Päästeameti Valga päästekomando katusetöö Karja 16 Valga linnas Valga vallas Valgamaal

Päästeameti Valga päästekomando katusetöö tegi OÜ Evari Ehitus 2011. aastal.

Lamekatused ehitati kahte tüüpi katuse kandekonstruktsioonile – raudbetoonist ja profiilplekist kandepaneelidele.

Betoonaluspinnad korrastati. Katustele paigaldati kileaurutõke. Aurutõkkepaanid paigaldati ülekattega 200 mm. Ühenduskohtadele kleebiti peale kinnitusteip.

Soojustuseks kasutati kivivillast Paroc täisvillsoojustust. Raudbetoonpaneelide osas on põhisoojustuse paksuseks 200 mm ja profiilplekist paneelide osas 100 mm. Katusekallete ehitamiseks kasutati kaldu lõigatud vahtpolüsterooli EPS 50. Vastukalded ehitati fibo kergkruusast. Lamekatuse tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati tuulutussoontega kivivill Paroc 30 mm paksuseid villaplaate. Alussoojustuse pealmisesse kihti hööveldati tuulutuse peakanalid mõõtudega 90 * 50 mm.

Katusekatteks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal ehk katuse hüdroisolatsioonikiht. Katusekonstruktsiooni kihid kinnitati katuse aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega. Kasutati teleskooptüübleid. Kinnituselemendina keerati kandeplekist aluskonstruktiooni sisse puurotsaga plekikruvid. Kruvid ulatusid kinnitusplekist läbi vähemalt 250 mm. Betoonalusesse puuriti vähemalt 450 mm sügavused augud, kuhu löödi sisse spetsiaalse löögivardaga naelkiilud.

Katusele ehitati immutatud puidust ja OSB ehitusplaadist parapetikonstruktsioon. Katus on sisemise vihmavee äravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati katusekonstruktsiooni elektrilise küttega katusekaevud. Kaevud ühendati vee äravoolutorudega ja välisavale paigaldati ummistuste vältimiseks prahirestid. Katusele paigaldati suitsueraldusluugid, alarõhutuulutid, ääre- ja seinaplekid. Suitsuluugid varustati luugi avanemisautomaatikaga. Alarõhutuulutid keevitati katusetuulutuse peakanalitele. Tugevduseks keevitati alarõhutuulutitele bituumenrullmaterjalist lisalapid.

Objekt:   Päästeameti Valga päästekomando
Aadress:   Karja 16, Valga linn, Valga vald, Valgamaa

Päästeameti Valga päästekomandol on viie eraldi väljasõiduga garaaž, ruumid varustuse hooldamiseks, olmeruumid päästjatele – puhkeruumid, õppeklass, jõusaal, saun.

Hoones on kasulikku pinda 1256 m2. Hoone ehitustööde kogumaksumuseks oli 1,1 miljonit eurot ja Valga-Valka ühise päästevõimekuse projekti kogueelarve oli 2,3 miljonit eurot. Euroopa Regionaalarengu Fond rahastas sellest peaaegu 2 miljonit eurot.

Päästeameti Valga päästekomando – Karja 16, Valga linn, Valga vald, Valgamaa

Valga päästekomando Valgamaal

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2011 – Päästeameti Valga päästekomando katusetöö

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lamekatusetööd Nooruse 5 Maarjamõisa linnaosas Tartu linnas Tartumaal

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lamekatusetööd. Keldrikorruse välisseinte hüdroisolatsiooni ja hoone lamekatusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2010 ja 2011 aastal.

Ehitustöid tehti kahes järjekorras.

Esimeses järjekorras ehitati keldrikorruse välisseintele hüdroisolatsioon. Keldriseina aluspind praimerdati ja kaeti kas ühekihilise võõphüdroisolatsiooniga või ühekihilise SBS bituumenrullmaterjaliga.

Teises järjekorras tehti lamekatusetööd. Hoone katus koosneb erinevatest väikestest eri korrustel olevatest katustest.

1-4 korruste katuslaed on käidavad. Katuste krunditud betoonpinnale keevitati kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal. Viienda korruse katuslale ehitati tavakatus. Aurutõkkeks kasutati aurutõkkekilet.

