Viimastel talvedel on märgata eriti palju probleeme vee äravooluga katustelt, mis on lahendatud läbi parapeti konstruktsiooni

Probleemne vee äravool läbi parapeti on selle artikli märksõna.

Professionaalsed/mitteprofessionaalsed lahendused

Paljud uute majade omanikud ja haldajad avastasid sellel talvel, et vihm ning lume- ja jäävesi ei taha katuselt ära voolata.
Millest selline probleem tuleneb ja kuidas edaspidi saaks taolisi muresid vältida?

Oleme viimasel talvel saanud eriti palju katusevee äravooluprobleeme kajastavaid telefonikõnesid ja abipalveid. Kohale minnes on pilt kõigil suures plaanis sama.
OÜ Evari Ehitus töömeestel on tekkinud väsimus individuaalsetest konsultatsioonidest ning mehed ei ole huvitatud pidevalt oma põhitöö kõrvalt tegelema probleemidega, mis algavad õigupoolest kehvast projekteerimisest.

On hakanud jõudsalt märku andma viimase aja projekteerimise trend, mille tulemusena ehitatakse vee äravool katuselt läbi katuse parapeti.
Ehki hooned projekteeritakse nii, et katusele kogunev vihma- ja lumevesi juhitakse sealt ära läbi katuse parapeti ehk rinnatise viiva veesüliti abil.
Selline lahendus nõuab aga kõrgendatud tähelepanu nii katuse ehitamisel kui ka igapäevast pidevat hoolt.
Näiteks peab suvel hoolikalt jälgima, et vihmavee äravool ei ummistuks mehaaniliste setetega, nagu puulehed, okkad, muud katusel olevad mittevajalikud esemed, praht.
Selleks peab vee äravooluava olema kaitstud prahisõelaga.

Vihmaveetoru ülemisse otsa ehk veesüliti väljavooluava alla peab paigutama vihmaveetorust piisavalt suurema vihmaveelehtri, et katuselt läbi parapeti mööda veesülitit tulev vesi jõuaks otse vihmaveetorusse ega rikuks hoone seina.
Tuleb ka arvestada, et katuselt tulev vee kogus on olenevalt ilmastikust ja aastaajast erinev, mille tõttu voolava vee trajektoor muutub.
Kindlasti ei tohi läbi parapeti tulevat veesülitit ühendada vihmaveetoruga jäigalt ühes tükis, vaid nende vahele peab jääma piisav vahe, et ummistuste korral oleks võimalik veesülitit ja vihmaveetoru puhastada.

Selline lahendus väldib ka vihmaveetorude ummistumiste korral vee katustele kogunemist, mis võib tekitada ohu kogu maja märgumiseks.
Kui katusele kogunenud vesi hakkaks ohjeldamatult tõusma ning uputaks ühel hetkel kogu maja üle katusakatte ülemise ääre veega üle!
Jälgides veesüliti toimimist ning et selle ees ega sees ei oleks takistusi, saame vältida halvimat – tulvaveest tingitud majakonstruktsioonide märgumist.

Kes on tekkida võivates probleemides süüdi?

Paljud kevadised, sügisesed, talvised probleemid katusel saavad alguse sellest, et majaomanikud ei tegele katuste järjepideva ülevaatusega, vaid puhastamine on kaootiline ning hooldamine tagasihoidlik.
Samas ei saa siin kindlasti süüdistada ainult majaomanikke!
Pigem soovime juhtida töö tellijate, projekteerijate, arhitektide ja ehitajate tähelepanu viimasel ajal massisliselt projekteeritud vihmavee äravoolusüsteemide lahendustele, kus vihmavesi juhitakse ära läbi parapeti.
Nii projekteeritud lahendus on küll hinnalt soodsam, aga tellijatele on sellised lahendused õnnetuseks.

Majaomanikul on sellisel puhul nii-öelda elu lõpuni töökoht olemas, sest lahendus nõuab järjepidevat tähelepanu ja hooldust, kuna probleemide tekkimise oht on suur.
Me ei usu, et selline töökoht kellelegi rõõmu pakub.
Meie oleme tõsiselt mures niimoodi projekteeritud majade tuleviku pärast.
Muidugi ei ole ega saagi olla tellijad igas ehitusküsimuses professionaalid, kuid niisuguses tähtsas küsimuses nagu katuse ehitamine tuleks kindlasti juba projekteerimisel kaasata ehitusspetsialist või ehituse järelvalvega tegelev asjatundja.

Külmakraadis seavad vee äravoolusüsteemile omad nõuded

Keerulisem olukord on vee äravooluga lamekatuselt talvel, sügistalvel ja kevadtalvel ehk ajal, kui väljas on nullilähedane temperatuur ehk päeval sulatab ja öösel külmetab.
Sellises olukorras on katuselt vett äraviivates kohtades kerge tekkima jää.
Kui aga veesülitid ja vihmaveetorud jäätuvad, ummistab jää kogu veeäravoolu süsteemi, mis on väga ohtlik.
Ja kui katusele tekib väga palju mittesoovitud vett, jääd ja lumesegu, võib see lisaks äravoolusüsteemile kahjustada kogu maja.
Pealegi võib jää paisudes lõhkuda äravoolusüsteemi.

