anemptytextlline
Oleme spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele
Teeme töid aastaringselt üle Eesti
Valik tehtud töödest aastal 2010. Tule uuri lähemalt!
OÜ Evari Ehitus – tehtud tööd – katuseehitus 2010
Eramute lamekatusetööd Tartus Siili tänaval
Eramute lamekatusetööd Tartus Siili tänaval Ropka tööstusrajoonis
Eramute lamekatusetööd Tartus Siili tänaval Ropka tööstusrajoonis Tartumaal
Eramute lamekatusetööd ja vundamendi hüdroisolatsioonitööd Tartus Siili tänaval tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal.
Korraga rajati terve uus tänavalõik paljude uute eramutega.
Enamus ehitatud majade hüdroisolatsioonitöödest ja katusetöödest tegi OÜ Evari Ehitus.
Eramute lamekatusetööd Tartus Siili tänaval –
Vundamendi hüdroisolatsioonitööd
Betoonist aluspind korrastati.
Nakkumise parandamiseks betoonist aluspind krunditi ehk kaeti praimeriga.
Pinnale keevitati bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht.
Vundamendid soojustati vahtsoojustusega EPS.
Eramute lamekatusetööd Tartus Siili tänaval –
Katuse ehitustööd
Auruisolatsioonitööd
Raudbetoonist laepaneelide pealmised pinnad korrastati ja pinnale keevitati ühekihiline SBS bituumenmaterjalist aurutõkkekiht.
Soojustustööd
Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 60 ja pealmiseks ehk tuulutuskihiks paigaldati Isover klaasvillast 30 mm paksused katteplaadid.
Villaplaatides olevad tuulutuskanalid ühendati tuulutuse peakanalitega.
Selleks lõigati vahtpolüsteroolist soojustuse ülemisse pinda kanalid laiusega 90 mm ja sügavusega 50 mm.
Soojustusplaatide paigaldamisel välditi ristikujulise mustriga ühenduskohtade teket.
Plaadid suruti tihedalt omavahel kokku.
Hüdroisolatsioonitööd
Hüdroisolatsioonimaterjaliks ehk katuse kattematerjaliks kasutati SBS bituumenmaterjali, mis keevitati gaasipõletitega aluspinnale kahes kihis.
Gaasipõletis kasutati propaangaasi.
Katusekonstruktsioon kinnitati aluskonstruktsiooni külge teleskooptüüblitega.
Kinnitusvahendite plastist osa valiti soojustuskihi paksusest vähemalt 15 mm lühemad.
Kinnituselemendina kasutati betooninaelu.
Naelad löödi betoonpinda puuritud aukudesse.
Tüüblid paigaldati hüdroisolatsioonikihi alumise kihi paanide ühendusvuukidesse.
Paanide omavaheline ülekate tehti pikivuukides 100 mm ja ristivuukides 150 mm.
Erinevad kattekihid paigaldati nii, et ühendusvuugid ei sattuks kohakuti.
Paanide ühenduskohast suruti välja 5-10 mm laiune bituumeniriba.
Muud katusel tehtud tööd
Katused on sisemise vihmavee äravooluga.
Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusekaeve ehk katuselehtrid.
Katuselehtrid on elektrilise küttega.
Katuselehtritele paigaldati prahisõelad.
Katuse tuulutamiseks kasutati nii alarõhutuuluteid kui ka parapetituulutust.
Parapetituulutus ehitati immutatud saematerjalist ja OSB 3 ehitusplaatidest.
Parapetid kaeti SBS bituumenrullmaterjalist kattega ehk tõstetega ehk ülespööretega.
Katusetele paigaldati ääreplekid.
Objekti andmed
Objekt: Eramud
Aadress: Siili tänav, Tartu linn, Tartumaa
Pildigalerii - eramute lamekatusetööd
-
- Eramud
-
- Paadiliiklus jõel
-
- Vaade Emajõelt
-
- Eramute lamekatusetööd Tartus Siili tänaval
-
- Eramute lamekatusetööd
-
- Eramute ehitustööd
Eramud Tartus Siili tänaval asuvad Emajõe kaldal praktiliselt keset Tartu linna.
Sili tänava majad Tartus on uus arendus.
Tartu südalinn asub lühikese jalutustee kaugusel.
Eramutel on suured krundid, mis ulatuvad jõeni.
Jõe kaldale on ehitatud paatidele sadamad.
Eramutel on jõe suunas avar vaade.