Katuse põhisoojustuseks paigaldati vahtpolüsteroolist EPS 50 soojustusplaadid kogupaksusega 160 mm. Soojustuse pealmine kiht ehitati tuulutussoontega 30 mm paksusest Isover soojustusest. Katustele anti kalded kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist EPS 50. Vastukalded ehitati kergkruusast.

Katuse hüdroisoleerimiseks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal.Katusekonstruktsioni kihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge tüüblitega.

Katusele ehitati puidust tuulduvad parapetid ja tuulduvad ning soojustatud seinakonstruktsioonid. Katus on sisemise vihmavee äravooluga. Katusekonstruktsiooni  sisse paigaldati elektriliselt köetavad katusekaevud. Katustele paigaldati katuseaknad, suitsuluugid, alarõhutuulutid, parapeti-, seina-, ääreplekid.

Turvaliseks katuse teenindamiseks paigaldati katusele katuse- ehk turvapollarid.Katuse pinnale paigaldati graniitkillustik.

Objekt:   Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Aadress:   Nooruse 5, Tartu linn, Tartumaa

Tartu Tervishoiu Kõrgkool valmistab ette tervishoiutöötajaid Eestis. 

1811. aastal asutas Tartu Ülikooli professor C.F.Deutsch ämmaemandate kooli. 1812. aastal lõpetasid priviligeeritud ämmaemanda tunnistusega 4 ämmaemandat. Kooli astujatelt nõuti lugemisoskust ja kirjutamisoskust. Muid hariduslikke eeloskusi ei nõutud. 19. sajandi lõpus muutus õppetöö koolis venekeelseks.

Eesti Vabariigi aastatel said õdedena tööd Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid lõpetanud õdede kooli, kellel oli vastav kutsetunnistus ja valdasid riigikeelt. 1944. aastal jätkas Tartu Õdedekool tööd Vabariikliku Meditsiinilise Keskkooli nime all. Hiljem muudeti nimi Tartu Meditsiinikooliks.

2005. aastal täiendati õppekavasid ja koolist sai Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

 

Tartu Tervishoiu Kõrgkool õppehoone – Nooruse 5, Tartu linn, Tartumaa

Maarjamõisa linnaosa Tartu linnas

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2011 – Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lamekatusetööd

Eesti Energia AS Enefit-280 tehase katused Auvere külas Vaiavere vallas Ida-Virumaal

Eesti Energia AS Enefit-280 tehase lamekatused ehitas OÜ Evari Ehitus 2011. ja  2012. aastal

Antud objektil tehtud tööd olid mahukad ja kestsid peaaegu kaks aastat.
OÜ Evari Ehitus ehitas antud objektil väga erinevaid katuseid. Katused soojustati vahtpolüsteroolist EPS 60 ja erinevatest katusevilladest soojustusega. Katuste kattematerjaliks ehk hüdroisoleerimiseks kasutati kahes kihis keevitatavaid SBS bituumenrullmaterjale. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati nii soojendusega katusekaevusid, kui ka vihmaveerennisid ja -torusid. Katuste tuulutamiseks ehitati nii tuulduvaid parepette, kuid kasutati ka alarõhutuuluteid. Katuse räästastesse, parapettidele, seintele paigaldati ääreplekid.

Objekt:   Eesti Energia AS Enefit-280 õlitehas
Aadress:   Auvere küla, Vaivara vald, Ida-Virumaa

Eesti põlevkivitööstuse õlitehases Enefit 280 toodeti esimene põlevkiviõli detsembris 2012. aastal. 

Uus tehas kasutab aastas 2.26 miljonit tonni põlevkivi. Tehase aastane tootmisvõimsus on 1.7 miljonit barrelit põlevkiviõli, 75 miljonit m3 vesinikuga rikastatud uttegaasi ja 280 GWH elektrit.

