Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont

Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont

Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont Uus 54

Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont

Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont.

Kooli ajalugu:

  • Tartu Aleksander Puškini Kool alates 1. septembrist 2014
  • Tartu Vene Lütsium (TVL) alates 24. august 2007
  • Tartu Slaavi Gümnaasium liideti Tartu Puškini Gümnaasiumiga 2007
  • Tartu Slaavi Gümnaasium (TSG) alates 01.05.1997
  • Tartu 6. Keskkool 1969-1997
  • Tartu 3. Kaheksaklassiline kool 1965-1969
  • Tartu 3. Keskkool 1962-1965
  • Tartu 6. Kaheksaklassiline kool 1960-1962
  • Tartu 6. Keskkool 1963-1960
  • Tartu 8. Seitsmeklassiline kool 1946-1953
Alina Braziulene - direktor
Tehtud tööd

Tartu Vene Lütseumi lamekatuse remont Uus 56 Tartu linnas Tartumaal

Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont –
Vundamendid

Lütseumi olemasoleva hoone vundamendid kaevati lahti, pesti survepesuriga puhtaks ja korrastati.

Vundamendi välispind krunditi ehk kaeti praimeriga ja kleebiti peale SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht.

Vundamendid soojustati vahtpolüsteroolist EPS 120 100 mm paksuste plaatidega.

Plaatidevahelised praod täideti ehitusvahuga.

Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont –
Lamekatused

Lütseumi olemasolev lamekatus puhastati, lammutati olemasolevad ventilatsioonikorstnad, katuse karniisid, vihmaveerennid ja vihmaveetorud.

Olemas olev parapett ehitati kõrgemaks.

Kagu vana katuse pind korrastati.

Lütseumi katuse põhisoojustuseks kasutati Tehnoroof N30 140+120 mm soojustust.

Lamekatuse tuulutussüsteem ehitati 30 mm paksustest Isover tuulutussoontega villaplaatidest.

Villaplaadid paigaldati soontega katusekalde suunas.

Plaatide tuulutussooned ühendati tuulutuse peakanalitega.

Tuulutuskanalid ehitati mõõtudega 90*50 mm.

Katusepind hüdroisoleeriti kahekordse SBS bituumenrullmaterjalist katusekattega ehk katte kihiga.

Kogu konstruktsioon tüübeldati ehk kinnitati aluspinna külge katusetüüblitega.

Kinnitamiseks kasutati plasttüübleid.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati erinevatel katustel kas vee äravoolukaevud või vihmaveerennid koos vihmaveetorudega.

Parapettidele paigaldati püstvaltsiga parapetiplekid.

Välimise vee äravooluga katustele aga ääreplekid, räästaplekid.

Lamekatuste tuulutamiseks paigaldati katusele alarõhutuulutid.

Alarõhutuulutite kinnituste tugevdamiseks keevitati ühenduskohtadele lisaks tugevduslapid.

Ehitati kandvale profiilplekile toetuv ventilatsiooniruumide katus ja varikatused.

Tartu Vene Lütseum – Uus 54, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - koolimaja lamekatuste remont

Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont – veel koolimajade katuste remonditöid

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2012 – Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont
Riigi Kinnisvara AS logo

Tellija:

Riigi Kinnisvara

Projekti nimi:

Tartu Vene Lütseum lamekatuste remont ja vundamentide soojustamine

Kategooria:

Olemas olev hoone

Ehituse tüüp:

Õppehoone

Tööde iseloom:

Vundamendi hüdroisolatsioonitööd ja soojustamine, katuse remont ja renoveerimine

Riik:

Eesti

Aadress:

Uus 54, Tartu linn, Tartumaa

Projekti algus:

2012

Projekti lõpp:

2012

Iseloomulik näitaja:

Vundamendi pind  m²
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katusetöö

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katused

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katused Nooruse 5

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katused

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katused.

Kõrgkooli ühiselamu renoveeriti heitmekvoodist saadud rahaga.

Osaline renoveerimistöö maksis umbes 2,2 miljonit eurot.

Üheksa korruseline ühiselamu valmis 1976. aastal.

Üldpinda on majas üle 13 tuhande m2 ja voodikohti 400.

Ermo Kruuse - haldusdirektor
Tehtud tööd

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katused Nooruse 5 Tartu linnas Tartumaal

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katused –
Sokli hüdroisolatsioon ja soojustus

Kõrgkooli ühiselamu lahtikaevatud sokli aluspind pesti puhtaks survepesuriga, korrastati ja hüdroisolatsiooni nakkumise parandamiseks krunditi ehk kaeti praimeriga.

Soklile keevitati peale SBS bituumenmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht.

