Eramu lamekatusetööd Tallinnas Kahva 16

Eramu lamekatusetööd Tallinnas Kahva 16

Eramu lamekatusetööd Tallinnas Kahva 16 Haabersti linnaosas

Eramu lamekatusetööd Tallinnas Kahva 16

Eramu lamekatusetööd Tallinnas Kahva 16 Haabersti linnaosas Harjumaal

Eramu lamekatusetööd Tallinnas Kahva 16 tegi OÜ Evari Ehitus 2011. aastal.l

Ehitati mitmesuguse konstruktsiooniga katuseid mitmes tasapinnas. Valdavalt keevitati katuse kandekonstruktsioonile SBS rullmaterjalist aurutõke.

Katused soojustati Isover katusevilladega. Katuse kalded ja vastukalded ehitatid kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist EPS.

Katuste katteks keevitati katustele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal ehk hüdroisolatsioon. Katusekonstruktsiooni kihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega. Tüübliteks kasutati teleskooptüübleid.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusesse elektrilise soojendusega lamekatusekaevud. Kaevud ühendati vee äravoolu torudega. Kaevude ummistuste vältimiseks kaeti kaevud pealt prahikaitse sõeladega. Katuste tuulutamiseks paigaldati alarõhutuulutid. Tuulutitele keevitati peale bituumenrullmaterjalist tugevduslapid. Paigaldati katuse ääreplekid.

Objekti andmed

Objekt:   Eramu
Aadress:   Kahva 16, Tallinn, Harjumaa

Pildigalerii - eramu lamekatusetööd

Eramu Tallinnas Kahva 16 asub vaiksemas mereäärses kohas.  Hoone on huvitava kaasaegse planeeringuga. 

Eramu Tallinn, Kahva 16, Harjumaa

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2011 – Eramu lamekatusetööd Tallinnas Kahva 16
Sän&Män OÜ remonditöökoja lamekatuse ehitamine Kobelas

Sän&Män remonditöökoja lamekatuse ehitamine Kobelas

Sän&Män remonditöökoja lamekatuse ehitamine Kobelas

Sän&Män remonditöökoja lamekatuse ehitamine Kobelas

Sän&Män remonditöökoja lamekatuse ehitamine Kobelas Lusti tee 8 Antsla vald Võrumaa

Lamekatuse ehitamine remonditöökojale Kobelas Antsla vallas Võrumaal. Lamekatusetöö tegi OÜ Evari Ehitus 2011. aastal.

Sän&Män OÜ remonditöökoja lamekatuse ehitamine Kobelas.

Sän&Män OÜ remonditöökoja lamekatuse aluskonstruktsiooniks ehk kandekonstruktsiooniks paigaldati kandev profiilplekk ehk kandeprofiilplekk ehk kandeplekk ehk alusplekk.
Profiilplekk kinnitati kruvidega kandetalade külge. Kandepleki paanid kinnitati omavahel isepuuruvate plekikruvidega sammuga 500 mm.

Lamekatuse aurutõkkekihiks kasutati kileaurutõket paksusega 0,2 mm. Aurutõkke erinevad paanid paigaldati ülekattega vähemalt 200 mm ja ühenduskohad kinnitati ehk tihendati teibiga.

Sän& Män OÜ remonditöökoja lamekatus soojustati vahtpolüsteroolist EPS 50 2*100 mm paksuste plaatidega. Plaatidevahelised praod tihendati ehitusvahuga. Vahtsoojustuse pealmisesse kihti lõigati katusetuulutuse peakanalid mõõduga 90*50 mm.
Soojustuse pealmine kiht ehk lamekatuse tuulutussüsteem ehitati 30 mm paksustest tuulutussoontega Paroc kivivillast plaatidega. Plaatide tuulutussooned paigaldati katusekalde suunas ehk räästast katuseharja suunas.

Säm&Män OÜ remonditöökoja katusekatteks kasutati kahes kihis keevitatud ehk kahekihilist SBS bituumenkattematerjali ehk hüdroisolatsioonikihti ehk vett pidavat kihti. Keevitamiseks kasutati gaasipõleteid. Pealmine kiht oli kildkivi puistega. Paigaldatud aluskiht oli ilma puisteta.

