Äravoolu valgala lamekatuste ehitamisel

äravoolu valgala lamekatuste ehitamisel

Äravoolu valgala katusel on piirkond, mille sadeveed juhitakse ära ühe äravoolukoha kaudu

Vihmavee äravoolu valgala ehk valgla katuselt.
Katuseid liigitatakse sisemise vee äravooluga katusteks ja välimise vee äravooluga katusteks.

Vihmavee valgala sisemise vee äravooluga katusel

Sisemise vee äravooluga katustel juhitakse sadeveed katustelt ära katuselehtrite ehk katusekaevude kaudu. Katuselehtrid on ühendatud katuse all olevate äravoolutorudega. Sisemise veeäravooluga katuseid  ümbritsevad üldjuhul parapetid ehk rinnatised ja vesi suunatakse lehtritesse katusekallete ja vastukallete abil.

Pikim sadevee äravoolu teekond ehk neel peab olema vee liikumisele vaba. Pikim vee teekond katuselehtrini ei tohi olla pikem kui 15 m. Ka katuselehtrite omavaheline kaugus ei tohi olla suurem kui 15 m.

Ühe tavamõõdus (D=100 mm) katuselehtri vee arvestuslik valgala on kuni 200 m². Veelehtrid kaitstakse pealt prahisõelaga.

Vihmavee valgala välimise vee äravooluga katusel

Välimise vee äravooluga katustel juhitakse sadevesi ära üle räästa ehk karniisi. Välise vee äravoolusüsteemi moodustavad reeglina sadeveerennid ja sadeveetorud. Kuid vee ärajuhtimiseks katuselt võib kasutada ka sadevee süliteid.

Valgala lubatud suurus oleneb sadeveerennide, sadeveetorude ja sülitite mõõtudest. Ühe tavamõõdus  (D=100 mm) vihmaveetoru vee äravoolu arvestuslik valgala on 100 – 120 m².

Ühesuunalise kaldega vihmaveerenni maksimaalne pikkus võib olla kuni 10 m. Kõrvuti asetsevate vihmaveetorude omavahelina maksimaalne kaugus ei tohi olla suurem kui 15 m. Vihmaveerenni soovituslik kalle on 1 – 5 mm/m. Vihmavee renne on soovitav kasutada hoonete kõrguseni kuni 15 m.

Äravoolu valgalalt ära voolava vee arvutusmeetodite võrdlus

KANALISEERITAVA SADEMEVEE VOOLUHULGA ARVUTUSMEETODITE VÕRDLUS JÕGEVA KORTERELAMUTE VALGALA NÄITEL

Loe veel valgala lamekatuste ehitamisel

Ehitusinfo

 

OÜ Evari Ehitus – kasulikku – äravoolu valgala lamekatuste ehitamisel