Hoonete energiatõhusus on kerkinud viimase kümnendi jooksul kogu Euroopas ja Eestis ehitusvaldkonna üheks kõige olulisemaks märksõnaks. Euroopa Liidu direktiividest tulenevalt on liikmesriigid kohustatud järgima rangeid energiatõhususe miinimumnõudeid nii uute kui ka oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul. Kevad ja suve algus on kinnisvaraomanikele ning korteriühistutele viimane aeg mõelda katuste remondi, renoveerimise ja lisasoojustamise peale, et tagada konstruktsioonide pikaajaline säilivus ning kontrolli all hoida igakuised küttekulud.

Enam kui 35-aastane reaalne lamekatuste ehitamise kogemus näitab, et suur osa Eesti elamufondist ja ühiskondlikest hoonetest vajab täna väga tõsist energiatõhususe parendamist. Vanemad hooned on tänapäevases mõistes puudulikult soojustatud ja ilma toimiva ventilatsioonita , mis mitte ainult ei raiska energiat, vaid tekitab ohtlikke probleeme sisekliimale ja hoone konstruktsioonidele.

Artikli autor: Rein Kala, OÜ Evari Ehitus juhataja ja 7. taseme diplomeeritud ehitusinsener

Lamekatuste ehituse ajalugu ja sajandivahetuse remonditööd

Enne Eesti taasiseseisvumist ehitatud lamekatuste tegelikuks elueaks võis reeglina pidada vaid 15 kuni 25 aastat. Kuna suur osa meie riigi elamufondist – eriti korterelamud – ehitati aastatel 1960 kuni 1990, jõudis nende vanade katuste kriitiline piir kätte eelmise sajandi lõpuks. Massiline lamekatuste renoveerimise laine algas 90-ndate aastate teisel poolel ja käesoleva sajandi alguses, mil kümnendeid tagasi ehitatud konstruktsioonid ei pidanud enam niiskust kinni ning hakkasid tõsiselt vett läbi laskma.

Tollal läbis lamekatuste ehitamine ja renoveerimine täieliku tehnoloogilise pöörde. Aegunud ja kergesti laguneva ehituspapi baasil toodetud ruberoidi asendasid kaasaegsed, polüester- või klaaskiud-tugikangal toodetud SBS- ja APP-bituumenrullmaterjalid. Ehitusplatsidelt kadusid suured ja ohtlikud köetavad bituumenkatlad ning katusekatteid hakati paigaldama moodsate gaasipõletitega. Hiljem lisandusid valikusse ka PVC-plastrullmaterjalid, mille liitekohad keevitatakse spetsiaalsete kuumaõhuföönidega

Kuigi uued efektiivsemad materjalid ja aastaringsed paigaldusvõimalused aitasid vanad lamekatused sajandivahetuseks lõpuks vettpidavaks saada, tehti neid töid tihti väga piiratud eelarvega. Kuna korteriühistutel ja kinnisvaraomanikel nappis raha, telliti enamasti vaid olemasoleva katuse katmist ühekihilise rullmaterjaliga. Katuseremonti koos vajaliku lisasoojustusega teostati tol ajal harva. Sajandivahetusel kehtinud ehitusnormide ja tänaste nõuete vahel on aga tohutu lõhe – reaalne hoonete energiatõhusus eeldab, et tollal renoveeritud katused vajaksid tegelikult vähemalt 10 sentimeetri paksust täiendavat soojustuskihti.

Euroopa Liidu direktiivid ja liginullenergiahoone nõuded

Selle sajandi teisel kümnendil on kogu Euroopa ehitusmaastikul saanud peamiseks suunanäitajaks hoonete energiatõhusus. Euroopa Liidu direktiividest tulenevalt on kõik liikmesriigid kohustatud nii uusehitiste kui ka oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul järgima väga rangeid energiatõhususe miinimumnõudeid. Alates 2021. aasta jaanuarist peavad kõik uued hooned olema ehitatud liginullenergiahoonetena.

Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on liginullenergiahoone parima võimaliku ehituspraktika kohaselt püstitatud ehitis, kus on optimaalselt kombineeritud kaasaegsed energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendused. Hoone tehnilist taset näitab spetsiaalne energiatõhususarv, mille piirväärtused on eri hoonetüüpide puhul rangelt määratletud (näiteks väikeelamutel 50, korterelamutel ja büroohoonetel 100 ning ärihoonetel 130 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas).

