Hüdroisolatsioonimastiks on spetsiaalne ehitusmaterjal, mis on loodud hoone konstruktsioonide kaitsmiseks niiskuse, vee ja korrosiooni eest. Oma olemuselt on tegemist vedela või pastalaadse massiga, mis sisaldab kvaliteetset bituumenit, erinevaid tehnoloogilisi lisandeid, mineraalseid täiteaineid ja sobivat lahustit (või vett).

Pärast pinnale kandmist ja kuivamist moodustab antud lahendus vastupidava, elastse ning täiesti õmblusteta veekindla kihi. Tänu oma universaalsusele ja suurepärastele nakkuvusomadustele on taoline isolatsioon muutunud ehitusvaldkonnas asendamatuks – alates vundamentide kaitsmisest kuni keeruliste katusesõlmede tihendamiseni.

Hüdroisolatsioonimastiksi peamised eelised ja kasutusvaldkonnad

Vedelate veetõkete eelistamine kaasaegses ehituses põhineb nende ainulaadsetel füüsikalistel omadustel ja paigaldusmugavusel.

Erinevalt traditsioonilistest rullmaterjalidest võimaldab mastiksi vedel konsistents luua usaldusväärse kaitse ka nendes sõlmedes, kuhu tavapärase põletiga ligi ei pääse.

Alljärgnevalt on välja toodud peamised insenertehnilised põhjused, miks antud materjali kasutamine on ehitise konstruktsioonide kestvuse tagamiseks asendamatu.

Välisõhu temperatuuri mõju hüdroisolatsioonimastiksi kuivamisprotsessile

Vedelate hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel on üheks kriitilisemaks teguriks ümbritseva keskkonna temperatuur, mis määrab otseselt kihi polümerisatsiooni kiiruse.

Ebaõigel temperatuuril paigaldatud või liiga aeglaselt kuivav mastiksisegu on avatud ootamatutele ilmastikumõjudele, näiteks vihmale või tugevatele tuultele, mis võivad rikkuda hüdroisolatsiooni homogeensust.

Alljärgnev graafik illustreerib, kuidas paigaldusaegne temperatuur mõjutab standardse mastiksikihi täieliku veetiheduse ja lõpliku tugevuse saavutamise aega lamekatusel.

Hüdroisolatsioonimastiksi ja SBS-rullmaterjali tehniline võrdlus

Hoone vundamendi ja katusekonstruktsioonide veetiheduse tagamisel on õige materjali valik kriitilise tähtsusega.

Kuigi nii vedelad hüdroisolatsioonimastiksid kui ka traditsioonilised SBS-rullmaterjalid pakuvad pikaajalist kaitset niiskuse eest, sõltub lõplik otsus sageli aluspinna keerukusest ja tööde iseloomust.

Alljärgnev tehniline võrdlus toob esile mõlema lahenduse insenertehnilised eripärad, aidates mõista, millises olukorras on üks või teine materjal asendamatu.

Vedela hüdroisolatsioonisüsteemi paigaldusskeem ja konstruktsioonikihid

Pikaajalise veepidavuse saavutamiseks ei piisa vaid ühest materjalikihist, vaid hüdroisolatsioonitööd nõuavad alati tervikliku süsteemi ehitamist.

Igal tehnoloogilisel kihil alates praimerist kuni spetsiaalse tugevduskangani on oma kindel roll, mis tagab katuse või vundamendi sõlmede vastupidavuse konstruktsioonide liikumisele.

Alljärgnev insenertehniline läbilõige illustreerib vedela mastiksi nõuetekohast kihilist ülesehitust, mida Evari meistrid parandustöödel ja sõlmede tihendamisel rakendavad.

Korduma Kippuvad Küsimused (KKK) hüdroisolatsioonimastiksi kohta

Eksperdi soovitus vundamentide puhul: Kui lamekatuste ja katusesõlmede tihendamisel kasutatakse laia spektriga hüdroisolatsioonimastikseid, siis maa-aluste konstruktsioonide ja soklite kaitsmiseks on sageli parim valik spetsiifiline kummilisanditega bituumenmastiks.

• Mis vahe on vedelal veetõkkel ja krundil (praimeril)?
  Krunt on vedelam ja sisaldab rohkem lahustit, selle eesmärk on imenduda sügavale poorsesse pinda ja tagada nake. Pastalaadne põhimaterjal on oluliselt paksem ja viskoossem – selle ülesanne on moodustada pinna peale tugev ja reaalne kaitsekiht. Krunt käib alati alla, paks veetõke selle peale. Loe täpsemalt meie bituumenkrundi juhendist.
• Kas sellega saab parandada vana lamekatust?
  Jah, see on väga levinud vahend vanade SBS-rullmaterjalist lamekatuste lokaalsete vigastuste, näiteks pragude või lahtiste servade (ülekatete) kiireks parandamiseks. Suuremetel pindadel ja ulatuslikemate probleemide korral soovitame siiski kaaluda uue tippkvaliteediga SBS-rullmaterjali kihi paigaldamist.
• Kuidas antud materjali õigesti pinnale kanda?
  Paigaldamine sõltub toote tihedusest ja töö iseloomust. Paksemaid pastasid kantakse peale pahtlilabida või spetsiaalse kelluga, vedelamaid modifikatsioone aga tugeva pintsli või rulliga. Parima tulemuse saavutamiseks paigaldatakse materjal sageli mitmes õhemas kihis.
• Kui kaua selline isolatsioonikiht kuivab?
  Kuivamisaeg sõltub temperatuurist, õhuniiskusest ja paigaldatud kihi paksusest. Standardsel temperatuuril (umbes +20 °C) puutekuivaks saamine võtab reeglina mõned tunnid, kuid kihi täielik tehniline polümeriseerumine (lõplik kuivamine) võib aega võtta 12 kuni 24 tundi.
• Milline on vedela veetõkke keskmine materjalikulu ruutmeetri kohta?
  Kulu sõltub tugevalt aluspinna poorsusest, siledusest ja paigaldatavate kihtide arvust. Siledal ja eelnevalt krunditud pinnal on kulu tavaliselt 1–1,5 kg/m² ühe kihi kohta. Keerulisema ja mitmekihilise (näiteks tugevdusvõrguga) lahenduse ehitamisel võib kogukulu ulatuda 3–4 kg/m² piiridesse.