Ehitusvaldkond on pidevas arengus ning koos kaasaegsete materjalide ja tehnoloogiate pealetungiga peavad uuenema ka reeglid, mis tagavad hoonete pikaealisuse, ohutuse ja energiatõhususe. Kortermajade, ärihoonete ja tootmiskomplekside omanike ning korteriühistute jaoks on lamekatus üks vastutusrikkamaid konstruktsioone, mille ehituskvaliteedist sõltub otseselt kogu maja tervis. Seni pikalt kehtinud projekteerimis- ja paigaldusharjumused on saanud aga täiesti uue raamistiku, kuna Eestis võeti kasutusele kaasajastatud katuseehitusreeglite kogum ehk normdokument EVS 920-5:2023. See muudatus toob kaasa olulise nihke selles, kuidas lamekatuseid planeeritakse, isoleeritakse ning tulevikus hooldatakse.
Pikaajalise kogemusega Lõuna-Eesti juhtiva lamekatuste ehitaja OÜ Evari Ehitus spetsialistid panevad südamele, et uus lamekatuse standard karmistab nõudeid mitmetele seni tavapäraseks peetud ehitusetappidele. Uuendatud normdokument esitab tunduvalt rangemad reeglid nii aurutõkke paigaldusele, katuse soojustusmaterjalide valikule kui ka viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud päikesepaneelide süsteemide integreerimisele. Järgnevalt vaatamegi lähemalt, millised on uue standardi kõige kriitilisemad muudatused, kuidas need mõjutavad katuseehituse hinda ning mida peavad korteriühistud ja arendajad uute reeglite valguses kindlasti silmas pidama.
Artikli autor: Rein Kala, OÜ Evari Ehitus juhataja ja 7. taseme diplomeeritud ehitusinsener
Uus lamekatuse standard karmistab nõudeid soojustusele ja päikesepaneelide paigaldusele.
Alates 2024. aastast kehtib Eestis uus katuseehitusreeglite ehk lamekatuste standard EVS 920-5:2023, mis sisaldab mitmeid uusi mõisteid, materjale ja paigaldustehnoloogiaid.
Standard esitab põhjalikumaid nõudeid aurutõkkele ja soojustusele, sisaldab lamekatuste kukkumiskaitse lahendusi ning päikesepaneelide paigalduse nõudeid.
Miks oli eelmine regulatsioon vananenud ja kuidas uus lamekatuse standard karmistab nõudeid
„Nagu kõik muu meie ümber, on aastate jooksul oluliselt muutunud ka nõuded ehituskvaliteedile ning materjalidele.
Nii oli senine, 2015. aastal välja tulnud lamekatuste esimene standard jäänud juba selgelt ajale jalgu,” räägib Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige, lamekatuseid ehitava katusefirma OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.
Kuidas sündisid Eesti oma reeglid ja miks uus lamekatuse standard karmistab nõudeid
Kui OÜ Evari Ehitus enam kui 30 aastat tagasi lamekatuste paigaldamisega alustas, joondusid ehitajad Kala sõnul toona pigem nõukogudeaegsete normidest ja standarditest.
„Ehk kuna materjali nappis ja kvaliteetseid materjale polnudki tegelikult saada, ei pööratud katuste soojustusele eriti suurt tähelepanu.
Seda polnud ka otseselt vaja, sest hoonete kütmiseks vajalik kütus oli odav ja seda jagus,” meenutab ta. 1990. aastatel hakati vaatama lääne poole ja mõisteti, et isegi meist soojemas kliimas on katustel soojustust üle kolmandiku rohkem, rääkimata soojustusmaterjali kvaliteedist.
Lamekatuste ehitamisel hakati Eestis aluseks võtma naaberriigi Soome katuseehitusnorme.
Kuid oli selge, et Eesti vajab kohalikke olusid arvestavaid oma enda katuseehitusreegleid.
Ühine keel kõigile osapooltele: kuidas uus lamekatuse standard karmistab nõudeid
Algas põhjalik eeltöö normide ühtlustamiseks ja nõuete loomiseks ning nii ilmus Eesti esimene lamekatuse standard aastal 2015.
„Nüüd, 9 aastat hiljem valmis standardi uuenenud ja tunduvalt mahukam versioon, kus on lisaks sisu süstematiseerimisele ja ülesehituse loogilisemaks muutmisele täpsustatud ja lisatud termineid ning jooniseid ning tehtud parandusi ning antud põhjalikumaid selgitusi varasematele nõuetele,” tutvustab Kala.
„Kui katuseehituses järgitakse kaasaegseid standardeid, võib tellija olla kindel, et tema ehitis saab kvaliteetse ja kauakestva katuse.
Standard aitab ka erinevatel osapooltel nagu projekteerija, ehitaja, tellija ja järelevalve leida ühest dokumendist nõuded ning soovitused heade lamekatuselahenduste ehitamiseks.”
