Vihmaveesüsteem, vihmaveesüsteemid lamekatuste ehitamisel on OÜ Evari Ehitus üks teenustest

Vihmaveesüsteem, vihmaveesüsteemid lamekatuste ehitamisel

Vihmaveesüsteem, vihmasüsteemid – OÜ Evari Ehitus ehitab lamekatuste vihmaveesüsteeme

Vihmaveesüsteem, vihmaveesüsteemid – teenus on selle artikli märksõnad.

OÜ Evari Ehitus on spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele ja renoveerimisele.
Teeme tööd aastaringselt üle Eesti.

Vihmaveesüsteem kogub vihmavee katustelt kokku ja tagab vee eemale juhtimise ehitise konstruktsioonist.

Katuselt otse pinnasele, teekattele, all olevale konstruktsioonile kukkuv vihmavesi märgab fassaadi, kahjustab selle välisilmet ja lühendab fassaadi, ehitise, konstruktsiooni eluiga.

Vihmaveesüsteem, vihmaveesüsteemid – meie teenus – liigitatakse erinevate tunnuste järgi

Vihmavee äravoolu järgi

  • katuste välimise vee äravooluga vihmaveesüsteem
  • katuste sisemise vee äravooluga  vihmaveesüsteem

Vihmaveesüsteemi materjali järgi

  • metallist vihmaveesüsteemid (roostevaba, vask, alumiinium, alutsink, kuumtsingitud teras, erineva pinnakattega kuumtsingitud teras, …) on enim kasutatavad
  • plastist vihmaveesüsteemid
  • kivist, betoonist vihmaveesüsteemid
  • mõnest muust materjalist vihmaveesüsteemid

Vihmaveesüsteemi kuju järgi

  • ümarad vihmaveesüsteemid
  • kandilised vihmaveesüsteemid

Vihmaveesüsteemi kütte olemasolu järg

  • kütteta vihmaveesüsteemid
  • elektrilise küttega vihmaveesüsteemid

Vihmaveesüsteem, vihmaveesüsteemid – meie teenus – välimise äravooluga lamekatuse vihmaveesüsteemid

Vihmaveesüsteem välimise äravooluga
Vihmaveesüsteem välimise äravooluga

Vihmaveesüsteemid välimise äravooluga koosnevad suuresti vihmaveerennidest ja vihmaveetorudest.

Vihmaveerennide ja vihmaveetorude valmistamiseks kasutatakse enamasti 0,5-0,7 mm paksust materjali.

Kasutatav materjal on tavakatuseplekist erinev.

Kasutatav materjal on pehmema terasega, kahepoolse korraliku kattega.

Vihmaveerenne ja vihmaveetorusid ehk vihmaveesüsteeme toodetakse  ümara või  kandilise kujuga.

Vihmaveesüsteemi detaili pikkused olenevad tootjast, detaili valmistavast tööpingist, valmis detaili transpordivõimalustest ja toote paigaldamiskohast.

Vihmaveesüsteemi detaile peab olema võimalik korralikult transportida ja mugavalt paigaldada.

Tavaliselt tarnivad tehased kuni 8 m pikkuseid vihmaveerenne ja kuni 2,5 m pikkuseid vihmaveetorusid.

Välimise äravooluga vihmaveesüsteemi ehitamiseks paigaldatakse katuse räästasse  vihmaveerennid.

Lamekatuselt vee vihmaveerennidesse juhtimiseks paigaldatakse katuse räästasse L-tähe kujuline räästaplekk.

Räästaplekk peab ulatuma renni ehk räästapleki alumise ääre ja veerenni tagumise ülemise ääre vahele ei tohi jääda vahet, mille kaudu oleks võimalik katuselt tuleval veel sattuda ehituskonstruktsiooni.

Veeninapleki peab  kinnitama kruvidega korralikult katuse räästakonstruktsiooni külge, et kõvem tuul räästaplekki kätte ei saaks.