Säm&Män OÜ remonditöökoja katusekihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega. Tüübliteks kasutati plastist teleskooptüübleid. Kinnituselemendiks aga isepuuruva otsaga lameda peaga plekikruvisid. Plastüüblid valiti nii, et tüübel oleks soojustuse paksusest lühem vähemalt 15 mm ja kruvid valiti nii, et kruvi ulatuks kandeplekist läbi vähemalt 25 mm. Tüüblid paigaldati hüdroisolatsioonikihi alumise katte ühendusvuukidesse. Ühendusvuukides oli katusepaanide ülekate pikivuukides vähemalt 100 mm ja ristvuukides vähemalt 150 mm. Katusekatte ülespöörded ehk tõsted valmistati SBS rullmaterjalist.

Sän&Män OÜ remonditöökoja katuse tuulutussüsteemi toimimiseks paigaldati katusele alarõhutuulutid. Alarõhutuulutid tugevdati bituumenmaterjalist tugevduslappidega. Lamekatus on välimise vee äravooluga. Katuse räästasse paigaldati veeninaplekk. Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt ehitati vihmaveerennidest ja vihmaveetorudest vihmaveesüsteem.

Objekti andmed

Tellija: Sän&Män OÜ

Objekt:   Kobela remonditöökoda
Aadress:  Lusti tee 8, Kobela alevik, Antsla vald, Võrumaa

Pildigalerii - remonditöökoja lamekatuse ehitamine

Sän&Män OÜ Lusti tee 8, Kobela alevik, Antsla vald, Võrumaa

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2011 – Sän&Män OÜ remonditöökoja lamekatuse ehitamine Kobelas
Päästeameti Aleksandri depoo katus Tartus renoveeriti hoone üldise renoveerimise käigus

Päästeameti Aleksandri depoo katus Tartus

Päästeameti Aleksandri depoo katus Tartus Kalevi 20

Päästeameti Aleksandri depoo katus Tartus

Päästeameti Aleksandri depoo katus Tartus Kalevi 20 Aleksandri 41 Tartumaal

Päästeameti Aleksandri depookatus Tartus.

Katuse ehk lamekatuse renoveerimistöö tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Hoone renoveerimise käigus remonditi olemas olev lamekatus.

Katus soojustati 300 mm paksuste vahtpolüsteroolist EPS 60 plaatidega.

Soojustuse peale pandi 30 mm paksused kivivillast tuulutussoontega katteplaadid.

Katteplaadis olevad tuulutuskanalid ühendati omavahel tuulutuse peakanaliga.

Selleks hööveldati põhisoojustuse pealmisesse kihti tuulutuskanalid mõõtmetega 90*50 mm.

Katuse hüdroisolatsioon ehk kattekiht ehk vettpidav kiht paigaldati ehk keevitati kahes kihis SBS rullmaterjalist.

Katusekonstruktsiooni pealmised kihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge tüüblitega.

Tüüblitena kasutati teleskooptüübleid.

Kinnituselementideks olid metallist betoonikiilud.

Ehitati ja korrastati karniisisõlmed ja parapetisõlmed.

Paigaldati vajaminevad katuse ääreplekid ja katteplekid.

Lamekatus on välimise veeäravooluga.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati vihmavee rennid ja vihmavee torud.

Katusetuulutuse tarbeks paigaldati katusele alarõhutuulutid.

Tuulutite kinnituskohad tugevdati bituumenmaterjalist lappidaga.

Aleksandri depoo Tartu linnas

Päästeameti Aleksandri depoo katus Tartus – veel päästeameti hoonete katusetöid

Objekti andmed

Objekt:   Päästeameti Tartu depoo
Aadress:   Kalevi 20/Aleksandri 41, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - depoo katus

Päästeametis töötab üle 2000 inimese selle nimel, et luua Eesti elanikele ohutu ja turvaline elukeskkond.

Lisaks abistab meid enam kui 2400 vabatahtlikku päästjat, kes pakuvad oma perele, naabrile ja kogukonnale turvatunnet, jagavad vajadusel kiiret abi ja käitumisjuhiseid õnnetuse korral.

Päästevõrgustiku moodustavad 71 riiklikku komandot, 4 pommigruppi, 119 vabatahtlikku komandot ja 2 reservpäästerühma.

Ööpäev läbi on päästetöödeks valmis umbes 300 kutselist ja umbes 250 vabatahtlikku päästjat.

Nende jõududega jõuame 15 minutiga appi 94%-le elanikkonnast.

Päästeametis on 5 valdkonda – ennetustöö, ohutusjärelevalve, päästetöö, demineerimine ja kriisideks valmistumine.