Direktiivi punktidest lähtuvalt vajab aga lõviosa vanematest Eesti hoonetest kiiret energiatõhususe parendamist, kuna need on tänapäevases mõistes sisuliselt soojustamata ja ilma kaasaegse ventilatsioonita. Ajapikku on kütmise hind pidevalt tõusnud, mis on sunnitud küttekraane koomale keerama. Kui sellises olukorras vahetatakse vanad aknad õhupidavamate vastu ja ventilatsiooniavad topitakse kinni, halveneb ruumide sisekliima drastiliselt. Selle tagajärjel hakkavad ülemiste korruste ruumid nurkadest hallitama. Just siis tulevadki nähtavale hoone ohtlikud külmasillad – kohad välispiiretes, kus piirde soojustus on olnud puudulik või defektiga paigaldatud.

Eesti elamufondi energiatarbimine ja rekonstrueerimise tegelik kasu

Eestis tehtud uuringud näitavad, et meie elamufondi ja ühiskondlike hoonete reaalne energiatarve on murettekitavalt kõrge. Suure osa renoveerimata korterelamute kütmiseks ja ülalpidamiseks kulub keskmiselt 200 kuni 250 kilovatt-tundi energiat ruutmeetri kohta aastas. Kui võrdleme seda kaasaegsete liginullenergiahoone nõuetega, kus lubatud piirväärtus on kaks kuni kaks ja pool korda madalam, on selge, et hoonete energiatõhusus vajab riiklikul tasemel kiiret ja süsteemset sekkumist.

Õnneks on riik koos KredExi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega loonud korteriühistutele ning kinnisvaraomanikele tugevad toetusmeetmed. Erinevate renoveerimistoetuste abil on võimalik hoone terviklikul rekonstrueerimisel katta märkimisväärne osa ehituskuludest. Toetuste saamise üheks rangeks eeltingimuseks on aga see, et hoone peab pärast tööde lõpetamist saavutama vähemalt C-energiaklassi. Sellise tulemuseni jõudmine on võimatu, kui vaatame mööda katusekonstruktsioonide olukorrast.

Meie pikaajaline praktika näitab, et lamekatuse lisasoojustamine on üks kõige kiiremaid ja kulutõhusamaid viise hoone soojakandvuse parandamiseks. Kui vana katus on konstruktsiooniliselt kuiv ja tugev, ei pea seda alati lammutama. Olemasolevale katusekattele paigaldatakse täiendav, kaasaegne soojustuskiht (tavaliselt vahtpolüstüreen ehk EPS, vill või PUR-plaadid) ning selle peale ehitatakse täiesti uus kahekihiline SBS-bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht. Selline lahendus mitte ainult ei lõpeta soojakadusid läbi katuse, vaid kaitseb hoonet aastakümneid ja tõstab kinnisvara turuväärtust.

Terviklik katuse rekonstrueerimine ja pikaealisuse tagatised

Lamekatuse remondi, renoveerimise või tervikliku rekonstrueerimise käigus tehtavad katusetööd võivad olenevalt hoone reaalsest seisukorrast, tellija soovidest ja eelarvelistest võimalustest olla väga erineva mahuga. Minu kindel soovitus on, et enne reaalsete tööde algust tuleb planeeritavad tegevused erakordselt hoolikalt läbi mõelda. Suuremate ja keerukamate objektide puhul on alati mõistlik kasutada pädevat tehnilist konsultanti, tellida korralik ehitusprojekt ning viia läbi korrektne ehitushange.

Kui kõneks on lamekatuste professionaalne uuendamine, kuuluvad meie meeskonna põhiliste töövõttude hulka:

• Olemasoleva katusekonstruktsiooni korrastamine ja ettevalmistustööd.

• Katusekonstruktsiooni täiendav soojustamine ja vajadusel katusekallete korrigeerimine.

• Kaasaegse katusetuulutuse ehitamine.

• Kahekihilise rullmaterjalist katusekatte paigaldamine.

• Karniiside, parapettide, korstnate, katuseluukide ja katuseakende remont, ümberehitus või täielik väljavahetamine.

• Ääreplekkide, piksekaitse ja maanduskontuuri paigaldamine.

• Vihmavee äravoolukaevude, rennide ja torustike korrastamine või uute vastu vahetamine.

• Katuse- ehk turvapollarite ja turvatrosside paigaldamine, mis on tänapäeva ehituses kiiresti kasvav turvatrend.

Lamekatuse lõplik ja reaalne kasutusiga sõltub alati väga paljudest kriitilistest teguritest: katuse asukohast, hoone otstarbest, korrapärasest hooldusest, valitud materjalidest, insenertehnilistest lahendustest ja erakordselt palju just paigalduse tegelikust kvaliteedist. Minu ja kogu OÜ Evari Ehitus meeskonna raudne põhimõte on, et alati on kordades odavam ja mõistlikum teha töö üks kord ja korralikult, kui hakata seda hiljem mitu korda uuesti lappima ja ümber tegema. Korralikult projekteeritud, kvaliteetsete materjalidega ning oma ala asjatundjate poolt ehitatud lamekatus on pikaealine, kergesti hooldatav ja tagab hoone põhikonstruktsioonide täieliku säilimise pikkadeks aastakümneteks.