Vihmaveerennidest juhitakse vihmavesi mööda vihmaveetorusid alla meile soovitud kohta.

Vihmaveerennide ja vihmaveetorude mõõdud ja allatulekute arv sõltub katuselt tuleva vee kogusest ja katuse kujust.

Kuni 250 m² katuste teenindamiseks on vaja vihmaveerenni laiusega 125 mm ja vihmaveetoru läbimõõduga 90 mm.
Üle 250 m² katuste teenindamiseks kasutatakse vihmaveerenni laiusega 150 mm ja vihmaveetoru läbimõõduga 100 mm.

Vihmaveerennid paigaldatakse väikese kaldega (1-5 mm/m) vihmaveetorude suunas.
Vihmaveetorud paigaldatakse tavaliselt maja nurkadesse ja akende vahele.

Välimine vihmaveesüsteem on peale vihma- ja lumevee katuselt ärajuhtimise ka fassaadi viimistluselemendiks.

Vihmaveerenne ei tohi kasutada lumetõkkena.
Selleks, et lumi vihmaveerennidele liiga ei tee, tuleb rennid paigaldada vähemalt 2-3 cm katuseräästast madalamale.

Vihmaveerennide ja vihmaveetorude jäätumise vältimiseks paigaldatakse vajadusel vihmaveerennidesse ja vihmaveetorudesse elektrilised isereguleeruvad küttekaablid.

Metallist vihmaveesüsteemide paigaldamisel ei tohi kasutada abrasiivseid lõikeriistu.

Vihmaveesüsteeme peab regulaarselt kontrollima ja vajadusel puhastama puulehtedest, okstest ja muust prahist.

Vihmaveesüsteem, vihmaveesüsteemid – meie teenus – välimise veeäravooluga vihmaveesüsteemi paigaldus

  • Vihmaveerenni kalle peab olema piisav vee voolamiseks.
    Vesi ei tohi jääda renni põhja seisma.
    Kallet tuleb anda nii palju kui võimalik ja nii vähe kui vajalik.
    Suure kaldega rennid ei ole silmale ilusad.
    Soovitav vihmaveerenni kalle on 1 kuni 5 mm/m.
  • Katuste lõpetamisel tuleb kasutada räästaplekki.
    Räästaplekk peab ulatuma vihmaveerenni, kuid ei tohi ulatuda renni põhja.
  • Katusekate ja räästaplekk ei tohi katta renni rohkem kui 1/3 renni laiusest.
  • Vihmaveerenni välisserv ei tohi jääda lume langemise teele ette, vaid renni välisserv peaks olema vähemalt 15 kuni 35 mm katusekatte mõttelisest pikendusest allpool.
    Kui seda ei ole võimalik tagada (väga järsud katused), siis tuleb kasutada lumetõkkeid.
  • Renni kinnitused paigaldatakse sarikatesse soovitusliku sammuga 600 kuni 800 mm.
    Vajadusel paigaldatakse vahele lisakinnitus.
  • Detailide liitekohad peavad olema õiget pidi ja veetihedad.
  • Vihmaveetorude arv peab olema piisav, et tagada vee äravoolu ka suuremate sadude korral.
  • Torude ja detailide valtsjoon peaks jääma seina poole.
  • Torude soovituslik paigalduskaugus seinast on 25 kuni 40 mm.
  • Toru kinnitused tuleb paigaldada iga toru liitekohale, mitte harvemini kui iga 2 m tagant, mitte vähem kui 2 tk iga allatuleku kohta, pigem rohkem kui vähem.
  • Vihmaveetoru alumise süliti soovituslik kõrgus horisontaalpinnast (maapinnast) on 20 kuni 30 sentimeetrit.
  • Vihmaveesüsteemi peab regulaarselt kontrollima ja vajadusel hooldama.
    Soovitav kontrollida vähemalt kaks korda aastas ehk kevadel peale lume sulamist ja sügisel peale lehtede langemist.

