Kevade saabumine ja ilmade soojenemine on ehitusvaldkonnas märgiline aeg, sest just nüüd on viimane hetk üle vaadata hoonete välispiirded ning võtta ette vajalikud rekonstrueerimistööd. Suur osa Eesti elamufondist pärineb aastatest 1960 kuni 1990, mis tähendab, et nendel hoonetel olevad katusekonstruktsioonid on aastakümnete jooksul pidanud taluma ekstreemseid ilmastikutingimusi. Kuna enne Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ehitatud vanade lamekatuste keskmiseks elueaks saab lugeda vaid 15–25 aastat, on ilmselge, et tuhanded hooned seisavad täna silmitsi kriitilise paratamatusega. Paljud kortermajad mõtlevad katuseremondile täiesti õigustatult, sest amortiseerunud kattematerjal ja puudulik soojustus ei suuda enam tagada hoone tarindite säilivust ega pakkuda elanikele oodatud elumugavust.
Massiline katuste renoveerimise laine leidis Eestis aset sajandivahetusel, mil ühistute piiratud rahaliste võimaluste tõttu telliti sageli vaid ühekihilise rullmaterjali paigaldus ilma täiendava soojustuskihita. Tänaseks, kus küttekulud on märgatavalt tõusnud ning Euroopa Liidu Hoonete Energiatõhususe Direktiiv seab üha rangemaid liginullenergia nõudeid, ei ole sellised ajutised lahendused enam jätkusuutlikud. Vanu katuselaiusi vaevavad tõsised külmasillad, ruumide nurkadesse tekkiv hallitus ning puudulikult töötavad tuulutussüsteemid, mis rikkuda elanike sisekliimat. Lamekatuste ehitusele ja renoveerimisele spetsialiseerunud ettevõtte OÜ Evari Ehitus spetsialistide kogemused näitavad, et õigeaegne, projektipõhine ning kaasaegsete materjalidega teostatud katuseremont on ainus viis tagada hoone pikaajaline tulevikukindlus ja peatada soojakadu.
Artikli autor: Rein Kala, OÜ Evari Ehitus juhataja ja 7. taseme diplomeeritud ehitusinsener
Eestis on tuhandeid kortermaju, kus tuleb lähiaastatel ette võtta suur töö — vanad lamekatused on oma aja ära elanud
Just kevad on viimane aeg mõelda katuste remondi, renoveerimise ja rekonstrueerimise peale.
Lamekatuste, mis ehitati enne Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, elueaks võib lugeda 15-25 aastat. Suur osa Eesti elamufondi kuuluvatest korteritest ehitati aastatel 1960 kuni 1990. Massiline lamekatuste renoveerimine toimus sajandivahetusel ehk 90-date aastate teisel poolel ja käesoleva sajandi alguses. Eelmise sajandi seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel aastatel ehitatud katused ei pidanud enam katusele tulevat niiskust kinni ja katused hakkasid vett läbi jooksma.
Paljusid lamekatuseid vaevab liigne niiskus ja külmasillad
Lamekatuste ehitamise ja renoveerimisega tegeleva OÜ Evari Ehitus juhataja Rein Kala põhjendab tänase kolukorra tekkimist sellega, et kuna ühistutel sel ajal raha nappis, siis telliti lamekatusetöödel põhiliselt ainult ühekihilise katusekatte paigaldamine. Harvemini telliti katuseremont koos lisasoojustuse lisamisega. Sajandivahetusel kehtinud ehitusnormide järgi vajasid enamus varem ehitatud katused umbes 10 cm paksust lisasoojustust.
Siis juhtus aga see, et hoonete kütmine muutus kallimaks. Küttekraane keerati kinni poole, vahetati ära tuult ja sooja läbilaskvad aknad, topiti kinni ventilatsiooniavad. Selle tulemusena hakkasid, eriti hoonete ülemiste korruste otsmised toad, ruumid nurkadest hallitama. Ruumide sisekliima halvenes. Nähtavale tulid hoonetel esinevad külmasillad ehk kohad hoone piirdes, kus piirde soojustus ei olnud piisav või ei olnud soojustus korralikult ehitatud.
Uued nõuded tulekul
Tänaseks on kogu Euroopas saanud märksõnaks hoonete energiatõhusus. Tulenevalt Euroopa Liidu Hoonete Energiatõhususe Direktiivist on liikmesriigid kohustatud uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete osas järgima energiatõhususe nõudeid.
Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused. Eestis on üle 24 tuhande korterelamu. Keskmine korterelamute energiakulu on 250 kWh/aastas. Eesmärgiks on jõuda tasemeni 150 kWh/aastas.
Tänapäevaste katusekattematerjalide puhul on lamekatus täiesti korralik ja toimiv valik
Spetsialistid rõhutavad, et lamekatused tuleks kindlasti teha tuulutatavad, nii on ka juba varasemalt ehitatud katusekonstruktsiooni seest oleks võimalik niiskusel välja kuivada. Palju probleeme vanade lamekatuste puhul oli tingitud just sellest, et katuse soojustus oli tagasihoidlik, katuse bituumen ehk kattematerjal oli kehvavõitu ja/või halvasti paigaldatud, katuste sõlmlahendused olid lahendatud puudulikult, katuste tuulutussüsteem ei töötanud korralikult. Seetõttu lagunesid katused kiiresti ning hoonete soojakaod olid väga suured.
OÜ Evari Ehitus juht rõhutab, et katusetööde tegemine ei sõltu enam ilmastikust ja katustöid saab teha aastaringselt ning kinnitab, et igale katusele leitakse sobiv lahendus. Olenevalt hoone seisundist ja rahastamisvõimalustest võib hooneid remontida, renoveerida, rekonstrueerida väga erinevas mahus.
Lamekatuste remondi, renoveerimise, rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd võivad olla väga erinevad, sõltuvad katuse olukorrast, tellija soovidest ja võimalustest. Enne tööde tegemist on mõttekas planeeritavad tööd hoolikalt läbi mõelda, kasutada tehnilist konsultanti, tellida tööde tegemiseks ehitusprojekt ja viia läbi ehitushange.
Lamekatus on enamikel juhtudel suurte katuste ainulahenduseks. Korralikult projekteeritud, kvaliteetselt ehitatud lamekatus on pikaealine, kergesti hooldatav ning tagab hoone konstruktsioonide säilimise pikkade aastate vältel. Tööde kvaliteet on lamekatuste puhul väga oluline ning siin maksavad kogemused.
OÜ Evari Ehitus on spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele. Ettevõte pakub katuste terviklahendusi, parandatakse, remonditakse, renoveeritakse ja rekonstrueerime olemasolevaid lamekatuseid. Lisaks tehakse katuste ülevaatust ja hooldust.
Kortermajad mõtlevad katuseremondile – miks valida OÜ Evari Ehitus?
Oleme spetsialiseerunud lamekatuste ehitusele, renoveerimisele ja hooldusele, pakkudes selleks lahendusi nii eramajadele, kortermajadele kui ka tööstushoonetele. Meie meeskond on kogenud, kasutame oma töös ainult kvaliteetseid materjale, et tagada katuse pikaajaline vastupidavus.
Kui soovid teada, millises seisukorras on Sinu katus või vajab see hooldustöid, broneeri tasuta konsultatsioon OÜ Evari Ehitus. Võta meiega ühendust ja tagame, et Sinu katus teenib Sind aastaringselt parimal võimalikul viisil!
Korduma kippuvad küsimused (KKK) korterelamute katuseremondi kohta
Lamekatuste olukord ja kaasaegsed energiatõhususe nõuded tekitavad korteriühistutes ja elanikes palju küsimusi. Oleme koondanud peamised vastused, mis aitavad mõista, miks ja kuidas katuseremonti õigesti planeerida:
1. Miks just praegu paljud kortermajad mõtlevad katuseremondile ja miks on see muutunud nii kiireloomuliseks?
Suur osa Eesti elamufondist on ehitatud aastatel 1960–1990 ning nende vanade lamekatuste eluiga on oma aja ära elanud. Kuna sajandivahetusel tehti rahanappuse tõttu sageli vaid odavaid ühekihilisi parandustöid ilma korraliku soojustuseta , on need tarindid täna amortiseerunud, jooksevad läbi ning põhjustavad suuri soojakadusid. Seetõttu kortermajad mõtlevad katuseremondile täiesti põhjendatult, et tagada hoone säilivus ja peatada küttekulude kasv.
2. Milliseid probleeme ja muresid vana ja puudulikult renoveeritud lamekatus kortermajale kaasa toob?
Kõige sagedasemateks probleemideks on tagasihoidlik või märgunud soojustus, kehv kattematerjal ning puudulikult ehitatud sõlmlahendused ja tuulutussüsteemid. Kuna hoonetel esinevad tõsised külmasillad, hakkavad ülemiste korruste toad nurkadest hallitama ja sisekliima halveneb drastiliselt. Samuti laguneb vana katusekonstruktsioon liigse niiskuse tõttu kiiresti.