Eramud Tartus – Ropka tööstusrajoon, Tartu linn, Tartumaa
Eramute lamekatusetööd Tartus Siili tänaval – veel eramute lamekatusetöid
OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2010 – Eramute lamekatusetööd Tartus Siili tänavas
Paariseramu lamekatusetöö Tartus Melliku 4
Paariseramu lamekatusetöö Tartus Melliku 4 Ihaste linnaosas
Paariseramu lamekatusetöö Tartus Melliku 4 Ihaste elurajoonis Tartumaal
Paariseramu lamekatusetöö Tartus Melliku 4 tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal
Lamekatuse aurutõkke paigaldustööd
Olemas olev betoonist pind korrastati.
Katuse betoonpinnaga aluskonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm.
Kile paanid paigaldati omavahel ülekattega minimaalselt 200 mm.
Ühenduskohad kaeti teibiga.
Lamekatuse soojustustööd
Katuslagi soojustati vahtpolüsteroolist EPS 50 200 mm paksuste plaatidega.
Lamekatuse tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati soojustuskihi pealmises kihis 30 mm paksuseid tuulutussoontega kivivillplaate.
Plaadid paigaldati soontega katusekalde suunas.
Plaadi sees olevad tuulutussooned ühendati tuulutuse peakanalitega.
Selleks lõigati soojustuse alumisse polüsteroolikihti tuulutuskanalid laiusega 90 mm ja sügavusega 50 mm.
Katuse kalded valmistati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist, vastukalded aga Fibo kergkruusast.
Soojustusplaatide paigaldamisel välditi ristikujulise mustriga ühenduskohtade teket.
Plaadis paigaldati tihedalt üksteise vastu.
Katuse kattekihi hüdroisolatsioonitööd
Hüdroisolatsioonikihiks ehk katuse kattekihiks kasutati kahes kihis keevitatud bituumenmaterjali.
Kattematerjalide keevitamiseks kasutati gaasipõleteid.
Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeldati aluskonstruktsiooni külge.
Kinnitamiseks kasutati plasttüübleid.
Tüüblid valiti nii, et tüüblid oleksid soojustuskihi paksusest vähemalt 15 mm lühemad.
Tüüblid paigaldati hüdroisolatsioonikihi alumise kihi paanide ühendusvuukidesse.
Tüüblite kinnitamiseks kasutati betoonlae külge.
Naelad löödi betooni puuritud aukudesse.
Bituumenrullmaterjalist kattematerjal paigaldati ühenduskohtades ülekattega minimaalselt 100 mm.
Ühendusvuukidest suruti välja 5-10 mm laiune bituumeniriba.
Muud katuseehitamisega seotud tööd
Katusele ehitati immutatud puidust ja OSB 3 ehitusplaatidest parapetid.
Parapeti pealmine plaat paigaldati piisava kaldega katuse suunas.
Katuse ja parapeti ühendusjoonele kinnitati kolmnurkne immutatud puidust liist.
Parapetid kaeti SBS bituumenmaterjalist kattege ehk tõstetega ehk ülespööretega.
Parapeti peale paigaldati parapetiplekk.
Pleki ühenduskohad ehitati püstvaltsühendusega.
Katus on sisemise vihmavee äravooluga.
Vihmavee ärajuhtimiseks kasutati elektrilise küttega vihmaveekaevusid ehk äravoolu lehtreid ehk katuselehtreid.
Kaevud paigaldati katuse madalamatele kohtadele.
Vihmavee kaevud ühendati äravoolutorudega.
Äravoolutorude ummistuste vältimiseks kaeti kaevud prahisõeladega.
Tuulutussüsteemi peakanalitele paigaldati alarõhutuulutid.
Tuulutite alustaldadele keevitati täiendavad bituumenmaterjalist katted ehk tugevduslapid.
Objekti andmed
Objekt: Paariseramu
Aadress: Melliku 4, Tartu linna, Tartumaa
Pildigalerii - kaksikeramu lamekatusetöö
-
- Paariseramu lamekatusetöö Tartus Melliku 4
-
- Katuse ehitus
-
- SBS bituumenkate
Paariseramu Tartus Melliku 4 asub ilusas Ihaste elurajoonis.
Lähedal asuvad metsatukad, tervisespordirajad, kauplus.
Ihastel on hea bussiühendus kesklinnaga.
Kaksikeramu – Melliku 4, Tartu linn, Tartumaa
Paariseramu lamekatusetöö Tartus Melliku 4 – veel ridaeramute katusetöid
OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2010 – Paariseramu lamekatusetöö Tartus Melliku 4
Katuse renoveerimine Tartus Kuperjanovi 54a
Katuse renoveerimine Tartus Kuperjanovi 54a Vaksali linnaosas
Katuse renoveerimine Tartus Kuperjanovi 54a Vaksali linnaosas Tartumaal
Katuse renoveerimine Tartus Kuperjanovi 54a on OÜ Evari Ehitus 2010. aastal tehtud töö.