Sokli soojustamiseks kasutati EPS 120 vahtpolüsteroolist 150 mm ja Styrofoamist SL-AN 100 mm paksuseid soojustusplaate.

Renoveerimise käigus ehitati kahesuguseid katuseid: tavakatuseid ehk pehmeid katuseid ja pööratud ehk käidavaid katuseid.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katused –
Tavakatuse ehitus

Ühiselamu tavakatuse ehk pehme katuse aluskonstruktsiooniks paigaldati kandev profiilplekk ehk kandplekk.

Profiilplekid kinnitati kruvidega aluskonstruktsiooni külge.

Plekile paigaldati 50 mm paksune kivivillast soojustusplaat.

Soojustusplaadile keevitati SBS bituumenrullmaterjalist aurutõkkekiht.

Põhisoojustuseks kasutati lamekatusevillasid paksusega 200 mm ja EPS 60 vahtpolüsteroolist plaate paksusega 50 mm.

Katuse kalded ehitati vahtpolüsteroolist.

Tuulutussooned ühendati tuulutuse peakanalitega.

Peakanalid hööveldati põhisoojustuse pealmisesse pinda mõõtmetega 90*50 mm.

Katus kaeti kahekordsest SBS bituumenrullmaterjalist katusekattega.

Katus kinnitati katusetüüblitega katuse aluskonstruktsiooni külge.

Ehitati immutatud puidust ja ehitusplaadist seinakonstruktsioon ja parapetid.

Parapetid kaeti bituumenrullmaterjaliga ja peale paigaldati parapetiplekk.

Ülestõsted seintele lõpetati seinaplekkidega.

Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati katuse vee äravoolukaevud.

Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks paigaldati tuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katused –
Pööratud katuse ehitus

Ühiselamu käidavad ehk pööratud katused ehitati raudbetoonist paneelidele.

Olemasolev aluspind korrastati ja alusele keevitati peale SBS bituumenrullmaterjalist aurutõkkekiht.

Katus soojustati vahtpolüsteroolist EPS 100 kolmekihilise (3*100 mm) soojustusega.

Katusekalded ehitatid kaldu lõigatud vahtpolüsterooliga EPS 100 ja fibo kergkruusa ehk keramsiidiga.

Renoveritava katuse soojustusele valati betoonist kattekiht.

Katuse hüdroisolatsiooniks keevitati kivinenud betoonile kahekordne SBS bituumenrullmaterjalist kattekiht.

Ehitati vajalikud parapetikonstruktsioonid ja seinakonstruktsioonid.

Paigaldati katuse ääreplekid, seinaplekid ja parapetiplekid.

Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati kaheastmelised elektrilise küttega katusekaevud.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool – Nooruse 5, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - ühiselamu katused

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katused – veel elamute katusetöid

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2012 – Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katused
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katusetööd

Tellija:

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Projekti nimi:

Ühiselamu katusetööd

Kategooria:

Olemas olev hoone

Ehituse tüüp:

Ühiselamu

Tööde iseloom:

Lamekatus

Riik:

Eesti

Aadress:

Nooruse 5, Tartu linn, Tartumaa

Projekti algus:

2012

Projekti lõpp:

2012

Iseloomulik näitaja:

katuse pind  m²
Aardlapalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal

Aardlapalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal

Aardlapalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal Uhti külas

Aardlapalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal

Aardlapalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal.

Tegime tänapäevase, turvalise ja võimalikult väikse negatiivse keskkonnamõjuga jäätmejaama.

Aardlapalu jäätmekeskuse jaama ehitati 170 m2 suurune olmejäätmete ümberlaadimismaja ja 800 m2 suurune hoone taaskasutatavate jäätmete paigaldamiseks ja sorteerimiseks.

Jäätmekeskus võtab enda alla 8600 m2.

Ehitist toetas keskonnainvesteeringute keskus (KIK) 1,14 miljoni euroga.

Aardlapalu prügilast käib aastas läbi umbes 40 tuhat tonni olmejäätmeid.

Tõnis Tõnissoo - jäätmearenduse projektijuht
Tehtud tööd

Aardpalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal Uhti külas Kambja vallas

Aardlapalu jäätmekeskuse  lamekatuse ehitus Tartumaal.

Kandva profiilpleki ja OSB plaadiga alusel lamekatuse ehitas OÜ Evari Ehitus 2013. aastal.

Jäätmekeskuse katusetööde hulka kuulusid kandva profiilpleki, OSB ehitusplaadi, kahekihilise SBS bituumenrullmaterjali, alarõhutuulutite paigaldus.

Katus on välimise vihmaveesüsteemiga ja räästasse paigaldati vihmaveerennid koos vihmaveetorudega.

