Vundamendi hüdroisolatsioon

Vundamendi hüdroisolatsioon

Vundamendi hüdroisolatsioon kaitseb vundamente pinnasest tuleva niiskuse eest

Vundamendi hüdroisolatsioon, hüdroisolatsioon vundamendile, vundament.

Vundamendid asuvad pinnases ja enamasti on pinnas niiske või märg. Pinnases oleva niiskuse tõttu vundamendi konstruktsioonid ilma korraliku hüdroisolatsioonita märguvad.

Kui vundament ei ole otseselt seinaks, siis enamasti märgumine probleemi ei tekita.

Kuid lisaks vundamendi märgumisele võib pinnase niiskus kapillaarsuse tõttu tõusta vundamendist kõrgemale. Märgunud seina soojajuhtivus suureneb, märja seinaga piirnevad ruumid niiskuvad, kannatada võib saada seinte viimistlus, ruumis olijad tunnevad ennast halvasti.

Et hoida ära niiskuse halba mõju vundamendile vundamendid hüdroisoleeritakse.

Hüdroisolatsioon

Hüdroisolatsiooni all mõeldakse kõiki meetmeid, mis aitavad takistada vee ja niiskuse sissetungi ehitustarinditesse.

Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja veetihe, mehaaniliselt tugev staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes, mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes, vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes, vastupidav temperatuurimuutustele.

Olenevalt niiskuse olemusest kasutatakse tarindite kaitseks kolme liiki hüdroisolatsioone: niiskust tõkestavad, mittesurvelist vett tõkestavad, survelist vett tõkestavad.

Olenevalt hüdroisolatsiooni olemuselt eristatakse kahte tüüpi hüdroisolatsioone:
1. Membraantüüpi hüdroisolatsioonid, kus konstruktsiooni pinnale kantakse niiskuse levikut takistav materjali kiht.
2. Veetihedast betoonist kandekonstruktsioonid, mis on ühtlasi ka hüdroisolatsiooniks.

Vundamendile mõjuvad niiskuskoormused

Pinnaseniiskus on pinnases kapillaarselt seotud ja kapillaarjõudude mõjul liikuv vesi. Pinnaseniiskusest saab rääkida juhul, kui hoone alune ja selle vahetu ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga. Eeldatakse, et vett mittesiduv pinnas laseb vee kiiresti läbi. Pinnase vee läbilaskevõime peab olema vähemalt 0,01 cm/s. Tavaliselt kasutatakse selleks liiva või kruusa.
Vaatamata eeltoodule, tuleb pinnaseniiskusega alati arvestada.

Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita tarindi pinnale hüdrostaatilist rõhku. Vettsiduva pinnase nagu savi ja möll puhul on tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on töötav drenaažisüsteem. Sadavete korral ja drenaaži puudumisel võib vettsiduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi.

Survelise vee korral jääb vesi ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone alaosa asub põhjavees. Hüdroisolatsioonile ja tarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest.

Lühiajaline surveline vesi eeldab, et vundamendi rajamissügavus on alla kolme meetri, pinnas on vettsiduv, puudub drenaaž ja põhjavee kõrgeim tase jääb vähemalt kolmkümmend sentimeetrit vundamendi tallast allapoole.

Surveline vesi eeldab, et hoone alaosa asub põhjavees ja pinnase tüüp ning ehitussügavus ei ole oluline.

Hoone ehitamist pinnasevette püütakse vältida.
Selleks kas rajatakse hoone kõrgemale ja täidetakse hoone ümbrus või alandatakse pinnasevee taset.

Vundamendi hüdroisolatsiooni paigaldamine

Kõige levinumaks vundamentide hüdroisolatsioonimaterjaliks on bituumenrullmaterjal.

Hüdroisolatsioonitööde tegemiseks tuleb kaetavad pinnad ette valmistada ehk aluspinnad puhastada, tasandada, nakkumise parandamiseks katta krundiga ehk praimeriga.

Praimerdatud pindadele keevitatakse bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht.

Vaata veel vundamendi hüdroisolatsioon bituumenrullmaterjalist

Hüdroisolatsiooni paigaldamise film

 

OÜ Evari Ehitus – kasulik teada – vundamendi hüdroisolatsioon