Katusetööd tehti kogu hoone renoveerimise käigus tööde ühe osana.
Katuse täiendav soojustamine
Olemas olev lamekatuse pind korrastati.
Koristati katusele kogunenud praht.
Avati katusepinnale tekkinud aurukotid.
Katusele paigaldati täiendav vahtpolüstereenist EPS 50 soojustus paksusega 150 + 50 mm (tuulutussoontega).
Tuulutussooned ühendati omavahel tuulutuse peakanalitega.
Kanalid lõigati soojustuse ülemisse pinda kanalihöövliga ehk villalõikuriga.
Kanali laius on 90 mm ja sügavus 50 mm.
Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati 40 mm paksused kivivillplaadid.
Soojustusplaatide paigaldamisel välditi ristikujulise mustriga plaadi ühenduskohtade teket.
Plaadid suruti tihedalt omavahel kokku.
Katusekatte paigaldamine
Katusekatteks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht.
Katuse erinevad kihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega.
Tüüblid paigaldati hüdroisolatsioonikihi alumise materjalikihi ühendusvuukidesse.
Bituumenrullmaterjali paanid keevitati omavahel kokku gaasipõletitega ja gaasipõletis kasutati propaangaasi.
Erinevate paanide omavaheline ülekate oli pikivuukides 100 mm ja ristvuukides 150 mm.
Materjali ühendusvuukidest suruti välja bituumeni riba laiusega 5-10 mm.
Ühendusvuukide vormistamisel kasutati vuugirulli.
Muud katuse renoveerimisega tehtud tööd
Olemas olevad parapetid, seinasõlmed soojustati kivivillplaatidega ja kaeti SBS bituumenrullmaterjalist kahekordse kattega.
Katusele paigaldati erinevad katuse ääreplekid.
Katus on sisemise veeäravooluga.
Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt vahetati välja katusekaevud ehk katuselehtrid.
Kaevud on elektrilise küttega.
Veeäravoolutorude ummistuste vältimiseks paigaldati kaevudele peale prahisõelad.
Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks paigaldati katusetuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid.
Tuulutite jalamile keevitati bituumenrullmaterjalist tugevduslapid.
Tuulutite paigaldamisel arvestati katuse kuju ja pindala.
Arvestuslikult paigaldati iga 100 m2 kohta üks tuuluti.
Objekti andmed
Objekt: Kortermaja
Aadress: Kuperjanovi 54a, Tartu linn, Tartumaa
Pildigalerii - kortermaja katuse renoveerimine
-
- Katuse renoveerimine Tartus Kuperjanovi 54a
-
- Parapett
-
- Lamekatus
Tartus Kuperjanovi 54a olev viie kordne kortermaja asub Tartu raudteejaama vahetus läheduses väga ilusas vaikses sisehoovis.
Üle tee asub Vaksali ehk Karu park.
Tartu südalinn on väikese jalutustee kaugusel.
Parkida saab maja ees.
Maja on ehitatud 1980. aastal ja renoveeritud 2010. aastal.
Renoveerimise käigus 2010. aastal tehtud järgmised energiasäästu andvad tööd:
- Lamekatuse soojustamine
- Fassaadide soojustamine
- Küttesüsteemi rekonstrueerimine
Kortermaja Vaksali linnaosas – Kuperjanovi 54a, Tartu linn, Tartumaa
Katuse renoveerimine Tartus Kuperjanovi 54a – veel katuste renoveerimistöid
OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2010 – Katuse renoveerimine Tartus Kuperjanovi 54a
Katuse renoveerimine Tartumaal Keskuse 12
Katuse renoveerimine Tartumaal Keskuse 12 Märja alevikus
Katuse renoveerimine Tartumaal Keskuse 12 Märja alevikus Tartu linnas
Katuse renoveerimine Tartumaal Keskuse 12.
Katusetöö tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal.
Katusetööd tehti maja suuremahulise renoveerimise ühe osana.
Olemas olev katus korrastati.
Koristati ära katusele kogunenud praht.
Lõigati lahti ehk avati aurukotid.
Avatut kohad puhastati, kuivatati ja kleebitu uuesti kinni.
Majale paigaldati sundventilatsioon.
Olemas olevad ventilatsioonišahtid grupeeriti ja ühendati ventilaatoritega.
Ventilaatorite tarbeks ehitati katusele immutatud puidust ja OSB ehitusplaadist ventilatsioonimajakesed.
Majakesed kaeti SBS bituumenrullmaterjalist kattega.
Katuse täiendav soojustamine
Katusele paigaldati täiendav soojustus.
Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 50 paksusega 150 + 40 mm.
Soojustusplaatide ülemisel pinnal paiknesid tuulutussooned.