Samuti paigaldati turvaseadmed ehk katusepollarid koos julgestustrossiga.

Katusele saamiseks paigaldati statsionaarne katuseredel.

Aardlapalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal –
Sorteerimishoone

Sorterimishoone lamekatuse ehitamist alustati kandava profiilpleki ehk kandeprofiilpleki ehk kandva aluspleki ehk kandepleki paigaldamisega.

Kandeplekid kinnitati kandekonstruktsiooni külge kruvidega.

Plekipaanide omavaheline kruviühendus tehti sammuga 500 mm.

Kandeplekkidele kinnitati OSB 3 ehitusplaatidest katuse aluskonstruktsioon.

Kinnitamiseks kasutati isepuuruvaid kruvisid.

Sorteerimishoone katuse hüdroisolatsioonikihiks ehk kattekihiks ehk vett pidavaks kihiks keevitati puidust aluskonstruktsioonile kahekihiline ehk kahest kihist kattekiht.

Katusele paigaldati servaplekid ehk ääreplekid.

Katuse tuulutamiseks paigaldati 10 alarõhutuulutit.

Katus on välimise vihmavee äravooluga.

Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt monteeriti katuse räästasse vihmaveerennid.

Vesi juhiti rennidest ära vihmaveetorudega.

Aardlapalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal –
Ümberlaadimisjaama hoone

Jäätmete ümberlaadimisjaama hoone kandekonstruktsioonile paigaldati kandvast profiilist ehk profiilplekist katuse aluskonstruktsioon.

Profiilplekid kinnitati kruvidega aluskonstruktsiooni külge.

Plekipaanide omavaheline ühendus tehti isepuuruvate kruvidega.

Kruvide samm 500 mm.

Kandeprofiilplekile kinnitati OSB 3 ehitusplaatidest katuse aluskiht.

Kinnitamiseks kasutati isepuuruvaid kruvisid.

Jäätmete ümberlaadimisjaama hoone katuse pealmiseks kattekihiks ehk hüdroisolatsioonikihiks ehk vett pidavaks kihiks keevitati katuse aluskihile kahes kihis ehk kahekihiline SBS bituumenrullmaterjalist kate.

Katuse äärtesse paigaldati servaplekid.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katuse räästasse vihmaveerenn ja vee vihmaveerennist ärajuhtimiseks vihmaveetorud.

Katuse tuulutamiseks paigaldati alarõhutuulutid.

Alarõhutuulutite kinnituste tugevdamiseks paigaldati tuulutite kinnituskohta täiendav bituumenrullmaterjalist lapid.

Turvaliseks katusel käimiseks paigaldati katusele PITO pollarid ehk turvapollarid ehk katusepollarid.

Pollarite vahele kinnitati roostevabast materjalist turvatross ehk tross.

Katusele pääsemiseks kinnitati hoone seinale tsingitud katusele pääsemise redel ehk katuseredel.

Pildigalerii - Jäätmekeskuse lamekatuse ehitus

Aardlapalu jäätmekeskus – Uhti küla, Kambja vald, Tartumaa

Aardlapalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal – veel tööstushoonete katusetöid

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2013 – Aardlapalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal
Aardlapalu jäätmekeskuse lamekatuse ehitus Tartumaal

Tellija:

Eesti Keskonnateenused

Projekti nimi:

jäätmekeskuse lamekatuse ehitus

Kategooria:

Lamekatusetööd

Ehituse tüüp:

Jäätmekeskus

Tööde iseloom:

Jäätmekeskuse lamekatuse ehitus

Riik:

Eesti

Aadress:

Uhti küla, Kambja vald, Tartumaa

Projekti algus:

2013

Projekti lõpp:

2013

Iseloomulik näitaja:

katuse pind  m²
Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek Tartumaal

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek Tartumaal

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek Tartumaal Kurelaane külas

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek Tartumaal

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek Tartumaal.

Tartumaal Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rekonstrueerimine rahastati 6,9 miljoni euro ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist.

Kogu obkjekti maksumuseks oli 8,4 miljonit eurot.

Projekti tulemusena suureneb Elvas ja Käärte alevikus ühisveevärgiga varustatud elanike osakaal, mis ulatud peale projekti valmimist 97-98% kogu piirkonna inimeste arvust.

Andres Aruhein - juhatuse liige
Tehtud tööd

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek Tartumaal Kurelaane külas Konguta vallas

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek –
Veemahutid

Maaaluste veemahutite hüdroisoleerimine.

Hüdroisolatsioonitööd tehti kahekomponentse võõphüdroisolatsiooniga.

Hüdroisolatsiooniks paigaldati Izolex Cemizol 2 EN materjal.