Vihmaveesüsteem, vihmaveesüsteemid – meie teenus – veesülitid

Vihmavett on võimalik katuselt ära juhtida ka ilma vihmavee rennideta veesülitite abil.

Sellisel juhul peab arvestama, et vesi võib pritsida ning muuta vee langemise kohal ümbruse ja ka ehituskonstruktsioonid märjaks, kahjustades konstruktsioonide välisilmet, lühendades nende eluiga.

Vihmaveesüsteem, vihamveesüsteemid – meie teenus –  vaata video filmi välimise äravooluga vihmaveesüsteemist

Kuidas paigaldada maja välimise äravooluga vihmaveesüsteemi?

Vihmaveesüsteem, vihmaveesüsteemid – meie teenus – hoone, rajatise sisemise äravooluga katuse vihmaveesüsteemid

Vihmaveesüsteem sisemise äravooluga
Vihmaveesüsteem sisemise äravooluga

Hoone, rajatise sisemise äravooluga vihmaveesüsteemide ehitamiseks paigaldatakse katuse madalamatesse kohtadesse katuselehtrid ehk vihmaveelehtrid ehk katusekaevud ehk vihmaveekaevud.

Katuselehtrid ühendatakse torude abil vihmavee kanalisatsiooniga. Katusele sadanud vesi  juhitakse läbi katuselehtrite vihmavee kanalisatsioonisüsteemi.

Katuselehtrid kaetakse katusel prahisõeladega, et takistada prahi sattumist äravoolutorustikesse.

Kasutatakse enamasti elektrilise küttega isereguleeruvaid katuselehtreid.

Kondensatsiooni tekke vältimiseks katuselehtrite läbiviik läbi katusekonstruktsiooni isoleeritakse kooriksoojusisolatsiooniga.

Enamlevinud katuselehtri läbimõõt on 100/110 mm.
Ühe tavamõõdus katuselehtri tööpiirkond on umbes 200 m².

Sisemise vihmavee äravooluga katustel, kõrgema parapeti olemasolu korral, on soovitav kasutada katuse kontrollimise või ohutuse eesmärgil katusepinnast umbes 20 cm kõrgemal asuvaid veesüliteid.
Katuselehtrite ummistuse korral ehk vee kogunemisel üle lubatud piiri hakkavad veesülitid tilkuma või jooksma, andes sellega tekkinud probleemist märku.

Vihmaveesüsteeme peab regulaarselt kontrollima ja vajadusel puhastada puulehtedest, okstest ja muust prahist.

Pööratud lamekatuse veeäravoolu katuselehtrid on osa vihmaveesüsteemist

Pööratud lamekatuse katuselehtrid on mitme astmelised.
Vee eemaldus katuselt toimub nii lamekatuse pinnalt, kui ka soojustuse all olevalt katuse hüdroisolatsioonipinnalt.

Lamekatuse aurutõkkelehter on osa vihmaveesüsteemist

Lamekatuse aurutõkkelehter on lamekatuse aurutõkkekihti paigaldatav vee äravoolulehter.

Lamekatuse põhikaev ühendatakse aurutõkkelehtriga katuste ülemiste kihtide paigaldamise käigus.

Aurutõkkelehtri paigaldamine annab katuse ehitamisel lisaväärtuse.

  • Katus saab veekindlaks võimalikult varases ehitusfaasis.
  • Hoone siseruumid püsivad katusetööde ajal kuivad, kuna sadevesi juhitakse aurutõkkelehtrite kaudu hoonest välja.
  • Katust on parem ehitada, kuna tööde järjekorda võib paremini valida.

Vihmaveesüsteem, vihmaveesüsteemid – meie teenus – vaata pildigaleriid

OÜ Evari Ehitus – meie teenused – vihmaveesüsteem, vihmaveesüsteemid – teenus

Küsi katuse vihmaveesüsteemi ehitamise kohta hinnapakkumist

Title