Tuulutussooned ühendati omavahel tuulutuse peakanalitega.
Selleks lõigati soojustuse sisse 90 mm laiune ja 50 mm sügavune tuulutuse peakanal.
Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati 40 mm paksused kivivillplaadid.
Katusele hüdroisolatsioonikihi paigaldamine
Katuse hüdroisolatsioonikihiks ehk katuse kattekihiks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal ehk vett pidav kiht.
Kogu konstruktsioon kinnitati aluskatuse külge katusetüüblitega.
Tüübliteks kasutatu plastist “torpeedo” tüüpi tüübleid.
Tüüblid paigaldati katuse kattekihi alumise kihi paanide ühendusvuuki.
Ühendusvuugid ehitati 100 mm ülekattega pikivuukides ja 150 mm ülekattega otsavuukides.
Paanide ühenduskohast suruti välja bituumenriba laiusega 5 kuni 10 mm.
Katusekatte erinevad kihid paigutati nii, et ühendusvuugid ei sattuks erinevates kihtides kohakuti.
Katusel tehtud muud tööd
Parapetikonstruktsioon soojustati 50 mm paksuste kivivillplaatidega.
Katus on sisemise veeäravooluga.
Vahetati välja katuse vihmavee kaevud ehk katusekaevud ehk katuselehtrid.
Kaevud ühendati äravoolutorudega.
Kaevude peale paigaldati prahisõelad.
Katuse tuulutussüsteemi toimimiseks keevitati katusele tuulutuse peakanalite peale alarõhutuulutid.
Alarõhutuulutite jalamile keevitati bituumenrullmaterjalist tugevduslapid.
Objekti andmed
Objekt: Kortermaja
Aadress: Keskuse 12, Märja alevik, Tartu linn, Tartumaa
Pildigalerii - korterelamu katuse renoveerimine
-
- Katuse renoveerimine
-
- Katuse renoveerimine Tartumaal Keskuse 12
-
- Kortermaja renoveerimine
Keskuse 12 Tartumaal Märjal asub rahulikus, turvalises, rohelises elukeskkonnas.
Märja asub 3 km kaugusel Tartu linnast.
Maja kõrval on bussipeatus, kiire ühendus linnaga.
Kortermaja valmis 1992. aastal.
Majale tehti 2010. aastal järgmised energiasäästu andvad tööd:
- Lamekatuse soojustamine
- Fassaadi, vundamendi ja sokli soojustamine
- Lodžade klaasimine
- Soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine
Korterelamu – Keskuse 12, Märja alevik, Tartu linn, Tartumaa
Katuse renoveerimine Tartumaal Keskuse 12 – veel renoveerimistöid
OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2010 – Katuse renoveerimine Tartumaal Keskuse 12
Kolga-Jaani sotsiaalmaja ja perearstikeskus
Kolga-Jaani sotsiaalmaja ja perearstikeskus Põltsamaa mnt 2c
Kolga-Jaani sotsiaalmaja ja perearstikeskus Põltsamaa mnt 2c Kolga-Jaani alevikus, Viljandi vallas, Viljandimaal
Vundamendi hüdroisolatsioonitööd tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal.
Vundamendi hüdroisolatsiooni aluspind korrastati.
Nakkumise parandamiseks betoonpinnad krunditi ehk praimerdati ehk kaeti praimeriga.
Krunditud betoonist pinnale keevitati hüdroisolatsioonikiht ehk aluspind kaeti ühekihilise SBS bituumenrullmaterjaliga.
Tööde tegemiseks kasutati 3,2 kg ruutmeetri kaaluga ilma kaitsepuisteta bituumenmaterjali.
Bituumenmaterjali paanide vuugid paigaldati omavahel ülekattega vähemalt 100 mm.
Ühendusvuukidest pressiti välja 5 kuni 10 mm laiune bituumeniriba.
Kolga-Jaani sotsiaalmaja ja perearstikeskus – Põltsamaa mnt 2c, Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandimaa
Kolga-Jaani sotsiaalmaja ja perearstikeskus – veel arstikeskuste katusetöid
Objekti andmed
Objekt: Kolga-Jaani sotsiaalmaja ja perearstikeskus
Aadress: Põltsamaa mnt 2c, Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandimaa
Pildigalerii - sotsiaalmaja ja hooldekeskuse katustööd
-
- Hüdroisolatsioonitööd
Pikalt planeeritud maja valmis 2010. aasta jaanipäevaks.
Sotsiaalmajas on 12 tuba, millest neli tuba on mõeldud ühele ja kaheksa tuba kahele inimesele.
Maja teises otsas on perearstikeskus.
Hoone maksis 6,4 miljonit krooni.