Paigaldati 120/70 kummilindid ja nurgaelemendid.

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek –
Hoone vundament ja sokkel

Hoone vundamendile kleebiti SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ja soojutati Styrofoam SL-AN 250 50 mm paksuse soojustusega.

Soklile paigaldati 50*50 mm immutatud puidust prussid, soojustati sama soojustusega ja sokkel kaeti tsementplaatidega.

Plaatide vahele paigaldati kummitihend.

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek –
Lamekatuse ehitustööd

Hoonete raudbetoonist laepaneelide pealmine pind puhastati ja korrastati.

Pinnale keevitati SBS bituumenrullmaterjalist auruisolatsiooni kiht.

Katusetööde käigus katus soojustati EPS 60 vahtpolüsteroolist plaatidega paksusega 200 mm.

Soojustuse peale pandi 30 mm paksuste tuulutussoontega Isover kattevillaplaadid.

Katuse kalded ehitati vahtpolüsteroolist.

Katusekatteks kasutati SBS bituumenrullmaterjalist kahekordset katusekatet ehk hüdroisolatsioonimaterjali.

Katusekatte materjal keevitati gaasipõletiga kahes kihis kattevillast plaatide peale.

Gaasipõletis kasutati tööstuslikku propaangaasi.

Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeltati katusetüüblitega aluskonstruktsiooni külge.

Tüüblitena kasutati teleskooptüübleid.

Kinnituselemendiks olid betoonikiilud.

Kiilud löödi alusbetooni puuritud aukudesse.

Elva reovepuhasti ja veetöötlusjaama katusele ehitati immutatud puidust 50*100 mm, OSB 3 ehitusplaadist ja 100 mm paksusest kivivillast nii parapetikonstruktsioon kui ka räästakonstruktsioon.

Katus on välimise veeäravooluga.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati nii vihmaveerennid, kui ka vihmaveetorud, ääreplekid ja parapetiplekid.

Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks paigaldati katusele alarõhutuulutid.

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek –
Purgla katus

Purglale ehitati puidust katuse aluskonstruktsioon.

Katuse kalded 1:80 ehitati vahtpolüsteroolist.

Katuse katteks paigaldati profiilplekk TP 20.

Paigaldati katuse ääreplekid ja parapetiplekid.

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaam – Kurelaane küla, Konguta vald, Tartumaa

Pildigalerii - reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek Tartumaal – veel lamekatuste rekonstrueerimistöid

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2013 – Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rek Tartumaal
Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rekonstrueerimine

Tellija:

AS Emajõe Veevärk

Projekti nimi:

Elva reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rekonstrueerimise katusetööd

Kategooria:

Lamekatus

Ehituse tüüp:

Veepuhastus ja -töötlus

Tööde iseloom:

Rekonstrueerimise katusetööd

Riik:

Eesti

Aadress:

Kurelaane küla, Konguta vald, Tartumaa

Projekti algus:

2013

Projekti lõpp:

2013

Iseloomulik näitaja:

katuse pind  m²
Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus

Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus

Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus Tähe 118

Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus

Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus.

Tartu veevarustuse ajalugu algas 19. sajandil, kuna šahtkaevud hakkasid reostuma.

Pandi algus linna veevärgi rajamisele.

Esimene kaev rajati 1888. aastal ja nimeks sai Toomeoru kaev. Esimesed puurkaevud rajati Meltsiveski piirkonda Raadi mõisa maadele 1907-1908. aastal.

2029. aastal avati pidulikult Tartu Veevärk. Esimesel majandusaastal oli 47 klienti, kes olid tarbinud 3100 m3 vett.

Kogu veevõrgu pikkus oli 3,1 km.

1937. aastal ehitati uus pumpla, et juhtida vett kõrgemal asuvatesse linnaosadesse.

Sõja ajal 1944. aastal lasti mõlemad linna pumplad õhku.

1945. aastal valmib Õpetajate 9 asuv veetorn, veevõrgu pikkus on 19 km ja 302 tarbijat.

1994. aastal jätkati vene ajal alustatud reoveepuhastite edasiehitamisega ja 1999. aastal reoveepuhasti ka avati.

2004. aastal avati reovee tunnelkollektor Kesklinn 2.

2007-2008 ehitati Vana-Ihaste torustikud.

Toomas Kapp - juhatuse liige
Tehtud tööd

Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus Tähe 118 Ropka linnaosas Tartumaal

Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus –
Ettevalmistustööd ja aurutõkke paigaldus

Veevärgi juurdeehituse hoone raudbetoonist aluspind puhastati ja korrastati.

Auru isoleerimiseks paigaldati betoonpinnale aurutõkkekile paksusega 0,2 mm.

