Katus on hoone üks olulisemaid konstruktsioone

Katus tagab hoonele pika eluea, katusel, katuse on selle artikli märksõnad.

Katus – mis see on?

Katus on ehitise konstruktsiooni osa ehk ehitise kattetarind ehk ehitise ülemine, sademete ehk ilmastikumõjude ja muude välismõjude eest kaitsev osa, kuid mitte ainult.

Katuse ehk hoone välispiirde teiseks ülesandeks on tagada ruumis sobiv sisekliima: temperatuur, niiskus, külma- ja soojakiirgus, õhu liikumise kiirus ja palju muud.

Katuse katusekonstruktsioon koosneb kande ja kattetarinditest.

Konstruktsiooni alla ja laekonstruktsiooni peale jäävat hoone vaba ruumiosa nimetatakse pööninguks.

Katus bituumensindel kattega on silmale ilus

Kui viimase korruse vahelagi on soojustatud, isoleeritud ja pööningut ei ole, siis nimetatakse seda osa konstruktsioonist katuslaeks.

Katusele mõjuvad teistest ehitiseosadest suuremad koormused.

Osa koormustest katusel on lühiajalised, kuid võivad osutuda küllalt rängaks.

Osa koormusest katusel aga mõjub alaliselt ehk vahetpidamata.

Katusele mõjuvad koormused: välimised, sisemised, konstruktsioonisisesed.

Katus – katuse välimised koormused

Katuse välimised koormused on vihm, äike, vesi, rahe, pakane, lumi, torm, imemiskoormus, UV-kiirgus, osoon, vääveldioksiid, kuumus, sädemed, mustus, tolm, puulehed, hooldustöölised ja mitmel erineval põhjusel tekkiv koormus.

Koormused võivad tekkida ühekaupa või võib mõjuda ka erinevate koormuste koosmõju.

Katus – katusele mõjuvad hoone sisemised koormused

Katuse sisemised koormused on küte, ventilatsioon, jahutus, vee aur, kondensatsioon, konvektsioon.

Katused tuleb ehitada nii, et niiskus ei satuks katusekonstruktsiooni piirkonda, kus saab tekkida niiskuse kondensatsioon.

Katuse konstruktsioonisisesed koormused

Katuse konstruktsioonisisesed koormused on paljuski mõjutatud välimistest ja sisemistest koormustest.

Soojenemine põhjustab paisumist, jahutamine kokku tõmbumist.

Tööstushoonetes tekitavad masinad vibratsiooni, katuse koormamine ajapikku läbipaindeid.

Oma osa on konstruktsiooni sattuval niiskusel.

Koormus mõjub harva üksi, vaid tekib koormuste koosmõju, millest võib vallanduda ahelreaktsioon.

Katus liigitatakse väga erinevate tunnuste järgi

Katus liigitatakse välise kuju järgi

Viil, pult, kelp, murdkelp, poolkelp, mansard, lame, nõgus, kumer, sadul, pars, kuppel, kaar, erikuju

Viilkatus – üks hari ja kaks külge

Pultkatus – üks külg ja kalle ainult ühes suunas

Kelpkatus – nelja küljega viilkatuis, mille viilud on kaldsed

Mansardkatus – viilkatus, mille küljel on kaks erinevat kallet

Nõguskatus ehk sissepoole kaldega katused – millel on kaks või enam külge, sisemine vee-eemaldus.

Lamekatus – väikese kaldega katus

Katused liigitatakse kattematerjali järgi

Katus liigitatakse kattematerjali järgi — Katused liigitatakse kattematerjali järgi, erinevad kattematerjalid

Bituumenrullmaterjal, SBS katusekate, APP katusekate, plastrullmaterjal, bituumenlaineplaat, PVC, membraan, plekk, profiilplekk, valtsplekk, kivi, betoonkivi, savikivi, keraamiline plaat, kiudtsementplaat, sindel, kärg, kimm, katuselaast, roog, õlg, laud, haljas, muru, mätas, puit, klaas

Katus liigitatakse vee äravoolu järgi

Katused liigitatakse vee äravoolu järgi, välimise vee äravooluga viilkatus

Välimise veeäravooluga, sisemise veeäravooluga katused.

Välimise veeäravoolu korral kasutatakse vee katuselt alla juhtimiseks vihmaveerenne ja vihmaveetorusid.

Sisemise vihmavee äravoolu korral kasutatakse vee katuselt alla juhtimiseks katuselehtreid ehk katusekaeve.

Vihmavee äravoolud võivad olla elektrilise küttega.

Katused liigitatakse vee pidavuse järgi

Katus liigitatakse vee pidavuse järgi, voolavat vett pidav katus — Katused liigitatakse vee pidavuse järgi, kivikatus on voolavat vett pidav katus

Voolavat vett pidavateks, seisvat vett pidavateks katusteks

Enamus katuseid on voolavat vett pidavad katused.

Voolavat vett pidavad katused on suurema kaldega ja vesi ei tohi katusele seisma jääda.

Seisvat vett pidavateks katusteks on lamekatused.

Katused liigitatakse soojustuse olemasolu järgi

Katuse liigitatakse soojustuse olemasolu järgi, soojustatud katus — Katused liigitatakse soojustuse olemasolu järgi, soojustatud tuulutatav katus

Soojustatud, soojustamata katusteks

Kui katuse all on köetavad ruumid, siis tuleb katuseid soojustada.

Kui katuse all oleval alal või ruumis ei ole oluline väliskeskonnast soojem temperatuur, siis katuseid ei soojustata.

Katused liigitatakse tuulutussüsteemi järgi

Ilma tuulutussüsteemita katus soojustus — Ilma tuulutussüsteemita katus ja katuse soojustus ROCKWOOL kivivillast

Tuulutussüsteemiga, ilma tuulutussüsteemita, suletud

Tuulutussüsteemiga katused on paksema konstruktsiooniga katused, kus niiskuse tekkimine katusekonstruktsiooni sees ei ole soovitatav.

Katuse tuulutamiseks ehitatakse vastav tuulutussüsteem.

Tuulutussüsteemita katused on kergkatused, kus katusekonstruktsioon on juba oma olemuselt tuulduv ja niiskuse kontsentreerumine katusekonstruktsiooni on vähetõenäone.

Näiteks lahtiste külgedega varikatus.

Suletud katused on ehitatud nii, et niiskuse sattumine katusekonstruktsiooni sisse on välistatud.

Soojustuskiht paigaldatakse aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma tuulutusvaheta.

Katused liigitatakse konstruktsiooni järgi

Tavakatus, pööratud katus

Tavakatus on katus, kus hüdroisolatsioonikiht asub kõige peal.

Pööratud katus on katus ehk katusetarind, milles hüdroisolatsioonikiht on soojustusmaterjali all.
Hüdroisolatsioon paigaldatakse otseselt katuse aluskonstruktsioonile.

Katuse kalded luuakse üldjuhul hüdroisolatsioonikihi alla.
Kasutatakse põhiliselt käidavate, haljastusega, liiklusega koormatud katustel, kus mehaaniliste vigastuste oht hüdroisolatsioonile on suurem kui tavapärastel katustel.