Päästeameti Aleksandri depoo asub Tartu kesklinnas ja on logistiliselt väga hea koha peal.

Aleksandri tänava depood on aja jooksul kasutanud mitmed kutselised kui ka vabatahtlikud tuletõrjujad.

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Päästeameti Aleksandri depoo katus Tartus
A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont Laulupeo pst 15

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont Laulupeo pst 15 Tartu linnas Tartumaal

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont.

Remonditöö tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Katuse remonditööd koosnesid mitmest osast.

Renoveeriti muuseumi hoone katust, tornihoone ventilatsioonišahti, ehitati laadimisplatvormi ja laadimisruumi erinevaid varikatuseid.

Olemas olevad katused puhastati, korrastati ja keevitati katusele uus SBS rullmaterjalist katusekate ehk hüdroisolatsioonikiht ehk katuse kattekiht ehk vett pidav kiht.

Paigaldati vajalikud katuse ääreplekid.

Katuse ja seina ühenduskohad soojustati.

Uutele katustele paigaldati profiilplekist kandeplekk ehk katuste aluskonstruktsioon.

Kandeplekid paigaldati omavahelise pikiülekattega 150 mm.

Plekid kinnitati alustalade külge isepuuruvate kruvidega.

Igasse laine põhja keerati kaks kinnituskruvi.

Plekipaanide pikiühendused ühendati kinnituskruvidega sammuga 50 mm.

Kandeplekkidele paigaldati OSB3 niiskuskindlad puitlaastplaadid.

Plaatide kinnitamiseks kasutati kruvisid.

Katuste äärde paigaldati veeninaplekid.

Plekkide kinnitamiseks kasutati kruvisid.

Kruvid paigaldati sik-sak paigutusega sammuga 100 mm.

Lamekatusele keevitati SBS bituumenrullmaterjalist kattekiht ehk hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht.

Bituumenrullmaterjali paanid paigaldati omavahelise ülekattega pikivuugis 100 mm ja ristivuugis 150 mm.

Katte pikivuukidest kinnitati katusekate puitlaastplaatide külge kruvide ja seibidega.

Kinnituskruvid paigaldati sammuga 400 mm.

Katuse horisontaalosa ja vertikaalosa ühendusjoonele kinnitati immutatud okaspuidust kolmnurkne liist.

Seinale ja parapettidele keevitati bituumenrullmaterjalist ülespöörded ja paigaldati lõpetusplekid.

A. Le Coq AS Tartu õlletehas – Laulupeo pst 15, Tartu linn, Tartumaa

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont – veel tootmishoonete katuste remonditöid

Objekti andmed

Objekt:   A. Le Coq AS Tartu õlletehase renoveerimine
Aadress:   Laulupeo pst 15, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - õlletehase katuse remont

Tartus hakati tööstuslikult õlut pruulima 1783. aastal.

Esimesed eraõllevabrikud alustasid Tartus tööd 19. sajandil. 1807. aastal rajas joogikaubandusega tegelenud perekond firma A.Le Coq&CO.

1893. aastal ostis J.M.Friedrich pärijatelt õlletehas ära ja pani tehasele uue nime Tivoli.

1912. aastal asutati Londonis aktsiaselts A.Le Coq Ltd. ja Tartu õlletehas alustas tööd asutatud firma tütarfirmana.

1917. aastal rüüstasid õlletehase Vene sõdurid ja 1918. aastal tehase allesjäänud seadmed Saksa keisririigi väed.

1921. aastal alustas tehas jälle tööd.

1941. aastal tehas riigistati ja õlletehas sai endale uueks nimeks Tartu Õlletehas.

1995. aastal tehas erastati.

1999. aastal võeti taas kasutusele kaubamärk A.Le Coq.

2004. aastal sai tehasest suurim joogitootja Eestis.

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont
Kortermaja katusetööd Elvas Arbimäel Kirde 16

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel

Kortermaja katusetööd Elvas Arbimäel Kirde 16 Tartumaal

Kortermaja katusetööd Elvas Arbimäel Kirde 16

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel Tartumaal

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Tööd tehti kogu maja renoveerimise käigus ühe osana tehtud ehitustöödest.

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel –
katuse korrastamine ja aurutõke

Elva Kirde 16 olemas olev katuse pind korrastati ja keevitati olemas olevale katusele peale SBS bituumenmaterjalist aurutõkkekiht.

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel –
lisasoojustuse paigaldus

Elva Kirde 16 katusele paigaldati lisasoojustus.