Aurutõkkepaanide omavaheline ülekate tehti 200 mm ulatuses.

Ühenduskohad kinnitati teibiga.

Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus –
Soojustuse paigaldus

Katuse põhisoojustuseks kasutati Technoroof N30 katusevilla paksusega 150 mm.

Põhisoojustuse pealmisele küljele hööveldati katusetuulutuse peakanalid mõõtmetega 90*50 mm.

Katuse tuulutussüsteemi ehitamiseks paigaldati soojustuse pealmiseks kihiks tuulutussoontega klaasvillast 30 mm paksused katteplaadid.

Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus –
Kattekihi paigaldus

Veevärgi juurdeehituse hoone katuse hüdroisolatsioonikihiks ehk kattekihiks ehk vett pidavaks kihiks keevitati katusele kahekordne ehk kahes kihis SBS bituumenrullmaterjalist kattekiht.

Rullmaterjali alumisest kihist kinnitati katusekonstruktsiooni pealmised kihid aluskonstruktsiooni külge.

Selleks kasutati katusetüübleid ehk teleskooptüübleid.

Kinnituselementideks olid metallist betoonikiilud.

Kiilud löödi mehhaaniliselt betooni puuritud aukudesse.

Katuse ja parapeti ühendusjoonele kinnitati tüüblitega immutatud okaspuust kolmnurksed liistud ehk kolmnurkliistud.

Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus –
Muud katusetööd

Parapetid kaeti kahekordse SBS bituumenrullmaterjalist kattega ehk rullmaterjalist ülespööretega ehk tõstetega.

Katusele paigaldati servaplekid, räästaplekid, parapetiplekid.

Katus on välimise vihmavee äravooluga.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katuse räästasse vihmaveerennid.

Paigaldati vihmaveetorud.

Katusele paigaldati 4 soojustatud katuseluuki.

Katusetuulutuse toimimiseks keevitati katuse tuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid.

Tuulutite kinnituskohtade tugevdamiseks paigaldati tugevduslapid.

Tartu Veevärk AS reoveepuhasti – Tähe 118, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - reoveepuhasti katus

Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus – veel büroo- ja tootmishoonete katusetöid

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2013 – Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus
Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti katus

Tellija:

Tartu Veevärk AS

Projekti nimi:

Tartu reoveepuhasti, kangafiltri ja büroohoone laienduse katus

Kategooria:

Lamekatus

Ehituse tüüp:

Büroo- ja tootmishoone

Tööde iseloom:

Uusehitus

Riik:

Eesti

Aadress:

Tähe 118, Tartu linn, Tartumaa

Projekti algus:

2013

Projekti lõpp:

2013

Iseloomulik näitaja:

katuse pind  m²
Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal Tagula külas

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal.

Linnu Talu toodab ekstra tumekollase rebuga talumune, mis on ka talu põhiliseks toodanguks

Lisaks müüakse vastavalt võimalustele veel eluskanu ja supikanu.

Kanalas on umbes 46 000 lindu. 95% toodangust realiseeritakse Eestis.

Linnu Talu hoonete remont on pikaajaline ettevõtmine.

Lisaks esimesele kanalale (remonditi 2013. aastal) remontis OÜ Evari Ehitus 2010. aastal kolmanda kanale, 2012. aastal kaalukoja, 2014. aastal neljanda kanala, 2016. aastal viienda kanala.

Kanala rekonstrueerimine vabapidamisel lindlaks (õrrekanala) toetab meede 4.1.

Toetuse saaja OÜ Linnu Talu.

18 622 linnukohta.

Astre Jaagant - juhatuse liige
Tehtud tööd

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal Tagula külas Valga vallas

Kanala katuse remonditööd

Kanala ehitustööde käigus soojustati hoone sokkel, seinad ja katus.

Seinad kaeti profiilplekiga, ehitati kanala katusele karniis.

Katusekonstruktsioon kaeti kahekordse SBS bituumenmaterjaliga.

Paigaldati nurga ja servaplekid.

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal –
Aurutõkke paigaldustöö

Katuse remonditööde käigus olemas olev katus ehk lamekatus korrastati.

Katusele paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm.

Kile omavahelised paanid paigaldati vähemalt 200 mm laiuste ülekatetega.

Ühenduskohad tihendati teibiga.

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal –
Soojustuse paigaldustööd

Katuse soojustuse paigaldustööde käigus kasutati põhisoojustuseks vahtpolüsterooli EPS 50 paksusega 130 mm.

Alussoojustusse katuse harjale ehitati katusetuulutuse peakanal.

Soojustuse pealmine kiht ehitati tuulutussoontega Isover klaasvilla 30 mm paksustest plaatidest.