Tehnilised muudatused ja reeglid: kuidas uus lamekatuse standard karmistab nõudeid
Uus lamekatuse standard karmistab nõudeid.
Standard esitab senisest selgemad nõuded aurutõkkele ja soojustusele ning käsitleb põhjalikult bituumen– , plast– ja kummirullmaterjalist katused, samuti vedelplastikust, pööratud, käidavad, liiklusega koormatud, haljas- ehk rohekatuseid.
Sealjuures on täiesti uued standardi osad kummirullmaterjalid, vedelplast ja pindpaigaldised.
Standard määratleb, kui kaua peab hoone kestma, rõhutades vajadust valida vastavalt sellele materjalid.
Samuti toonitab standard uuesti üle lamekatuse tavapärase kalde, milleks on vähemalt 1:40, ja ning lubatud kõrvalekalde, mis on kuni 5 mm meetri kohta.
Suur muutus toimus soojustusega seonduvas: polüstüreenplaatide maksimaalne suurus lamekatustes kasutamiseks on mitte enam kui 1250×1500 mm ning soovitatavalt 1250×1000 mm.
Turvalisus, liited ja päikesepaneelid: kuidas uus lamekatuse standard karmistab nõudeid
Survetugevusega seonduvalt on loodud koormusklassid, millest erinevatel juhtudel lähtuda.
Eraldi käsitletakse PIR-plaatide ja nende lõikamisega seonduvat.
Täpsustatud on mõisteid difusioon, õhutus ning tuulutusruum. Sademevee äravooluga seonduvalt on kõigi tavapäraste kanalisatsioonisüsteemides lubatud kokku-lahku käivate liidete asemel katusetarindi sisestes horisontaalsüsteemides keevitatud liited, liited surve- või pressklambritega või muhvliide katuselehtriga ühendamiseks.
Lisaks on täpsustatud katuselehtri asetsemise sügavus/madaldus.
Standard sisaldab lamekatuste kukkumiskaitse lahendusi ning pindpaigaldiste, sealhulgas päikesepaneelide paigalduse nõudeid.
Päikesepaneelide lamekatusele paigaldamise üks olulisem element nii katuse paneelide kavandamisel, projekteerimisel, paigaldamisel kui ka ohutul hooldamisel kukkumiskaitsesüsteem ja/või piirded.
Paigaldades päikesepaneele servast kaugemale kui 3 meetrit on vajalik rajada kukkumist takistav süsteem ehk pollar/tross lahendus.
Servale lähemale kui 3 meetrit päikesepaneele paigaldades on oluline ühemeetrise piirde abil rajada kukkumist ennetav süsteem.
Lisaks elektriga seotud küsimustele on veelgi enam fookuses ka katusel viibimise turvalisus, katusematerjalide tööiga ning muud olulised tegurid.
Lamekatuse määratlus ja sihtgrupid: kuidas uus lamekatuse standard karmistab nõudeid
Lamekatuseks nimetatakse kokkuleppeliselt katuseid, mille kalle on 1:10 või sellest väiksem, ja need on üldjuhul kaetud rullmaterjaliga või muu katkematu hüdroisolatsiooniga.
Standard EVS 920-5:2023 on mõeldud juhindumiseks lamekatuste paigaldajatele, üldehitajatele, materjalide tootjatele, projekteerijatele, arhitektidele, ehitusjärelevalvele, ekspertidele ja lõpptarbijatele.
Eestis on loodud standardid enamikele katusematerjalidele ja -tüüpidele, tutvu ka nendega!
Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus
Korduma kippuvad küsimused (KKK) vee äravoolu kohta katuselt
Lamekatuste projekteerimise ja ehitamise kaasajastatud reeglid normdokumendis EVS 920-5:2023 tekitavad tellijates, korteriühistutes ning ehitusturul palju küsimusi. Oleme koondanud peamised vastused ja praktilised selgitused, mis aitavad mõista uute reeglite mõju katusekonstruktsioonide kvaliteedile ning ohutusele:
1. Millistele peamistele lamekatuse osadele ja materjalidele uus lamekatuse standard karmistab nõudeid?
Uuendatud normdokument toob sisse palju selgemad ja rangemad reeglid. Uus lamekatuse standard karmistab nõudeid eelkõige aurutõkkele ja soojustusmaterjalidele, kuid käsitleb nüüd oluliselt põhjalikumalt ka bituumen-, plast- ja kummirullmaterjalist katuseid. Lisaks on täiesti uute osadena standardisse lisatud vedelplast, pindpaigaldised ning kummirullmaterjalid, määratledes muuhulgas täpselt ära hoone oodatava kestvuse ja sellele vastava õige materjalivaliku.
