Vihmaveerenni puhastus, renni eluiga

Vihmaveerenni puhastus on vajalik teha vähemalt kaks korda aastas

Vihmaveerenni puhastus renni eluiga, vihmaveerennide puhastus, vihmaveerennide puhastamine on selle artikli märksõnad.

OÜ Evari Ehitus on spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele, renoveerimisele, hüdroisolatsioonitööde tegemisele.
Teeme tööd aastaringselt üle Eesti.

Vihmaveerenni puhastus – vihmaveerenni regulaarne puhastus pikendab renni eluiga märgatavalt

Vihmaveerennide ja vihmaveetorude regulaarne puhastus hoiab vihmaveesüsteeme heas korras.

Puhastamine ennetab remondi vajadust, ummistusi, lekkeid ning sellest tingitud veekahjustusi fassaadil ja katusel.

Vihmaveerenne puhastatakse kevadel peale lume sulamist ja sügisel peale lehtede langemist.

Vihmaveerennist eemaldatakse kogu renni sattunud lahtine praht, kontrollitakse renni ühenduskohtade veepidavust, renni kinnitusi, renni korrodeerumist.

Vajadusel tehakse vajalikud vihmaveerenni parandamistööd.

Vihmaveerennid tuleb üle vaadata, vajadusel puhastada, korrastada ka peale ekstreemseid ilmaolusid, peale katuselt tehtavaid erinevaid töid.

Vihmaveerenne ei tohi kasutada muuks otstarbeks nagu näiteks lumetõkkena, lillepottide riputamiseks, pesukuivatusnööride kinnitamiseks või mingiks muuks sarnaseks tegevuseks.

Vihmaveerenni puhastamisel peab tagama töötajate turvalisuse.
Vihmaveerennide puhastamisel tuleb vältida teravaid tööriistu, et puhastades mitte kahjustada vihmaveerenni korrosioonikaitsekihte.

Vihmaveerennide puhastamisel tuleb vältida prahi sattumist vee äravoolutorudesse, et mitte ummistada vihmavee äravoolusüsteemi.

Vajadusel tuleb äravoolurennid kaitsta spetsiaalsete prahivõrkudega.

Vihmaveerenni puhastus – rennide ebaregulaarne puhastamine tekitab probleeme

Rennides tekivad ummistused ja lekked.
Rennidesse kipuvad kogunema puude oksad, lehed, õied, seemned, lindude väljaheited ja muud lendavad või katusel vedelelev praht.

Rennid ummistuvad, ummistuse tõttu ei saa vesi rennides vabalt voolata, rennides tekivad lekked, ehituskonstruktsioonid märguvad, konstruktsioonidele tekivad lekkelaigud/veekahjustused, konstruktsioonid hakkavad lagunema, tekkivad hallitused, seened, mädanikud.

Vihmaveerennid muutuvad raskeks.

Ummistuste tagajärjel jääb vesi rennidesse pidama, rennid muutuvad ülemäära raskeks, külmudes tekib jää, jää paisutab rennid viltu või lõhub hoopiski ära ja rennides olev vesi satub ehituskonstruktsioonidesse.

Rennid võivad ka hoopiski alla kukkuda.

Vesi satub ehituskonstruktsioonidesse.

Kui vee äravool on takistatud, siis vesi hakkab ära voolamiseks otsima erinevaid teid.

Sageli voolab vesi ehituskonstruktsioonidesse, tekitades sellega ebasoovitavaid kahjustusi.

Vihmaveesüsteemid hakkavad kiiremini lagunema.

Rennidesse sattunud puude oksad, lehed ja muu praht ei lase rennil kuivada.

Renni tekib happeline keskkond, mis hakkab renni kaitsekihti kahjustama, pikapeale hakkavad rennid roostetama, lagunema ja rennid tuleb kiiremini välja vahetada.

Rennidesse võib tekkida uus elu.

Ummistunud rennidessse võivad pesa teha putukad, närilised, linnud, aga samuti võib hakata kasvama taimestik, mille juured võivad vihmaveesüsteemi täielikult ära lõhkuda.

Katkine vihmaveesüsteem kahjustab fassaadi.

Katkine, tilkuv vihmaveesüsteem tekitab fassaadile veekahjustusi.