Katus soojustati vahtpolüsterool EPS 50 220 mm paksuste soojustusplaatidega.

Katuse tuulutussüsteemi tarbeks paigaldati põhisoojustuse peale 30 mm paksused tuulutussoontega Isover klaasvillast plaadid.

Soojustusplaadid paigaldati tihedalt üksteise vastu ja välditi plaatide ühenduskohtadesse ristikujulise mustri tekkimist.

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel –
Bituumenrullmaterjalist kattekiht

Elva  Kirde 16 katusekatteks keevitati katusele kahes kihis SBS rullmaterjalist ehk hüdroisolatsioonist kattekiht.

Kattepaanid paigaldati omavahel ülekattega pikivuukides vähemalt 100 mm ja ristivuukides vähemalt 150 mm.

Ühendusvuukidest suruti välja bituumeniriba laiusega 5 kuni 10 mm.

Ehitatud katusekonstruktsioon kinnitati katusetüüblitega olemasoleva aluskatuse külge.

Kasutati “torpeedotüübleid”.

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel –
muud tööd katusel

Elva Kirde 16 katus on välimise vee äravooluga.

Tööde käigus ehitati vajalikud karniisid ja parapetid.

Karniisile paigaldati veeninaplekk ja vihmaveerenn.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati vihmaveetorud.

Katusekonstruktsiooni tuulutuse tagamiseks keevitati tuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid.

Katusele pääsemiseks aga paigaldati katuseluuk.

Luuk on soojustatud ja varustatud amortisaatoritega.

Kortermaja – Kirde 16, Elva linn, Tartumaa

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 – veel kortermajade katusetöid

Objekti andmed

Objekt:   Kortermaja
Aadress:   Kirde 16, Elva linn, Tartumaa

Pildigalerii - kortermaja katusetööd

Kortermaja rekonstrueeriti komplekselt 2012. aastal ja tööde käigus tehti järgmised energiasäästu andvad tööd:

  1. Soojustati katuslagi
  2. Soojustati välisseinad ehk fassaad
  3. Soojustati sokkel
  4. Renoveeriti küttesüsteem
  5. Paigaldati soojusvahetiga ventilatsioon
  6. Vahetati välja välisaknad ja -uksed ehk avatäited
  7. Rekonstrueeriti trepikojad
OÜ Evari Ehitus – katusetööd 2012 – Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel
Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32

Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32

Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32 Ülejõe linnaosas

Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32

Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32 Ülejõe linnaosas Tartumaal

Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32. Vundamendi, katuse hüdroisolatsiooni ja soojustuse tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Vundament. Hoone vundamendi välispind puhastati, korrastati ja kaeti nakkumise parandamiseks praimeriga ehk krundiga. Hüdroisolatsioonikihiks keevitati vundamendi välispinnale SBS bituumenmaterjal ehk vett pidav kiht. Vundamendi soojustuseks kasutati põhiosas vahtpolüsterooli EPS 120 paksusega 100 mm.

Terrassid ja rõdud. Terrassidele ja rõdudele keevitati hüdroisolatsiooniks kolmekihiline SBS bituumenrullmaterjal, soojustati ja kaeti filterkangaga.

Katused. Katuse kandekonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm. Paanide omavaheline ülekate oli vähemalt 200 mm ja ülekate tihendati teibiga.

Katuse soojustamiseks kasutati vahtpolüstürool EPS 50 soojustust paksusega 300 mm. Katuse tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati Isover 30 mm paksuseid tuulutuskanalitega katuseplaate. Tuulutussooned paigaldati katuse languse suunas. Tuulutussooned ühendati katusetuulutuse peakanalitega.

Katusele keevitati kahekihiline SBS rullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht. Katusekonstruktsioon tüübeldati ehk kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblite abil.

Ehitati puidust parapetid. Ehitamiseks kasutati immutatud saematerjali ja OSB 3 ehitusplaate. Pealmine horisontaalsuunaline plaat paigaldati piisava kaldega katuse poole. Parapetid kaeti SBS bituumenrullmaterjaliga ja seejärel püstvaltsist parapetiplekkidega. Paigaldati hulgaliselt ääreplekke. Vihmavee eemaldamiseks katustelt ehitati katusekonstruktsiooni katusekaevud. Paigaldati alarõhutuulutid, katuseluugid. Hoonele ehitati mitu varikatust.