Sellest 53% tuli omavalitsuste investeerimise toetusfondist (KOIT-kavast), 3,1 miljonit krooni aga laenurahast.
Hooldekodus pakutakse ööpäevaringset hooldusteenust lamavatele ja liikumisvõimelistele, kuid ööpäevaringset abi vajavatele klientidele.
Sotsiaalmajas pakutakse täispensioniteenust (toetatud elamine).
Teenus sisaldab majutust, sööki, pesu pesemist, abivahendeid, haiglapäevade tasu, ravimeid, üldkasutatavate ruumide koristamist.
Pärna Pansionaadi Kolga-Jaani tegevuskoht „Kolga-Jaani kodu” asub kauni Kolga-Jaani kiriku ja pargi kõrval.
Aastani 2019 oli selles majas sotsiaalmaja, mis 2019. aastal kohandatigi ümber hooldekoduks.
Kuni 31.05.2024 kandis hooldekodu Kolga-Jaani Hooldekodu nime.
Hooldekodus on 20 voodikohta – 9 kahekohalist ja 2 ühekohalist tuba.
Hooldekodus on võimalik raamatuid lugeda ja lauamänge mängida.
Tähtpäevadel ja pühadel käivad hooldekodu elanikele esinemas esinejad nii Kolga-Jaani koolist kui ka mujalt.
Aegajalt käib ka kirikuõpetaja hooldekodu külastamas.
OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2010 – Kolga-Jaani sotsiaalmaja ja perearstikeskus
Salvest AS lamekatuste ehitamine Tartus
Salvest AS lamekatuste ehitamine Tartus Põllu 2a
Salvest AS lamekatuste ehitamine Tartus Põllu 2a Raadi-Kruusamäe linnaosas Tartumaal
Kandva profiilipleki paigaldus
Salvest AS lamekatuste ehitamist Tartus alustati katuse aluskonstruktsiooni ehk kandeva profiilpleki paigaldamisega.
Kandeplekk paigaldati projektijärgse ülekattega.
Plekk kinnitati kruvidega aluskonstruktsiooni külge.
Profiilpleki paanid ühendati omavahel kruvide sammuga 50 mm.
Kandepleki peale laotati 50 mm paksune Paroc kivivill.
Auruisoleerimiseks kasutati aurutõkkekilet paksusega 0,2 mm.
Kile erinevad paanid paigaldati omavahelise ülekattega 200 mm.
Ühenduskohad suleti teibiga.
Katuse soojustamine
Katuse põhisoojustus ehitati vahtpolüsteroolist EPS 50 paksusega 110 mm.
Vahtsoojustuse ülemisel pinnal paiknesid lamekatuse tuulutuseks mõeldud tuulutussooned.
Tuulutuskanalid paigaldati suunaga madalamast kõrgemale.
Tuulutussooned ühendati omavahel katusetuulutuse peakanalitega.
Peakanalid lõigati soojustuse sisse laiusega 90 mm ja sügavusega 50 mm.
Soojustuse pealmiseks kihiks kasutati 40 mm paksuseid kivivillast plaate.
Soojustusplaatide laotises välditi risti kujulisi ühendusnurkasid.
Plaadid suruti omavahel tihedasti kokku.
Katuse hüdroisolatsioonikihi paigaldamine
Katuse hüdroisolatsiooniks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenmaterjalist kattekiht.
Katuse erinevad kihid kinnitati teleskooptüüp tüüblitega kandva profiilpleki külge.
Tüüblite kinnitamisel kasutati isepuuruvaid kruvisid.
Tüüblite plastosa pikkus valiti soojustuskihi paksusest vähemalt 15 mm lühemad.
Tüüblid paigaldati hüdroisolatsioonikihi alumise paani ühendusvuukidesse.
Katuse muud tööd
Katuse tuulutuse toimimiseks keevitati tuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid.
Tuulutite alustele keevitati peale bituumenmaterjalist täiendavad kattelapid.
Ehitatud lamekatus on välimise veeäravooluga.
Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati vihmaveerennid ja vihmaveetorud.
Paigaldati vajalikud ääreplekid, kolmekordse klaasiga katusekuplid, suitsuluugid, suitsuluugi juhtimiskeskus.
Objekti andmed
Objekt: Salvest AS töökoda-galerii
Aadress: Põllu 2a, Tartu linn, Tartumaa
Pildigalerii - Töökoda-galerii lamekatuse ehitamine
-
- Salvest AS lamekatuste ehitamine Tartus
-
- Kandva profiilpleki paigaldus
-
- Katuseaknad
Salvest AS lamekatuste ehitamine Tartus.
Salvest AS tegeleb toiduainete tootmisega alates 1946. aastast.