Plaatide tuulutussooned paigaldati katusekalde suunaliselt.

Katuse kallete parandamiseks kasutati kaldu lõigatud soojustusvahtu.

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal –
Hüdroisolatsioon

Katuse hüdroisolatsioonikihiks ehk kattekihiks ehk vett pidavaks kihiks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht.

Katus kinnitati aluskatuse külge katusetüüblitega.

Kinnitamine tehti kahekihilise hüdroisolatsioonikihi alumise kihi vuukidest.

Katusetuulutuse tarbeks keevitati katusele 15 alarõhutuulutit.

Tuuluti kinnituskohad tugevdati bituumenrullmaterjalist lappidega.

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal –
Räästas ja vihmavee äravool

Kanala katus on kahepoolse kaldega välimise vihmavee äravooluga.

Katuse räästas ehitati immutatud puidust 50*100 mm ja OSB plaadist karniisikonstruktsioonina.

Katuse räästastesse kinnitati veeninaplekid.

Kanala sokli ja fassaadi remonditöö

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal –
Sokli remonditöö

Kanala sokli remondiks kinnitati soklile immutatud puitprussid 50*50 mm sammuga 600 mm, soojustati vahtpolüsterooliga EPS 50 ja kaeti Tempsi plaadiga.

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal –
Kanala fassaadi remonditöö

Kanala fassaadi remonditöö käigus kinnitati seina immutatud puitprussid 50*75 mm sammuga 75 mm, soojustati mineraalvillaga paksusega 100 mm ja kaeti tuuletõkkeplaadiga Isover 13 mm.

Tuuletõkke plaadile kinnitati puitroovid mõõtudega 22*50 mm sammuga 600 mm ja kaeti profiilplekiga T 15 (toon RR30).

Vormistati ventilatsiooniavad, aknaavad, ukseavad.

Paigaldati nurgaplekid.

Linnu Talu OÜ kanala – Tagula küla, Valga vald, Valgamaa

Pildigalerii - katuse remont

Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal – veel katuste remonditöid

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2013 – Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal
Linnu Talu OÜ katuse remont Valgamaal

Tellija:

Linnu Talu OÜ

Projekti nimi:

Katuse remont

Kategooria:

Lamekatus

Ehituse tüüp:

Kanala

Tööde iseloom:

Olemasolev hoone

Riik:

Eesti

Aadress:

Tagula küla, Valga vald, Valgamaa

Projekti algus:

2013

Projekti lõpp:

2013

Iseloomulik näitaja:

katuse pind  m²
Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval

Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval

Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval Pae 2

Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval

Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval.

Lasteaed Karikakar Jõgeval avas uksed 2013. aasta sügisel.

Keskonnasäästlikus lasteajas on üks sõimerühm ja viis aiarühma.

Hoone läks maksma 2,6 miljonit eurot.

Raha saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tõukefondide ja Eesti keskkonnakasutuse kaudu. 1,6 miljonit tuli Jõgeva linna omavahenditest.

Lasteaed on 1700 m2 suur.

Hoones on madal energiatarbimine.

Soe vesi saadakse päikeseküttesüsteemist, küttevesi aga kaugküttesüsteemist.

Terrassi kohal hoone fassaadist eenduv varikatus aga kaitseb hoonet suvel ülekuumenemise eest ja võimaldab lastele mugava mänguala ka vihmase ilmaga.

Ehitatud lasteaed on väga lapsesõbralik, hästi kavandatud, hästi projekteeritud ja hästi ehitatud.

Kalmer Lain - Jõgeva linnapea
Tehtud tööd

Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval Pae 2 Jõgeva vallas Jõgevamaal

Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval –
Lasteaia põhikatus

Lasteaia katusekonstruktsioon kaeti kahekordse ehk kahes kihis keevitatud SBS bituumenrullmaterjaliga ehk hüdroisolatsioonikihiga ehk vett pidava kihiga.

Aluskihina kasutati ilma puisteta SBS bituumenrullmaterjali ja pealiskihina puistega SBS bituumenrullmaterjali.

Katusekatte rullmaterjali paanid paigaldati omavahel ülekattega pikivuugis vähemalt 100 mm ja ristivuugis vähemalt 150 mm.

Kattematerjalide ühendusvuukidest suruti välja bituumeni riba laiusega 5 kuni 10 mm.

SBS bituumenrullmaterjaliga kaeti ka parapetikonstruktsioonid ehk tehti tõsted ehk ülespöörded.

Lasteaia katus on sisemise vihmavee äravooluga.

Vee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati tööde käigus katusele 12 vihmavee äravoolukaevu ehk katusekaevu ehk vihmaveelehtrit.

Kaevud ühendati vee äravoolutorudega.

