Bituumen on enamasti naftast valmistatud normaaltemperatuuril tahke või pooltahke, peamiselt süsivesinikke sisaldav toode

Bituumen – ehitusmaterjalide lähteaine, ehitusmaterjalid on selle artikli märksõnad.

Bituumen – mis see on?

Bituumen on üldisem nimetus looduses esinevatele põlevatele vedelatele või tahketele süsivesinike segudele.

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku aatomist ja vesiniku aatomist.

Süsivesiniku molekul sisaldab süsinikahelat.

Süsinkahela ehituse järgi jaotatakse süsivesinikud ja muud orgaanilised ühendid alifaatseteks ja tsüklilisteks.

Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.

Enamus alfaatseid ühendeid põlevad, mistõttu saab süsivesinikke kasutada kütustena.
Näiteks metaani põletites ja vedelgaasina või atsetüleeni keevitusel.

Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina tsüklina.
Tsüklite ühendite stabiilsus sõltub suurel määral tsüklis olevate aatomite arvust.

Tsükliliste ühendite molekulid saavad esineda erinevates tasakaalulistes konformatsioonides, millest üks võib olla energeetiliselt eelistatum.
Kui tsükliga on seotud kaks või enam asendusrühma, siis on võimalik cis- ja trans-isomeeride esinemine.

Bituumenmaterjal on mustjaspruun keemiliselt inertne amorfne aine.

Bituumenit saadakse naftatöötlemisel kõrvalproduktina, kui ka looduses kaevandatavana.

Et muuta bituumenit elastsemaks ja külmakindlamaks lisatakse bituumenile mineraalõlisid, plastifikaatoreid.

Bituumenit kasutatakse sideainena tee-ehituses ja isoleermaterjalina hüdroisolatsioonitöödel.

Bituumenrullmaterjal, bituumenmastiks, bituumenvõõp, bituumenkrunt on lamekatusetöödel kasutatavad materjalid.