3. Kuidas mõjutavad Euroopa Liidu energiatõhususe nõuded korterelamute katuste rekonstrueerimist?
Euroopas on uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul saanud rangeks märksõnaks energiatõhusus. Kuna Eestis on üle 24 tuhande korterelamu, mille keskmine energiakulu on 250 kWh/aastas, on riiklikuks ja üleeuroopaliseks eesmärgiks viia see tase kompleksse renoveerimise käigus 150 kWh peale aastas. Katusetöödel on selles säästus väga suur roll.
4. Milliseid eeltöid peaks korteriühistu tegema enne reaalse katuseremondi tellimist?
Spetsialistid soovitavad katusetöid mitte ulatuslikult kiirustades alustada, vaid planeeritavad tegevused esmalt hoolikalt läbi mõelda. Esimese sammuna on mõttekas kaasata sõltumatu tehniline konsultant, tellida spetsiaalne ehitusprojekt ning viia selle põhjal läbi korrektne ehitushange. Nii hoitakse ära ehitusvead ja rahalised ülekulud.
5. Kas lamekatuse remonditöid on võimalik teha ainult suvisel perioodil või ka talvel?
Kaasaegsete materjalide ja tehnoloogiate puhul ei sõltu katusetööde tegemine enam otseselt ilmastikust ega aastaajast. OÜ Evari Ehitus spetsialistid kinnitavad, et katustöid saab teha kvaliteetselt aastaringselt ning igale korterelamu katusele leitakse just nende eelarvele ja hoone seisukorrale sobiv lahendus.
Kokkuvõte: Terviklik katuseremont tagab korterelamule pika eluea
Eesti elamufondi vananemine seab korteriühistud olukorda, kus edasilükkamatute otsuste tegemine on muutunud kriitiliseks. Sajandivahetuse rahanappuses tehtud kiired ja odavad lapitööd on tänaseks oma aja ära elanud, tuues endaga kaasa suured soojakoad, külmasillad ning eluruumide hallituse. On ilmne, et tuhanded kortermajad mõtlevad katuseremondile täiesti õigel ajal. Kaasaegsed energiatõhususe nõuded ja kasvavad küttekulud ei luba enam piirduda vaid katusekatte osalise lappimisega – hoone tulevikukindlus saab alguse terviklikust lähenemisest, kus katus lisaks veepidavusele hoiab majas ka sooja.
Katuseremondi õnnestumise tagatis on põhjalik ettevalmistus: sõltumatu spetsialisti nõuanded, korrektse ehitusprojekti koostamine ja läbimõeldud hanke korraldamine. Kaasaegsed materjalid ja töövõtted võimaldavad katust ehitada või renoveerida aastaringselt, mis annab ühistutele vabaduse töid paindlikult planeerida. Korralikult ja asjatundlikult tehtud lamekatus on pikaealine, kergesti hooldatav ning kaitseb maja konstruktsioone pikkade aastate jooksul.
Alates 1991. aastast tegutseva Lõuna-Eesti juhtiva lamekatuste ehitaja OÜ Evari Ehitus pikaajalise kogemusega meeskond pakub korterelamutele usaldusväärseid terviklahendusi. OÜ Evari Ehitus meistrid ja insenerid aitavad hinnata katuse reaalset seisukorda, jagavad professionaalset nõu ning ehitavad katuse, mis teenib kortermaja elanikke kindlalt ja muretult igal aastaajal.
📞 Võta ühendust OÜ Evari Ehitus spetsialistidega:
- Ertikli autor: Rein Kala ehitusinsener
- Ettevõte: OÜ Evari Ehitus
- Mobiil: +372 506 0579
- E-post: evari@evari.ee
- Koduleht ja teadmistebaas: evari.ee
Kortermajad mõtlevad katuseremondile – loe veel artikleid
OÜ Evari Ehitus: Läbiviik katusest vajab tähelepanu
OÜ Evari Ehitus: Millal ja kuidas renoveerida kortermaja katust
OÜ Evari Ehitus: Kortermaja katuse renoveerimine
OÜ Evari Ehitus: Lamekatuste remont, renoveerimine, rekonstrueerimine
OÜ Evari Ehitus: Lamekatuse remont ja renoveerimine
Ehitusuudised: Millal tasub mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha?
OÜ Evari Ehitus – Kirjutatud artiklid – Kortermajad mõtlevad katuseremondile