Äri ja kortermaja Tartus Fortuuna 32

Objekti andmed

Objekt:   Äri- ja kortermaja
Aadress:   Fortuuna 32, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - äri ja kortermaja katused

Fortuuna 32 Tartus on äripindadega korterelamu, mis asub hinnatud Tartu kesklinna piirkonnas. 

Kolmnurgakujuline hoonestusala asub Emajõest umbes 30 m kaugusel. Ümbruskonnas on lasteaed, kool, kaubanduskeskused ja linnatranspordi bussipeatused. Hoone on viie korruseline, hoones on kaks lifti ja hoone on ehitatud kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest. Majas on 28 ühe kuni neljatoalist korterit. Keldrikorrusel asuvad panipaigad, autoparkla ja tehnilised ruumid. Esimesel korrusel aga jalgrataste ja lapsekärude hoiukoht. Pääsuga otse tänavalt on esimesel korrusel neli äripinda.

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2012 – Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32
Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor

Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor

Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor Observatooriumi 1

Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor

Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor Observatooriumi 1 Tõravere alevikus Nõo vallas Tartumaal

Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia labor ehk laborikompleks renoveeriti 2012. aastal. Lamekatused ehitas OÜ Evari Ehitus.

Ehitati palju erinevaid katuseid. Uued katused ehitati nii olemasolevatele katustele, kui uutele hoone osadele. Uute katuste kandekonstruktsiooniks kasutati kandvat profiilplekki ehk kandeplekki. Katusekonstruktsiooni aurutõkkeks kasutati nii kile kui ka SBS bituumenmaterjalist aurutõkkeid.

Katuste põhisoojustuseks oli vahtpolüsterool EPS 60 paksusega 200 – 300 mm. Kandeprofiilplekil katuste osas paigaldati alumieks kihiks 20 mm paksune kõvem katusevill. Katusekonstruktsiooni tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati Isover 30 mm paksuseid tuulutuskanalitega katuse plaate. Katuse kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolis ja vastukalded kergkruusast.

Lamekatus kaeti kahes kihis keevitatud SBS rullmaterjaliga ehk hüdroisolatsiooniga. Läbi alumise rullmaterjalikihi katusekonstruktsioon tüübeldati katusekonstruktsiooni külge. Parapetikonstruktsioonid ehitati niiskuskindlatest OSB 3 plaatidest. Parapetid soojustati. Katteks paigaldati parapettidele katteplekid. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusekaevud. Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks keevitati katusele alarõhutuulutid.

Renoveeriti peale tava lamekatuste veel vaatlustorn, valtsplekist viilkatus. Ehitati juurde varikatused.

Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor

Objekti andmed

Objekt:   Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia laborikompleks, tööruumid ja külastuskeskus
Aadress:   Observatooriumi 1, Tõravere alevik, Nõo vald, Tartumaa

Pildigalerii - observatooriumi katus

Tartu Observatoorium Tõraveres valmis 1964. aastal. Peahoone renoveeriti 2012. aastal. 

Tartu Observatooriumi alged ulatuvad 1802. aastasse, kui taasavatus Tartu Ülikooli asus tööle astronoom-vaatleja.1812. aastal valmis Tartu Tähetorn.

Alates aastast 1814 alustas F.G.W. Struve regulaarseid astronoomilisi vaatlusi.  1824. aastal paigaldati tähetorni tolleaegne maailma suurim 9-rolline akromaatiline teleskoop.

1837. aastal määras Struve esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. 1885. aastal avastas E. Hartwing supernova Andromeeda udukogus.

1919. aastal hakati Eesti ennustama ametlikult ilma. 1922. aastal määras E.J.Öpik Andromeeda udukogu kauguse.

1963. aastal valmis Tõraveres peahoone ja paigaldati 50 sentimeetrise läbimõõduga teleskoop. 1964. aastal moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. 1969. aastal algas 1,5 m läbimõõduga teleskoobi torni ehitamine, mis valmis 1974. aastal.

1997. aastal esitas Jaan Einasto Universumi suuremastaabilise struktuuri teooria. 1998. aastal avati uus teleskoop Zeiss 600. 1999. aastal alustas tööd kaheksast arvutist koosnev kobararvuti. 2013. aastal saadeti orbiidile esimene Eesti sateliit ESTCube-1.

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor
Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katusetööd

Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katus

Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katus Vanemuise 42

Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katus

Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katus Vanemuise 42 Tartu linnas Tartumaal

Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse lamekatus Tartus. Katuse ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Ehitati kahel erineval tasapinnal.
Madalamal katusel renoveeriti olemas olev lamekatus.
Paigaldati SBS rullmaterjalist aurutõkkekiht.