2. Millised olulised tehnilised muudatused toimusid lamekatuse soojustusplaatide kasutamises?
Suur ja põhimõtteline muudatus puudutab katusekonstruktsioonis kasutatavate polüstüreenplaatide ehk vahtplasti mõõtmeid. Selleks, et tagada katuse stabiilsus ja pikaealisus, on polüstüreenplaatide maksimaalne lubatud suurus lamekatuses edaspidi piiratud – plaatide mõõtmed ei tohi olla enam kui 1250×1500 mm ning eksperdid soovitavad kasutada veelgi väiksemaid plaate mõõtudega 1250×1000 mm.
3. Kuidas muutuvad uue standardi kohaselt nõuded katusesisestele sademeveeäravoolu liidetele?
Sademevee kiire ja ohutu eemaldamine katuselt on hoone tervise seisukohalt kriitiline. Kui tavalistes kanalisatsioonisüsteemides on lubatud kasutada paindlikke kokku-lahku käivaid ühendusi, siis katusetarindi sisestes horisontaalsüsteemides on need nüüd keelatud. Töökindluse tagamiseks peavad kõik liited olema keevitatud, teostatud surve- või pressklambritega või lahendatud muhvliite abil otse katuselehtriga ühendamiseks.
4. Milliseid rangeid turvanõudeid esitab uus standard päikesepaneelide paigaldamisele?
Kuna päikesepaneelide paigaldamine lamekatustele on muutunud massiliseks, on standardisse loodud täiesti uued reeglid katusel viibijate ohutuse tagamiseks. Kui paneelid paigaldatakse katuse servale lähemale kui 3 meetrit, on kohustuslik rajada kukkumist ennetav ühemeetrine piire. Kui paneelid jäävad servast kaugemale kui 3 meetrit, tuleb kukkumise takistamiseks ehitada pollar- ja trosslahendustel põhinev süsteem.
5. Kellele on uuenenud lamekatuse standard EVS 920-5:2023 mõeldud ja miks sellest juhinduda?
Uuendatud normdokument on kohustuslikuks ja ühiseks teejuhiks kõigile ehitusprotsessi osapooltele. Sellest peavad igapäevaselt juhinduma lamekatuste paigaldajad, üldehitajad, materjalitootjad, projekteerijad, arhitektid, ehitusjärelevalve spetsialistid ja ka lõpptarbijad. Standardi järgimine annab tellijale kindlustunde, et tema ehitis saab kaasaegse, tehnoloogiliselt õige ning aastakümneid kestva katuse.
Kokkuvõte: Kaasaegsed ehitusreeglid tagavad hoonele turvalise tuleviku
Ehitusvaldkonna normdokumentide uuendamine on hädavajalik samm, mis sammub ühte jalga materjalitehnoloogia arengu ja kaasaegsete energiatõhususe eesmärkidega. Lamekatuste ehituses ja renoveerimises pikalt kehtinud harjumused on saanud uue raamistiku, kuna värske normdokument EVS 920-5:2023 seab ehituskvaliteedile ja tarindite pikaealisusele senisest märgatavalt kõrgemad sihid. On ilmne, et uus lamekatuse standard karmistab nõudeid põhjendatult, luues selged ja üheselt mõistetavad reeglid, mis kaitsevad hooneomanikke ja korteriühistuid varjatud ehitusvigade ning enneaegse amortisatsiooni eest.
Olgu tegemist aurutõkke katkematuse, soojustusmaterjalide mõõtmete piiramise, katusesiseste liidete range fikseerimise või massiliselt paigaldatavate päikesepaneelide kukkumiskaitsega – iga muudatus teenib ühist eesmärki: tagada katuse aastakümnete pikkune veepidavus ja ohutus. Kuigi rangemad reeglid nõuavad projekteerijatelt ning ehitajatelt suuremat täpsust ja komplekssemat lähenemist, pakub standard kõikidele osapooltele ühist tehnilist keelt, mis viib vääritimõistmised ehitusplatsil miinimumini.
„Alati on soodsam teha töid üks kord ja korralikult, kui lasta mitu korda vigu parandada,“ meenutab aastakümnete pikkust ehitustarkust katuseettevõtte juhtkond. Usaldusväärse ja kogenud partneri, nagu alates 1991. aastast tegutseva Lõuna-Eesti juhtiva lamekatuste ehitaja OÜ Evari Ehitus meistrite ja inseneride kaasamine projekteerimis- ning ehitusprotsessi annab kinnisvaraomanikele täieliku kindlustunde. Professionaalide poolt uute normide kohaselt teostatud katuseremont või ehitus tagab, et hoone katus peab tulevikule vastu tehnoloogiliselt laitmatult ja täiesti muretult.
📞 Võta ühendust OÜ Evari Ehitus spetsialistidega:
- Ertikli autor: Rein Kala ehitusinsener
- Ettevõte: OÜ Evari Ehitus
- Mobiil: +372 506 0579
- E-post: evari@evari.ee
- Koduleht ja teadmistebaas: evari.ee
OÜ Evari Ehitus – Kirjutatud artiklid – Uus lamekatuse standard karmistab nõudeid
