Vineer on kihiline puitmaterjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede ehk spoonide kokkuliimimisel kihiti üksteise peal

Vineer on selle artikli märksõna.

Vineer, vineeri paksus

Vineeri paksuse (1,5 kuni 55 mm) määrab spoonikihtide arv.

Eritooted saadakse mitme valmisplaadi kokkuliimimisel ja selliste plaatide paksu võib olla kuni 92 mm.

Vineertahvli spoonikihtide arv on paaritu, kuna ühesuunalised välimised kihid väldivad tahvli kaardumist.

Spoonikihtide asetus

Spoonikihid asetatakse vineeritahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti.

Ühe spoonikihi paksus on 1,4 kuni 3,2 mm.

Standardkonstruktsioonides on spoonikihtide arv piiratud.

Vineeritahvli kindla paksuse saavutamiseks võib vineeritahvli keskel olla lisa spoonikiht.

Selline spoonide asetus võimaldab tagada vineeritahvli tugevuse igas suunas.

On võimalikud ka teistsugused konstruktsioonid, näiteks mitu järjestikku spooni asetatud puidusüüga ühes suunas, seda enamasti kohe pärast pinnaspoone või keskel.

See tagab vineeri suurema tugevuse laiuse või pikkuse suunal.

Vineer, vineeri valmistamise puit

Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- või okaspuitu.

Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu, segavineeris peale kase- ja okaspuule ka haavaspooni.

Võimalikud on erinevad kombinatsioonid, näiteks vineer, mille pinnaspoon on kase- ja vahespoon on okaspuu või vastupidi.

Kasevineer on kõige tugevam.

Välistingimusse sobiv vineer

Välistingimusse sobib niiskus- js veekindel kasevineer, mille valmistamiseks kasutatakse veekindlaid liime ehk fenüülformaldehüüdvaiku sisaldavad liimid.

Välisvineeri puhul kasutatakse ilmastiku- ja niskuskindlat liimi – vineer allub niiskusele vähem kui tavaline puit.

Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ning betoonvalu raketiste kasutuskordade arv suureneb.

Lisaks tulevad valupinnad siledamad.

Välistimgimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava eri värviga või muu sobiva kattega.

Vineer, vineeri töötlemine

Kui vineeriplaadid on soovitud mõõtu lõigatud, tuleb horisontaalpinnad 45- kraadilise nurga all freesida.

Fassaadivineerina seda kasutada ei saa, sest puudub ultraviolettkiiri ärapeegeldav kiht.

See tähendab seda, et vineer peab küll niiskusele ja temperatuurimuutustele vastu, kuid võib päikese käes värvi muuta.

Selleks, et vineeri hoone fassaadil kasutada, tuleb võtta niiskuskindel vineer ja seda eelnevalt tööstuslikult töödelda -katta fenooli- ehk filmikihiga ja vineeriplaadi servad värvida ilmastikukindla värviga.

Tähtsaim fassaadivineeri kestmise juures on niiskuse mittesattumine vineerikihtide vahele.

Vineeri ei tohi objektil enam lõigata ning kruvipeade ja vineeri vahel peab kasutama kummitihendiga seibe.

Paigaldamisel tuleb silmas pidada, et vineer vajab küllaltki suurt paisumisruumi ja selle pärast tuleb plaatide vahele jätta 5 kuni 10 mm laiune vuuk.

Pärast servade pehmendamist ja vineeri lihvimist võib seda viimistleda peitsi, laki või värviga.

Kruvide asemel saab kasutada ka klambreid.

Vineeriplaatide mõõtmed

Vineeriplaatide tavapikkused on 1525, 1500, 1250, 1200 mm.

Vineeriplaatide levinumad laiused on 1200, 1500, 1800, 2400, 2500, 3000, 3050, 3600 mm.

Vineerplaatide pikkust määratakse puidusüü pikisuunas.

Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peab olema kuni 200 mm diameetriga ja pikkusega 1 kuni 2 m.

Vineer, vineeri valmistamise protsess

Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja /või leotamine, spooni treimine. spooni kuivatamine, spooni ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajaks lõikamine, paneeli lihvimine.

Vineeri tootmine

Metsä Woodi vineeritehases Pärnus