Tehases kasutatakse uut ja töökindlamat Enefit 280 tehnoloogiat, mille keskonnamõju on eelmisest tehnoloogiast tunduvalt madalam. See on tehnoloogia, mida kasutatakse õli ja gaasi tootmiseks põlevkivist ning kõrvalsaadusena toodetakse elektrit. Õlitehased on elektri netotootjad. Protsessi jäägina tekkiv tuhk on puhas ja seda saab kasutada nii tsemendi tootmisel kui ka ehitustööstuses. Tehnoloogiasse on koondatud enam kui 100 aasta põlevkivitööstuse kogemused. Tehnoloogiat on arendatud viimased 30 aastat. Mitmed tehnoloogia põhielemendid on patenteeritud.

Eesti Energia AS Enefit-280 tehas – Auvere küla, Vaiavere vald, Ida-Virumaa

Eest Energia Õlitööstus

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2011 – Eesti Energia AS Enefit-280 tehase katused

Kortermaja remont Tartumaal Rukki 7 Käärdi alevikus Rõngu vallas

Katuse remont – lamekatuste renoveerimine

Katuse soojustus – soojustustööd

Hüdroisolatsioon – hüdroisolatsioonitööd

Ehitust finantseriti laenurahaga. Soojustati seinad, rekonstrueeriti täielikult lamekatus, küttesüsteem, soojasõlm, paigaldati tsentraalse juhtimisega ventilatsioonisüsteem. Peale tööde tegemist sai maja kaasaegse väljanägemise, paranes maja sisekliima, küttearved vähenesid märkimisväärselt. Tõusis korterite ja maja turuväärtus.

Evari Ehitus teostas lamekatuse remondi 2014 aastal.

Kortermaja lamekatuse remondi ettevalmistustöö Tartumaal

Lamekatuse remondi olemas olev lamekatuse konstruktsioon korrastati. Katusekattest eemaldati aurukotid ja veekotid. Amortiseerunud katusekate asendati uue kattega. Fibo kergkruusaga korrigeeriti katusekalded.

Kortermaja lamekatuse remondi soojustustöö Tartumaal

Katusele paigaldati täiendav soojustuskiht. Põhisoojustuseks kasutati vahtsoojustust EPS 50 kogupaksusega 220 mm. Vahtsoojustuse ülemisse kihti hööveldati katuse tuulutuse peakanalid mõõtudega 90*50 mm. Katusesoojustuse pealmine tuulutuskiht ehitati tuulutussoontega Isover klaasvilla plaatidest paksusega 30 mm. Villaplaatide tuulutussooned paigaldati risti hoonega ehk katusekalde suunaliselt.

Katuse keskjoonele ehitati vee äravoolurenn. Renni kalded moodustati sadeveekaevude suunas. Vahetati välja sadevee kaevud ehk katuse vihmavee äravoolukaevud ehk katuselehtrid. Kaevud olid elektrilise küttega. Kaevud ühendati vee äravoolutorustikuga. Kaevudele paigaldati peale prahisõelad. Kõik katuse läbiviigud isoleeriti ümberringi 300 mm laiuste kivivillast plaatidega.

Kortermaja lamekatuse remondi hüdroisolatsioonitöö Tartumaal

Katuse pealmiseks kihiks keevitati katusele kahes kihis ehk kahekihiline SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ehk kattekiht ehk pealiskiht. SBS bituumenrullmaterjali alumisest kihist kinnitati katusekonstruktsioon aluskatuse külge katusetüüblitega ehk kinnitustüüblitega. Kasutati alt laienevaid plastmassist tüübleid.

Kortermaja lamekatuse remondi parapeti ehitustöö Tartumaal

Katusele ehitati immutatud puidust ja OSB ehitusplaadist soojustatud parapetid. Katuse ja parapeti ühendusjoonele kinnitati kruvidega immutatud puidust kolmnurkne liist. Parapetid kaeti SBS bituumenrullmaterjaliga ehk tõstetega ehk ülespööretega. Parapetile paigaldati veeninaplekk. Veeninaplekki ühenduskohad ühendati püstvaltsiga.

Kortermaja lamekatuse remondi muu ehitustöö Tartumaal

Katusetuulutuse peakanalitele keevitati 28 alarõhutuulutit. Alarõhutuulutite kinnitusalusele paigaldati SBS bituumenrullmaterjalist tugevduslapid. Katusele pääsemiseks vahetati välja soojustatud katuseluugid. Katuseluugid varustati amortisaatoritega.