Soojustuseks kasutati vahtpolüsterool EPS 60 Silver 300 mm paksust soojustust.
Kalded ehitati samast kaldu lõigatud materjalist.
Vastukallete valmistamisel kasutati fibo kegkruusa.

Hüdroisolatsiooniks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenmaterjal.
Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeldati aluskonstruktsiooni külge katuse tüüblitega.
Katusele ehitati soojustatud parapetikonstruktsioon ja seinakonstruktsioon.
Paigaldati katusekaevud, alarõhutuulutid, katuseluugid.

Kõrgemale osale paigaldati kandev profiilplekk, suitsuluugid, katuseaknad.
Muu katusekonstruktsioon jäi samaks.

Eesti Kirjandusmuuseum Tartu linnas

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehitus
Aadress:   Vanemuise 42, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - juurdeehituse katus

Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjalisi algmaterjale hakkas koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi alguses. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald ja teised. Esimese suurkogumise aga organiseeris Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus.

Eesti esimese iseseisvuse ajal juhtisid kõikide arhiivide tegevust kolleegiumid ja arhiivid kuulusid Eesti Rahva Muuseum (ERM) koosseisu.

1940. aastal kõik muuseumid riigistati ja Eesti Rahva Muuseum jagati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks.

1946-1995 oli Kirjandusmuuseum Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarasutus.

1995. aastal sai asutus nimeks Eesti Kirjandusmuuseum.

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2012 – Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katus
Katus Tallinnas

Äri ja elumaja katus Tallinnas Tatari 23-25

Äri ja elumaja katus Tallinnas Tatari 23-25 Kesklinna linnaosa

Äri ja elumaja katus Tallinnas Tatari 23-25

Äri ja elumaja katus Tallinnas Tatari 23-25 Kesklinna linnaosas Harjumaal

Äri- ja elumaja katus Tallinnas Tatari 23-25 koosneb pööratud ja tavakatusest. Katuse- ning hüdroisolatsioonitööd  tegi OÜ Evari Ehitus 2011. aastal.

Antud objektil ehitati kahte tüüpi katuseidpööratud ehk käidavaid katuseid ja pehmeid ehk tavakatuseid.

Pööratud katus. Pööratud katuse aluspind korrastati, krunditi ehk kaeti bituumenbraimeriga. Katusele keevitati kolmes kihis SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht.

Katus soojustati Styrofoam 300 soojustusega. Soojustus paigaldati kahes kihis 100+50 mm. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati pööratud katusele kaheastmelised katusekaevud. Prahi kaevu sattumise vältimiseks kaeti kaevud prahirestidega.

Tavakatus. Tava- ehk mittekäidavale katused korrastati, paigaldati ühekihiline SBS rullmaterjalist aurutõke. Põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsteroolist plaate EPS 80 kogupaksusega 180 mm. Soojustuse pealmine kiht ehitati 30 mm paksustest tuulutussoontega Isover soojustusplaatidest. Katuse kalded moodustati vahtpolüsteroolist kaldu lõigatud plaatidest, vastukalded ehitati kergkruusast.

Katuse hüdroisolatsioonikiht ehk katuse kattekiht keevitati kahekihilisena SBS bituumenrullmaterjalist.

Katusele ehitati immutatud puidust ja ehitusplaadist soojustatud parapetikonstruktsioon ja ventilatsionišahtid. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusele veeäravoolukaevud. Katuse tuulutamiseks hööveldati vahtpolüsteroolist katusesoojustuse ülemisse kihti tuulutuse peakanalid. Kanali laiuseks on 90 mm ja sügavuseks 50 mm. Õhutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid. Tuulutitele paigaldati bituumenrullmaterjalist tugevduslapid.

Objekti andmed

Objekt:   Äri- ja elumaja
Aadress:   Tatari 23/25, Tallinn linn, Harjumaa

Pildigalerii - äri ja elumaja katus

Äri- ja elumaja Tallinnas Tatari 23-25 on väga hea asukohaga, asub südalinnas piisavalt väikese liiklusega tänaval. Hoones on hulgaliselt ärisid ja kortereid. Hoone kuulub Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule.

Äri ja elumaja – Tatari 23-25, Tallinn, Harjumaa

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2011 – Äri ja elumaja katus Tallinnas Tatari 23-25