Ummistuste vältimiseks kaevudes ja äravoolutorudes paigaldati kaevudele prahisõelad.

Vihmavee äravoolukaevud on elektrilise küttega.

Katusel on 7 katuseluuki, 48 läbiviigutihendit, 300 jm parapetiplekki ja 85 jm servaplekki.

Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval –
Lasteaia lehtlad ja prügimaja

Lasteaed Karikakar katuse aluskonstruktsioonile paigaldati servaplekid ja keevitati peale kahes kihis ehk kahekordne SBS bituumenrullmaterjal.

Lasteaed Karikakar – Pae 2, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgevamaa

Pildigalerii - lasteaia lamekatuse ehitus

Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval – veel haridusasustuste katusetöid

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2013 – Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval
Lasteaed Karikakar lamekatuse ehitus Jõgeval

Tellija:

Jõgeva linnavalitsus

Projekti nimi:

Lamekatuse ehitus

Kategooria:

Lamekatus

Ehituse tüüp:

Lasteaed

Tööde iseloom:

Uusehitus

Riik:

Eesti

Aadress:

Pae 2, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgevamaa

Projekti algus:

2013

Projekti lõpp:

2013

Iseloomulik näitaja:

katuse pind  m²
Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus Tartumaal

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus.

Tartu Agro sigalate kõrval Ilmatsalus Tartumaal olev biogaasijaam toodab elektrit ja soojust.

Tooraineks kasutatakse sigalates tulevat läga. Kolmes käärimismahutis on umbes 10 000 m3 tooret.

Et bakterid saaksid teha oma tööd ehk toota biogaasi, kuumutatakse läga 38 kraadini.

Koostootmisjaama võimsus 1,5 MW elektrienergiat ja 1,5 MW soojusenergiat.

Elektrienergia juhitakse Elektrilevi OÜ jaotusvõrku 7 km pikkuse maakaabelliiniga.

Jaam parandab kogu piirkonna elektrivarustust.

Soojusenergiaga hoitakse jaam töös, kuid müüakse ka Ilmatsalu katlamajale.

Tulemusena on langenud aleviku maju küttev soojahind ja olemasolev põlevkiviõlil töötav katlamaja on reservis.

Biojaama võimsus

Ilmatsalu Biogaasijaam töötleb aastas umbes 80 000 tonni orgaanilist tooret.

Toore saabub jaama kas toru- või autotranspordiga.

Biojaama ehitamine maksis 5,5 miljonir eurot.

Projektist 29% rahastati KIKi investeeringutoetusest.

Jaama tööeaks arvestatakse 25 aastat ja tasuvuseaks 9 kuni 10 aastat.

Antud Ilmatsalu biogaasijaam on Eestis neljas kaasaegne biojaam.

Henry Uljas - juhatuse liige
Tehtud tööd

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus Tartumaal Tartu linnas Ilmatsalu külas

Lamekatused ehitati tehnohoonele, pumbahoonele ja varikatusele.

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus
Tartu Biogaas OÜ

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus –
Tehnohoone lamekatus

Ilmatsalu biogaasijaama katuse aluspind korrastati.

Auru isoleerimiseks paigaldati katuse aluspinnale aurutõkkekile paksusega 0,2 mm.

Kile erinevad paanid pandi ülekattesse vähemalt 200 mm.

Ühenduskohad kinnitati teibiga.

Lamekatuse soojustus

Ilmatsalu biogaasijaama katuste põhisoojustuseks kasutati villaplaate Tecknoroof N30 paksusega 150 mm.

Põhisoojustust täiendati vahtpolüsteroolist plaatidega EPS 60 paksusega 50 mm.

Viimaseks soojustuskihiks kasutati tuulutussoontega klaasvillast Isover 30 mm paksuseid katteplaate.

Katuse kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist.

Lamekatuse kate

Ilmatsalu biogaasijaama lamekatus kaeti kahekihilise SBS bituumenrullmaterjalist katusekattega ehk hüdroisolatsioonikihiga.

Katusekate tüübeldati ehk kinnitati aluskonstruktsiooni külge.

Katuse ja parapettide ühendusjoonele kinnitati kolmnurksed liistud.

Parapetid kaeti kahekordse SBS bituumenrullmaterjaliga ehk ülespööretega ehk tõstetega.

Lamekatuse muud tööd

Katusekonstruktsiooni ehitati tuulutussüsteem, katusele paigaldati alarõhutuulutid.

Ehitatud katus on välimise vihmavee äravooluga, räästastesse paigaldati vihmaveerennid, mis ühendati vihmaveetorudega.

Paigaldati räästaplekid ja parapetiplekid.