Loe veel Rukki 7, Käärdi alevik, Rõngu vald, Tartumaa

Käärdi alevik Rõngu vallas Tartumaal

Rõngu vald Tartumaal

https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80219385-Elva-vald,-K%C3%A4%C3%A4rdi-alevik,-Rukki-tn-7-korteri%C3%BChistu

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2014 – Kortermaja remont Tartumaal Rukki 7 Käärdi

Tellija:

RUKKI 7 korteriühistu

---

Projekti nimi:

Kortermaja remont Tartumaal

---

Kategooria:

KORTERMAJA RENOVEERIMINE

---

Ehituse tüüp:

KORTERMAJA

---

Tööde iseloom:

lamekatuse RENOVEERIMINE

---

Riik:

Eesti

---

Aadress:

RUKKI 7, KÄÄRDI ALEVIK, RÕNGU VALD, TARTUMAA

---

Projekti algus:

2014

---

Projekti lõpp:

2014

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont Laulupeo pst 15 Tartu linnas Tartumaal

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont. Remonditöö tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal. 

Katuse remonditööd koosnesid mitmest osast. Renoveeriti muuseumi hoone katust, tornihoone ventilatsioonišahti, ehitati laadimisplatvormi ja laadimisruumi erinevaid varikatuseid.

Olemas olevad katused puhastati, korrastati ja keevitati katusele uus SBS rullmaterjalist katusekate ehk hüdroisolatsioonikiht ehk katuse kattekiht ehk vett pidav kiht. Paigaldati vajalikud katuse ääreplekid. Katuse ja seina ühenduskohad soojustati.

Uutele katustele paigaldati profiilplekist kandeplekk ehk katuste aluskonstruktsioon. Kandeplekid paigaldati omavahelise pikiülekattega 150 mm. Plekid kinnitati alustalade külge isepuuruvate kruvidega. Igasse laine põhja keerati kaks kinnituskruvi. Plekipaanide pikiühendused ühendati kinnituskruvidega sammuga 50 mm.

Kandeplekkidele paigaldati OSB3 niiskuskindlad puitlaastplaadid. Plaatide kinnitamiseks kasutati kruvisid.

Katuste äärde paigaldati veeninaplekid. Plekkide kinnitamiseks kasutati kruvisid. Kruvid paigaldati sik-sak paigutusega sammuga 100 mm. Lamekatusele keevitatiSBS bituumenrullmaterjalist kattekiht ehk hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht. Bituumenrullmaterjali paanid paigaldati omavahelise ülekattega pikivuugis 100 mm ja ristivuugis 150 mm. Katte pikivuukidest kinnitati katusekate puitlaastplaatide külge kruvide ja seibidega. Kinnituskruvid paigaldati sammuga 400 mm. Katuse horisontaalosa ja vertikaalosa ühendusjoonele kinnitati immutatud okaspuidust kolmnurkne liist. Seinale ja parapettidele keevitati bituumenrullmaterjalist ülespöörded ja paigaldati lõpetusplekid.

A. Le Coq AS Tartu õlletehas

Tartu õlletehas Tartu linnas

Objekt:   A. Le Coq AS Tartu õlletehase renoveerimine
Aadress:   Laulupeo pst 15, Tartu linn, Tartumaa

Tartus hakati tööstuslikult õlut pruulima 1783. aastal.

Esimesed eraõllevabrikud alustasid Tartus tööd 19. sajandil. 1807. aastal rajas joogikaubandusega tegelenud perekond firma A.Le Coq&CO.

1893. aastal ostis J.M.Friedrich pärijatelt õlletehas ära ja pani tehasele uue nime Tivoli.

1912. aastal asutati Londonis aktsiaselts A.Le Coq Ltd. ja Tartu õlletehas alustas tööd asutatud firma tütarfirmana. 1917. aastal rüüstasid õlletehase Vene sõdurid ja 1918. aastal tehase allesjäänud seadmed Saksa keisririigi väed. 1921. aastal alustas tehas jälle tööd.

