Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katus
2012. aastal renoveeris OÜ Evari Ehitus aadressil Vanemuise 42, Tartu linn asuva hoone hüdroisolatsioonilahenduse.
Lisalugemist projekti kohta
Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katus - veel riigihoonete ja muuseumite katusetöid
Tehtud töö
Eesti Rahva Muuseum ERM katusepollarid Tartus Muuseumi tee 2 Raadi linnaosas
Vaata lähemalt →
Tehtud töö
Eesti Lennuakadeemia hüdroisolatsioonitööd Lennu 40 Reola külas Tartumaal
Vaata lähemalt →
Tehtud töö
Otepää radarijaama hüdroisolatsioonitööd Valgamaal Otepää vallas Pilkuse külas
Vaata lähemalt →
Tehtud töö
Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament
Vaata lähemalt →Katusetööde tehniline kirjeldus ja paigaldus – Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katus
Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse lamekatus Tartus.
Katuse ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.
Ehitati kahel erineval tasapinnal.
Madalamal katusel renoveeriti olemas olev lamekatus.
Paigaldati SBS rullmaterjalist aurutõkkekiht.
Soojustuseks kasutati vahtpolüsterool EPS 60 Silver 300 mm paksust soojustust.
Kalded ehitati samast kaldu lõigatud materjalist.
Vastukallete valmistamisel kasutati fibo kegkruusa.
Hüdroisolatsiooniks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenmaterjal.
Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeldati aluskonstruktsiooni külge katuse tüüblitega.
Katusele ehitati soojustatud parapetikonstruktsioon ja seinakonstruktsioon.
Paigaldati katusekaevud, alarõhutuulutid, katuseluugid.
Kõrgemale osale paigaldati kandev profiilplekk, suitsuluugid, katuseaknad.
Muu katusekonstruktsioon jäi samaks.
Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjalisi algmaterjale hakkas koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi alguses.
Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald ja teised.
Esimese suurkogumise aga organiseeris Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus.
Eesti esimese iseseisvuse ajal juhtisid kõikide arhiivide tegevust kolleegiumid ja arhiivid kuulusid Eesti Rahva Muuseum (ERM) koosseisu.
1940. aastal kõik muuseumid riigistati ja Eesti Rahva Muuseum jagati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks.
1946-1995 oli Kirjandusmuuseum Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarasutus.
1995. aastal sai asutus nimeks Eesti Kirjandusmuuseum.
Kirjandusmuuseumi juurdeehitus sai endale kindla ja korraliku katuse, mis peab vastu kümneid aastaid.
Oleme tööga väga rahul.