Katusekalle sõltub erinevatest teguritest: detailplaneeringust, arhitekti ja tellija soovist, katuse mõõtmetest, kasutatavatest kattematerjalidest ja ehk veel millestki

Katusekalle mõjutab maja väljanägemist, katusekalded, on selle artikli märksõnad.

Katusekalle – millest sõltub?

Katuse kalle – detailplaneering

Katusekalle määratakse detailplaneeringuga

Katusekalded määratakse ette sageli ehitusala arendamise käigus. Samuti määratakse ette ka katuste muud parameetrid nagu: kas tegemist on lamekatusega või viilkatusega, kuidas jookseb katuse hari, kui kõrge on katus või veel midagi.

Katuse kalle – arhitekti ja tellija soov

Katuse kalle sõltub arhitektist ja tellijast

Katusekaldest sõltub paljuski ka maja ehk hoone väljanägemine ja seega on katusele antav kalle üheks tähtsamaks maja väljanägemist mõjutavaks teguriks.

Katuse kalle – katuse mõõtmed

Tihti määravad katuste kalded maja ehk hoone mõõtmed.

Suure pindalaga hoonetel on suurte kalletega katuste ehitamine praktiliselt välistatud, sest järsemad katusekalded lähevad ebaratsionaalseks ja kulukaks.

Katuse kalle – kasutatavad kattematerjalid

Katusekalle sõltub paljuski kasutatavast kattematerjalist.

Kas tegemist on kattematerjaliga, mis on ette nähtud pidama ainult voolavat vett või katusepind peab pidama ka seisvat vett.

Katusekalle lamekatusel

Kui katuse kalle on 1:10 või väiksem, siis ainsaks katuseks saab olla lamekatus.

Lamekatus on seisvat vett pidav katus.
Lamekatuste katte ehitamiseks kasutatakse kas bituumenrullmaterjale või plastrullmaterjale.

Lamekatusel kasutatavaid materjale ja ehitamise tehnoloogiat võib kasutada ka suurema kaldega katuste ehitamiseks.

amekatuste kuju võib olla väga erinev: sile, kaarjas, kuppel, erinevad kombineeritavad kujud.

Katused võivad olla soojustatud või soojustamata.
Normaaltingimustes ehitatakse lamekatused kaldega 1:40.

Antud kalle on ka minimaalne kalle juhul, kui lamekatuste katmiseks kasutatakse ühekihilist bituumenrullmaterjali.

Kahekihiliste bituumenrullmaterjalide minimaalseks kaldeks võib olla kalle 1:80 ja kolmekihiliste bituumenrullmaterjalide minimaalseks kaldeks võib olla kalle 1:100.
Rullmaterjalide maksimaalne kalle ei ole normeeritud.

Mida suurem on katusekalle, seda väiksem on tõenäosus, et katusele võib vesi seisma jääda.
Seisvat vett katusele projektijärgselt projekteerida ei ole lubatud.

Väiksemate katusekallete juures on aga paratamatu, et katusele tekkivad lombid.
Lopide suurused ehk läbimõõdud ei ole normeeritud, aga lompide sügavus ei tohi olla suurem kui 15 mm.

Lamekatuse kalded antakse kas aluskonstruktsiooniga või valatakse kandekonstruktsioonile betoonist või ehitatakse mõnest muust materjalist (näiteks puit) eraldi kiht või ehitatakse kalded soojusisolatsioonimaterjalist, milleks võivad olla kergkruus ehk keramsiit ehk fibo või viimastel aastatel palju kasutatud kaldu lõigatud soojustusplaate.