Tooraine saadakse 100 km raadiusest.
Tehasel on tootmishooneid, ladusid, abirajatisi 32 tuhat ruutmeetrit.
Tehases töötab 120 inimest.
Tehase tootevalikus on 170 erinevat toodet.
Paljusid neist on valmistatud sama retsepti järgi juba mitukümmend aastat.
Missiooniks on valmistada toitu, mis on südamega tehtud, maitsev ja teeb igaühe päeva paremaks.
Salvest Pönn Ökolppgiline Neljaviljapuder banaani ja mustikaga tunnistati 2016. aastal Eesti Parimaks Toiduks Lastele.
AS Salvest töökoda-gallerii – Põllu 2a, Tartu linn, Tartumaa
Salvest AS lamekatuste ehitamine Tartus – veel tööstushoonete lamekatusetöid
OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2010 – Salvest AS lamekatuste ehitamine Tartus
Pere Leib Tootmine AS lamekatuse parandamine
Pere Leib Tootmine AS lamekatuse parandamine Tartus
Pere Leib Tootmine AS lamekatuse parandamine Ringtee 2 Tartus Ropka tööstusrajoonus Tartumaal
Pere Leib Tootmine AS lamekatuse parandamine ehk tormitagajärgede likvideerimine.
Ehitustööd tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal.
Pere Leib Tootmine lamekatus sai sügistormis kahjustada.
Tööde käigus eemaldati rikutud katusekatte materjal, vettinud soojustus ja katkine karniisikonstruktsioon.
Tekkinud ehituspraht utiliseeriti.
Alles jäänud katus korrastati.
Rikutud soojustuse asemele paigaldati EPS 50 vahtpolüsteroolist ja klaasvillast soojustus.
Pealmiseks ehk katuse tuulutuskihiks kasutati tuulutussoontega klaasvillast 30 mm paksuseid katteplaate.
Plaadi tuulutussooned paigaldati suunaga madalamalt kõrgemale.
Katus kaeti ehk katusekatteks keevitati katusele kahes kihis ehk kahekihiline SBS bituumenrullmaterjal ehk hüdroisolatsioonikiht.
Katusekonstruktsiooni erinevad kihid kinnitati betoonist aluskonstruktsiooni külge kinnitustüüblitega ehk katusetüüblitega ehk teleskooptüüblitega.
Kinnitusaelemendiks olid metallist betoonikiilud.
Kiilud löödi mehhaaniliselt betooni puuritud aukudesse.
Katus on välimise vihmavee äravooluga.
Taastati räästakonstruktsioon.
Ehitamiseks kasutati immutatud puitu ja OSB 3 ehitusplaati.
Paigaldati räästa– ja parapetiplekid.
Vee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati uued vihmaveerennid ja vihmaveetorud.
Katuse tuulutamiseks paigaldati alarõhutuulutid.
Alarõhutuulutite tugevdamiseks keevitati kinnituskohtadedele SBS bituumenrullmaterjalist tugevduslapid.
Objekti andmed
Objekt: Pere Leib Tootmine AS tootmishoone
Aadress: Ringtee 2, Tartu linn, Tartumaa
Pildigalerii - tootmishoone lamekatuse parandamine
-
- Tormikahjustused
-
- Pere Leib Tootmine AS lamekatuse parandamine
-
- Katuse parandamine
Pere Leib Tootmine AS asub Tartus ja on pagari- ja kondiitritoodete tootmise ja turustamisega tegelev ettevõte.
Ettevõtte ajalugu algab 1912. aastal Tartus Riia tänaval avatud leivatööstusest.
1944. aastal moodustati mitme tööstuse liitmisel Jahu- ja Leivakombinaat.
1963. aastal nimetati tehas Tartu Leivakombinaadiks.
Taasiseseisvunud Eestis on tehas kandnud erinevaid nimesid.
1993. aastal sai tehasest aktsiaselts nimega AS Pere Leib.
2005-2011 oli firma nimeks AS Pere Leib Tootmine.
Firmas töötas üle 200 inimese.
2012. aasta aprillis võttis leivatehase rendile OÜ Linera.
2014. aastal on tehase omanikuks OÜ Eesti Leivatööstus.
Pere Leib Tootmine AS – Ringtee 2, Tartu linn, Tartumaa
Pere Leib Tootmine AS lamekatuse parandamine – veel lamekatuste parandustöid
OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2010 – Pere Leib Tootmine AS lamekatuse parandamine
Linnu Talu OÜ kanala renoveerimine-remont
Linnu Talu OÜ kanala renoveerimine-remont Valgamaal
Linnu Talu OÜ kanala renoveerimine-remont Valgamaal Valga vallas Tagula külas
Linnu Talu OÜ kanala renoveerimine-remont oli pikaajaline projekt.