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus –
Pumbahoone lamekatus

Pumbahoone lamekatus ehitati sama konstruktsiooniga kui tehnohoone katus.

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus –
Varikatus

Biagaasijaama varikatuse kandekonstruktsioonile kinnitati kruvidega OSB 3 ehitusplaat.

Varikatuse alla paigaldati puidukaitse võõbaga immutatud puitlaudis.

Katus kaeti ühekordse SBS bituumenrullmaterjalist kattega ehk hüdroisolatsiooniga.

Tehti seintele ülessepöörded ehk seinatõsted.

Paigaldati ääreplekid.

Tartu Biogaas OÜ – Ilmatsalu küla, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - biogaasijaama katus

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus – veel tootmishoonete katusetöid

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2013 – Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biogaasijaama katus
OÜ Evari Ehitus OÜ logo

Tellija:

Tartu Biogaas OÜ

Projekti nimi:

Katusetööd

Kategooria:

Lamekatus

Ehituse tüüp:

Tootmishoone

Tööde iseloom:

Uusehitus

Riik:

Eesti

Aadress:

Ilmatsalu küla, Tartu linn, Tartumaa

Projekti algus:

2013

Projekti lõpp:

2013

Iseloomulik näitaja:

katuse pind  m²
Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus Viljandimaal

Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus

Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus Ettevõtluse tee 4

Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus Viljandimaal

Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus.

Viljandi Metallitööstus on välja kasvanud Viljandi KEK’ile kuulunud metallitsehhist ja seega võib firma ajalugu hakata kirjutama 1975. aastast, kui Männimäe tööstuspiirkonnas valmis tolle aja kohta kaasaegne tootmishoone.

1996. aastal alustas tööd Karksi-Nuia tehas, kus põhitegevus on metallkonstruktsioonide keevitamisel.

Villu Maamägi - juhatuse liige
Tehtud tööd

Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus Ettevõtluse tee 4 Mulgi vallas Viljandimaal

Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus –
Sängitusvilla ja aurutõkkekile paigaldus

Karksi-Nuia tsehhi katuse kandekonstruktsioonile paigaldati 50 mm paksune alusvill ehk sängitusvill ehk katusevill.

Alusvillaks kasutati Technoroof N30 katusevilla plaate.

Plaatide paigaldamisel välditi risti kujulise mustri tekkimist plaatide kokkupuutekohtades.

Villale laotati omakorda aurutõkkekile paksusega 0,2 mm.

Kile ühenduskohad paigaldati ülekattega vähemalt 200 mm ja tihendati teibiga.

Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus –
Soojustuse paigaldus

Karksi-Nuia tsehhi katus põhisoojustuseks on antud objektil EPS 50 vahtpolüsterool, mille peale ehitati 30 mm paksustest tuulutussoontega plaatidest katuse tuulutus.

Soojustusplaadid paigaldati tihedalt omavahel kokku.

Eri soojustuskihtide plaatidevahelised vertikaalvuugid paigaldati omavahel nihkesse, et ei tekiks soojustuskihti läbivaid vuuke.

Tuulutussooned ühendati katusetuulutuse peakanalitega.

Selleks lõigati alussoojustuse ülemisse pinda tuulutussoon laiusega 90 mm.

Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus –
Katusekatte paigaldus

Tootmistehhi katusekatteks keevitati kahekihiline ehk kahes kihis SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ehk kattekiht.

Katusekonstruktsioon kinnitati katusetüüblitega kandva profiilpleki külge.

Tüübliteks kasutati teleskooptüübleid.

Tüüblid paigaldati hüdroisolatsioonikihi alumise kihi paanide ühendusvuukidesse.

Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus –
Muud katusetööd

Tootmistsehhi lamekatus on välimise vee äravooluga.

Katusele paigaldati suitsueemaldusluugid, alarõhutuulutid, servaplekid, vihmaveerennid ja vihmaveetorud.

Ehitati vajalikud varikatused.

Viljandi Metall AS tootmishoone – Ettevõtluse tee 4, Karksi-Nuia linn, Mulgi vald, Viljandimaa

Pildigalerii - tootmishoone katus

Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus – veel tootmishoonete rekonstrueerimistöid

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2013 – Viljandi Metall AS Karksi-Nuia tsehhi katus
Viljandi Metall AS logo

Tellija:

Viljandi Metall AS

Projekti nimi:

Katusetööd

Kategooria:

Lamekatus

Ehituse tüüp:

Tootmishoone

Tööde iseloom:

Rekonstrueerimine

Riik:

Eesti

Aadress:

Ettevõtluse tee 4, Karksi-Nuia linn, Mulgi vald, Viljandimaa

Projekti algus:

2013

Projekti lõpp:

2013

Iseloomulik näitaja:

katuse pind  m²