked, linnutõkked, küttekaablid ja muud katuse erisõlmed.

Kaarhalli “siseruumide vihm” on sageli kondensaat, mitte katuseleke. Lahendus on väline soojustamine, mis viib kastepunkti metallpinnalt eemale, ning veekindel katusekate, näiteks SBS-bituumenrullmaterjal.

Sageli saab, sest soojustamine ja katmine toimub väljastpoolt. Täpne töökorraldus sõltub hoone kasutusest, ligipääsust, ohutusest ja objekti logistilisest keerukusest.

Kandev profiilplekk on terasest aluskonstruktsioon, mis sobib suurte silletega hoonetele. Seda kasutatakse näiteks lao-, tootmis- ja ärihoonete lamekatuste aluskihina, kui vaja on kerget, kiiret ja tugevat lahendust.

Jah. Terrassid ja rõdud on tehniliselt väikesed lamekatused, kus vee- ja niiskuskaitse on väga oluline. Vajadusel saab vana katte eemaldada, aluspinna korrastada ja rajada uue hüdroisolatsioonisüsteemi.

Kõige parem on saata hinnapäring koos olemasoleva projekti, katuse plaani, fotode, hoone aadressi, töö kirjelduse ja kontaktandmetega. Mida täpsem info on alguses olemas, seda täpsem on ka pakkumine.

Lisage võimalusel katuse pindala, hoone tüüp, olemasoleva katuse seisukord, soovitud töö liik, fotod, joonised, teadaolevad lekkekohad, tehnoseadmete info ja erisoovid, näiteks lisasoojustus, päikesepaneelid, pollarid või turvapiirded.

Tavaliselt vastatakse päringutele 1–3 tööpäeva jooksul. Keerukamate objektide puhul võib enne pakkumise koostamist olla vaja täpsustavaid küsimusi, objekti ülevaatust või projekti analüüsi.

Pakkumise koostamiseks vajalik esmane konsultatsioon võib olla tasuta. Põhjalik eksperthinnang, termokaamera uuring, prooviavamine või kirjalik raport on eraldi teenus, sest see nõuab insenertehnilist analüüsi ja dokumenteerimist.

Hinda mõjutavad katuse pindala, töö liik, materjal, soojustuse paksus, vana katuse seisukord, läbiviikude ja parapettide arv, vihmaveesüsteem, ligipääs, tõstetehnika vajadus, ohutuslahendused ja dokumentatsiooni maht.

Kõige odavam ruutmeetrihind ei pruugi sisaldada sama töömahtu. Võrrelda tuleb kihte, materjalide klassi, soojustuse paksust, kaldeid, läbiviikude lahendusi, vihmaveesüsteemi, garantiitingimusi ja dokumentatsiooni. Odav lahendus võib muutuda kalliks, kui hiljem tuleb vettinud soojustus või vigased sõlmed ümber ehitada.

Uue katuse, suurema renoveerimise, kortermaja või ärihoone puhul on projekt väga soovitatav. Projekt määrab materjalid, soojustuse, kalded, tuulutuse, veeäravoolu, pollarid ja sõlmed. Korralik projekt teeb pakkumised võrreldavaks ja vähendab hilisemaid vaidlusi.

Alustada tasub katuse seisukorra ülevaatusest või eksperthinnangust. Selle põhjal saab otsustada, kas piisab remondist, on vaja renoveerimist, lisasoojustust, uut vihmaveesüsteemi või täielikku katuse rekonstrueerimist.

Ilma projektita ei pruugi pakkumised olla võrreldavad. Üks pakkuja võib arvestada kahekihilise SBS-katte, teine ühekihilise PVC-katte; üks sisaldab lisasoojustust ja sõlmi, teine mitte. Projekt paneb lähteülesande paika.

Olulised dokumendid on tööde aktid, kaetud tööde aktid, teostusjoonised, kasutatud materjalide info, garantiitingimused, hooldusjuhend ja vajadusel fotod kriitilistest tööetappidest.