OÜ Evari Ehitus tegi töid mitmes järgus: 2010. aastal renoveeriti 3. kanala, 2012. aastal renoveeriti kaalukoda, 2013. aastal renoveeriti 1. kanala, 2014. aastal renoveeriti 4. kanala ja 2016. aastal renoveeriti 5. kanala.
Katuse ja fassaadide remont hõlmas kogu olemas olevat kanalat.
Olemas olev kunagi kanalaks ehitatav hoone oli väga amortiseerunud.
Lamekatsue renoveerimine ja remont
Lamekatuse aurutõke
Lamekatuse renoveerimise ja remondi käigus olemas olev lamekatus korrastati ja katuslaele paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm.
Kile paanid paigaldati omavahel ülekattega vähemalt 200 mm.
Ühenduskohad kleebiti aurutihedaks.
Lamekatuse soojustus
Lamekatusesoojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 80 paksusega 50 mm.
Vahtplaatide ülemises pinnas paiknesid katusetuulutuse tarbeks tuulutussooned.
Tulutussooned ühendati omavahel tuulutuse peakanalitega, mis hööveldati vahtsoojustusse laiusega 90 mm ja sügavusega 50 mm.
Soojustuse pealmine pind ehitati 20 mm paksustest Rockwool kivivillast plaatidest.
Lamekatuse kate ehk hüdroisolatsioonikiht
Lamekatuse katteks ehk hüdroisolatsiooniks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenmaterjal.
Katusekonstruktsioon kinnitati olemasoleva aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega.
Rullmaterjali paanid pandi omavahel ülekattega vähemalt 100-150 mm.
Ühendusvuukidest suruti välja 5-10 mm laiune bituumeniriba.
Lamekatuse muud tööd
Lamekatusele ehitati immutatud puidust, ehitusplaadist ja fassaadilaudadest uus karniis ja tuulekast.
Paigaldati vajalikud ääreplekid.
Katuse tuulutussüsteemi toimimiseks keevitati tuulutussüsteemi peakanalite peale alarõhutuulutid.
Alarõhutuulutite jalg tugevdati bituumenmaterjalist lapiga.
Fassaadi renoveerimine ja remont
Fassaadi renoveerimise ja remondi käigus olemas oleva hoone sokkel ja fassaad korrastati, soojustati ehitusvillaga ja kaeti profiilplekiga.
Vahetati välja avatäited (ventilatsiooni-, akna- ja ukseavad).
Paigaldati vajalikud nurga-, ääre-, lõpetusplekid.
Objekti andmed
Objekt: Linnu Talu OÜ 3. kanala
Aadress: Tagula küla, Valga vald, Valgamaa
Pildigalerii - kanala renoveerimine-Remont
-
- Linnu Talu OÜ kanala renoveerimine remont
-
- 5. kanala renoveerimine
-
- 4. kanala renoveerimine remont
-
- 3. kanala renoveerimine remont
-
- Räästa renoveerimine
-
- Lamekatusetööd
OÜ Linnu Talu asub Tagula külas, Tõlliste vallas, Valgamaal.
Talu toodab tumekollase rebuga mune.
Talu põhitoodanguks on kanamunad, kuid turustatakse ka sügavkülmutatud supikana, eluskanu.
95% toodangust müüakse Eestis.
Talu partneriteks on kõik suuremad kaubandusketid.
Tegemist on enne Eesti Vabariigi taasiseseisvust ehitatud linnukasvatusega tegelenud majandi vanade tootmishoonetega.
Hooned on väga halvas seisus.
Omanik planeerib renoveerida ja taastada kõik kunagised kanalad.
Töid tehakse järk-järgult kanalate kaupa.
Linnu Talu OÜ kanala – Tagula küla, Valga Vald, Valgamaa
Linnu Talu OÜ kanala renoveerimine-remont – veel lamekatuste renoveerimistöid
OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2010 – Linnu Talu OÜ kanala renoveerimine-remont
Sadala Agro OÜ lauda hüdroisolatsioonitööd
Sadala Agro OÜ lauda hüdroisolatsioonitööd Sadala alevikus
Sadala Agro OÜ lauda hüdroisolatsioonitööd Sadala alevikus Jõgeva vallas Jõgevamaal
Sadala Agro OÜ laudahoone hüdroisolatsioonitöö ja eterniitkatuse paigaldamise tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal.
Paigaldati nulltsükli hüdroisolatsioon.
Hüdroisolatsioonimaterjaliks kasutati SBS bituumenmaterjali.
Liimpuidust kandetalad paigaldas tellija.