Seega on niimoodi ehitatud lahenduse puhul äärmiselt oluline, et vee äravoolusüsteem oleks 24 tundi ööpäevas toimiv ega ummistuks.
Kindlasti peab vee äravoolusüsteem olema elektrilise küttega ja küttekaabli võimsus peab olema piisav, et vesi äravoolusüsteemis ei jäätuks.
Tavaliselt on elektriküttelahendused isereguleeruvad ehk lülituvad vastavalt temperatuurile end ise sisse ja välja.
Küll aga juhtub sageli, et elektriküte lülitatakse suveks kokkuhoiu eesmärgil välja ja unustatakse sügisel tagasi sisse lülitada.
Ja sellisel juhul avastatakse pahatihti probleem liiga hilja – kui veeäravoolud on juba ära jäätunud.

Võib juhtuda ka, et elektriküte läheb rikki, põleb läbi või lihtsalt ei toimi.
Isegi seda on juhtunud, et veeäravoolu küttesüsteem ehitatakse küll valmis, aga unustatakse elektrivõrguga ühendada.
Või ei teagi majaomanik, et hoones on selline elektrisüsteem olemas, rääkimata konkreetsest ühenduskohast, lülitusvõimalustest, elektrikaitsmest ning veeäravoolu süsteemi elektriküttesüsteemi kontrollimise võimalustest.

Millist veeäravoolu lahendust katuselt siis eelistada?

Kui soovitakse katuselt vett ikkagi läbi parapei ära juhtida, siis veidi kindlam lahendus on äravooluküna – ja mitte toru! paigaldamine, mille jäätumisel on risk katust üle ujutada väiksem.
Ka välimise veeäravooluga katuste puhul, kus katustelt tulev vesi juhitakse katuselt ära üle katuse ääre vihmaveerenni ja sealt vihmaveetorudesse, on mõistlik kasutada vihmaveerennides ja vihmaveetorudes isereguleeruvaid elektriküttelahendusi.
Küttelahenduse probleemide korral on sellise veeäravoolu lahenduse kasutamisel risk oluliselt väiksem, kui läbi katuse parapetilahenduse korral.

Eelkirjeldatutest veel parem lahendus vee juhtimiseks katuselt on sisemine veeäravoolusüsteem.
Sellisel juhul on katuselt äraviiva vee lehter elektrilise isereguleeruva küttega ja äravoolutoru läheb läbi köetava ruumi otse kanalisatsiooni äravooluvõrku.

Katuse sisemise äravoolusüsteemi kasutamisel on torude külmumise võimalus minimaalne, kuid sisemise veeäravoolusüsteemi ehitamisel peab jälgima, et äravoolulehtrid ja -torud oleksid piisava läbimõõduga ehk pigem suuremad kui väiksemad, veeäravoolu kohti oleks piisavalt ning äravoolulehtrid oleks pealt kaetud prahisõeladega.

Samuti peab sisemise veeäravooluga katuste projekteerimisel pöörama senisest rohkem tähelepanu avarii/kontrollotstarbel paigaldatavatele veesülititele, mis paigaldatakse katuse pinnast kõrgemale, kuid katuse kattekaterjali vertikaalpinna ülemisest äärest vähemalt 100 mm allapoole.
Selliselt paigaldatud veesülitid hakkavad tööle probleemide tekkimise korral, kui katuse vee äravoolusüsteem on mingil põhjusel ummistunud ning vesi on hakanud katusel tulvama.
Kui majaomanik ei ole varem probleemi katusel tuvastanud, siis avarii/kontrollsüliti annab probleemi tekkimisest igal juhul teada.

Läbi katuse parapeti veeäravoolu ehitamine nõuab igatahes väga täpset projektlahendust, väga korralikku ja professionaalset teostust, hoolsat tellijat, kes suudab ja kellel jätkub aega järjepidevalt vee äravoolusüsteemi kontrollida, hooldada ja vajadusel remontida.
Lihtsam variant on projekteerida kohe sisemise veeäravooluga katus.

Meie soovitame kasutada katuste puhul töökindlamaid ja vähem igapäevast hoolt nõudvamaid lahendusi.
Rahaliselt soodsaim lahendus ehitamise ajal ei pruugi pikemas perspektiivis jääda parimaks ning soodsamaks lahenduseks.
Õige on juba katuse projekteerimisel lahendada katuse olulised ehituslikud sõlmed nii, et katuste hilisem hooldamine ja korrashoid oleks lihtne.

Rein Kala
OÜ Evari Ehitus juhataja

Rohkem infot lamekatuste ehitamise, paigaldamise, hooldamise ja renoveerimise kohta loe meie kodulehelt evari.ee.

Katuse valupunkt: vee äravool jäätub