Korduma kippuvad küsimused (KKK) hoonete energiatõhususe ja katusetööde kohta

1. Mis on liginullenergiahoone ja millised on selle piirväärtused?

Liginullenergiahoone on kaasaegse ehituspraktika kohaselt ehitatud tehniliselt mõistlik hoone, kus kasutatakse energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi. Hoone energiatõhusust näitava energiatõhusarvu lubatud piirmäärad sõltuvad hoone tüübist: näiteks väikeelamutel on see 50, korterelamutel ja büroohoonetel 100 ning ärihoonetel 130 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas.

2. Miks vajab suur osa Eesti vanemast elamufondist energiatõhususe parendamist?

Enamik Eesti vanemaid hooneid on ehitatud ajal, mil kehtisid hoopis teised standardid, mistõttu on need tänapäevases mõistes puudulikult soojustatud ja ventilatsioonita. Kuna sellistes hoonetes on ajapikku vahetatud aknad õhupidavamate vastu, kuid ventilatsioon on jäänud lahendamata, halveneb ruumide sisekliima ja ülemiste korruste ruumid hakkavad nurkadest hallitama. Terviklik hoonete energiatõhusus aitab need probleemid kõrvaldada.

3. Miks vajavad sajandivahetusel renoveeritud lamekatused täna lisasoojustust?

90-ndate aastate teisel poolel ja sajandivahetusel teostati korterelamute katuseremonte sageli väga piiratud eelarvega ning ühistutel nappis raha. Seetõttu telliti enamasti vaid olemasoleva katuse katmine ühekihilise rullmaterjaliga ilma täiendava soojustuseta. Kaasaegsete energiatõhususe nõuete täitmiseks vajaks enamik neist katustest täna vähemalt 10 sentimeetri paksust lisasoojustust.

4. Milliseid põhilisi töid teostatakse lamekatuse tervikliku rekonstrueerimise käigus?

Lamekatuse rekonstrueerimine hõlmab olenevalt katuse olukorrast ja tellija soovidest väga erinevaid töid. Tüüpiliste tegevuste hulka kuuluvad olemasoleva katusekonstruktsiooni korrastamine, täiendava soojustuskihi ja katusetuulutuse ehitamine, kahekihilise rullmaterjalist katusekatte paigaldamine, vihmaveesüsteemide uuendamine ning turvapollarite ja piksekaitse paigaldamine.

5. Millest sõltub lamekatuse tegelik kasutusiga ja pikaealisus?

Lamekatuse eluiga ja püsivus sõltuvad otseselt katuse asukohast, otstarbest, korrapärasest hooldusest, valitud materjalide kvaliteedist ning insenertehnilistest lahendustest. Eriti kriitilise tähtsusega on aga paigalduse tegelik kvaliteet. Oma ala asjatundjate poolt korralikult projekteeritud ja ehitatud lamekatus on pikaealine, kergesti hooldatav ning tagab hoone konstruktsioonide säilimise aastakümneteks.

Kokkuvõte: Tulevikku vaatav katusetöö tagab hoone väärtuse ja säästu

Hoonete energiatõhusus ei ole pelgalt Euroopa Liidu direktiivide või riiklike määruste täitmine – see on otsene ja käegakatsutav investeering kinnisvara pikaajalisse säilimisse, tervislikku sisekliimasse ja igakuiste püsikulude mastaapsesse säästmisesse. Meie aastakümnete pikkune ehituspraktika näitab, et sajandivahetuse-aegsed ühekihilised katuselahendused on oma aja ära elanud ning vajavad kaasaegsete standardite saavutamiseks professionaalset rekonstrueerimist ja vähemalt 10 sentimeetri paksust täiendavat soojustuskihti.

Lamekatuse remont ja lisasoojustamine on hoone välispiirete uuendamisel üks kõige kiiremaid ning tulemuslikumaid samme. Kasutades kvaliteetseid SBS-bituumen- või PVC-rullmaterjale, kaasaegseid soojustuslahendusi ning oma ala kogenud meistreid, tagame, et katus on pikaealine, kergesti hooldatav ja kaitseb Teie vara aastakümneid. Kui planeerite oma hoone energiatõhususe parendamist, valige partneriks OÜ Evari Ehitus – meie meeskond teeb töö üks kord ja korralikult.

📞 Võta ühendust OÜ Evari Ehitus spetsialistidega:

• Ertikli autor: Rein Kala ehitusinsener
• Ettevõte: OÜ Evari Ehitus
• Mobiil: +372 506 0579
• E-post: evari@evari.ee
• Koduleht ja teadmistebaas: evari.ee

OÜ Evari Ehitus – Kirjutatud artiklid – Miks vajab enamik Eesti hooneid energiatõhususe parandamist?