OÜ Evari Ehitus ehitati viilkatuse puitroovituse, paigaldas hallid klassik eterniittahvlid, läbipaistvad valgusplaadid, vajalikud ääreplekid.
Sadala Agri OÜ – Sadala alevik, Jõgeva vald, Tartumaa
Sadala Agro OÜ lauda hüdroisolatsioonitööd – veel katuste hüdroisolatsioonitöid
Objekti andmed
Objekt: Sadala Agro OÜ vabapidamislaut
Aadress: Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgevamaa
Pildigalerii - lauda hüdroisolatsioonitööd
Sadala Agro on Jõgevamaa edukamaid ettevõtteid.
Ettevõtte põhitegevuseks on õlikultuuride kasvatus, teraviljakasvatus, üheaastaste heintaimede varumine, teenustööd põllumajandusmasinatega.
Sadala Agro müügitulu oli 2012. aastal pea 7 miljonit eurot. Kasum üle 2 miljoni euro.
Haritavat maad oli üle 4 tuhande ha s.h. enda omandis 2,3 tuhat ha.
Sadala Agro OÜ on 20-aastase tegevusajalooga 100% Eesti kapitalil põhinev põllumajandusettevõte.
Tegeleme põhiliselt teravilja kasvatamisega ning sertifitseeritud seemnete paljundamise ja müügiga.
Omame pikaajalist kogemust teraviljaseemnete tootmises.
Lisaks traditsioonilistele põllukultuuridele nagu nisu, hernes ja uba, kasvatame ka alternatiivkultuuridena kanepit, tatart ja kööment.
Oleme aldid katsetama ka erinevaid uusi kultuure.
Sadala Agro OÜ alla kuuluvad ka Sadala Piim OÜ ja Sadala Mahe OÜ.
Peame tähtsaks jätkustuutlikust ja üritame oma tööd teha jättes maha võimalikult väikse ökoloogilise jalajälje.
Oleme alati huvitatud koostöö tegemisest omaala professionaalide ja spetsialistidega, hindame kõrgelt oskuslikke ja loovaid töötajaid.
Oleme väga rahul Evari Ehitus OÜ tehtud tööga.
OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2010 – Sadala Agro OÜ lauda hüdroisolatsioonitööd
Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon
Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon Jakobi 2
Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon Jakobi 2 Tartu kesklinnas Tartumaal
Vundamendi hüdroisolatsioon
Vundamendi soojustus
Vundament soojustati 50 mm paksuse vahtpolüsterooliga EPS 120.
Soojustuse plaadid kleebiti aluskonstruktsiooni külge.
Töö tegemisel kasutati gaasipõleteid, propaangaasi.
Suuremad soojustusplaatide vahed täideti ehitusvahuga.
Kaevikute tagasitäide tehti liivaga.
Liivtäide tihendati.
Ehitustöööd toimusid etapiliselt ja pika aja jooksul.
Tartu ülikooli keeltemaja – Jakobi 2, Tartu linn, Tartumaa
Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon – veel katuste hüdroisolatsioonitöid
Objekti andmed
Objekt: Tartu Ülikooli keelekeskus
Aadress: Jakobi 2, Tartu linn, Tartumaa
Pildigalerii - keeltekeskuse hüdroisolatsioon ja sojustamine
-
- Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon
-
- Renoveeritud hoone
-
- Ehitusaegne kattetelk
-
- Võõphüdroisolatsioon
-
- Vundamendi soojustus
-
- Soojustustööd
Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon.
TÜ keelekeskus on filosoofiateaduskonna osa.
Keelekeskuse põhieesmärgiks on võõrkeelte õpetamine üldainena ülikooli kõikide teaduskondade üliõpilastele ja kõigile keelehuvilistele.
Keelekeskuse eesmärgiks on tagada ajakohasest metoodikast juhinduv kõrgel tasemel keeleõpe, võõrkeelte õpetamine osakondades keelenõudlusest ja vajadustest lähtuvalt, uute õppematerjalide väljatöötamine ja keelealaste projektidega tegelemine.
Põhieesmärgist tulenevalt õpetab keelekeskus võõrkeeli üliõpilastele nii kohustusliku, valik- kui vabaainena, võtab osa keeleprojektide ja rakenduslike programmide väljatöötamisest ja rakendamisest, viib läbi täienduskoolitusi, abistab osakondi rahvusvaheliste sidemete loomisel (keelekompetents) ja vastavaid struktuure kolledžit tutvustavate võõrkeelsete materjalide koostamisel ja väljaandmisel.
Keelekeskuses õpetatakse kokku 19 keelt – eesti, läti, leedu, soome, rootsi, taani, hollandi, inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, uuskreeka, türgi, ladina, vene, hiina, jaapani ja eesti viipekeelt.