1941. aastal tehas riigistati ja õlletehas sai endale uueks nimeks Tartu Õlletehas.

1995. aastal tehas erastati. 1999. aastal võeti taas kasutusele kaubamärk A.Le Coq. 2004. aastal sai tehasest suurim joogitootja Eestis.

OÜ Evari Ehitus – tehtud tööd – A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont

Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal Ringtee 53 Kandikülas Tartu linnas

Katusetööd Volvo Trucks Estonia Tartu veoautokeskuse juurdeehitusel tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal. 2014. aastal tehti täiendav juurdeehitus.

Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal – 2012. aastal

Lamekatuse ehitust alustati kandva profiilpleki paigaldamisest. Profiilpleki peale paigaldati 50 mm paksune kivivillplaat, millele omakorda laotati aurutõkkekile.

Põhisoojustuseks kasutati EPS 50 vahtpolüsteroolsoojustust paksusega 160 mm. Soojustuse pealiskihiks paigaldati 30 mm paksused tuulutussoontega Isover katusevillast plaadid.

Hüdroisolatsioonkihina keevitati katusele kahekordne SBS bituumenmaterjalist katusekate ehk kattekiht. Katusekonstruktsioon kinnitati katuse kandekonstruktsiooni külge katusetüüblitega.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusele vihmavee äravoolukaevud. Kaevud paigaldati katuse madalamatesse kohtadesse ümbritsevast pinnast 30 mm sügavamale. Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks paigaldati katusele alarõhutuulutid. Katuse parapetile paigaldati tormiplekid ja püstvaltsiga parapetiplekid.

2014. aasta. Ehitati kaks eraldi katust.

Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal – 2014. aastal ehitati kaks eraldi katust

Esimene katus

Kandva profiilpleki paigaldas tellija. Profiilpleki peale paigaldati 50 mm paksused kivivillplaadid ehk alusplaadid. Katuse aurutõke ehitati 0,2 mm paksusest aurutõkkekilest. Kiled jätkati ülekattega ja ühenduskohad tihendati.

Soojustamiseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 50 paksusega 160 mm. Tuulutuskihiks kasutati Isover klaasvillast tuulutussoontega villaplaate.

Katte ehk hüdroisolatsioonikiht keevitati kahes kihis SBS bituumenmaterjalist. Katus on välimise veeäravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati vihmaveerennid, vihmaveetorud, ääreplekid. Katuse tuulutamiseks keevitati katusele alarõhutuulutid.

Teine katus

Aluskonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm. Kiled jätkati ülekattega ja ühenduskohad teibiti. Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 50 paksusega 320 mm. Tuulutuskihiks paigaldati Isover klaasvillast tuulutussoontega 30 mm paksused katteplaadid. Katusele anti kalded kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist.

Hüdroisolatsioonikihiks ehk katusekatteks kasutati kahes kihis keevitatud SBS bituumenrullmaterjali. Ehitati immutatud puidust parapetid ja kaeti ehitusplaadi ja bituumenrullmaterjaliga. Parapeti peale kinnitati parapeti katteplekid. Katuse tuulutamiseks keevitati katuse tuulutuse peakanalite peale alarõhutuulutid.

Volvo Trucks Estonia Tartu Tartumaal

Kandiküla Tartu linnas Tartumaal

Objekt:   Volvo Trucks Estonia Tartu keskuse juurdeehitus
Aadress:   Ringtee 53, Kandiküla, Tartu linn, Tartumaa

Esimene Volvo veoauto valmis Rootsis tehase tootmisliinil 1928. aastal.

Series 1 oli vähese võimsusega neljasilindriline bensiinimootoriga 28 hj ja 1500 kg kandejõuga veoauto. Autol oli kinnine kabiin, õhkrehvid ning võllvedu.

Volvo on üks maailma juhtivaid raskete kaubaveokite ja diiselmootorite tootjaid. Üle maailma on Volvol üheksa tehast ning kaheksa kohalike partnerite omanduses olevat tehast.

Volvo veoautosid müüakse ja teenindatakse rohkem kui 130 riigis, 650 edasimüüjafirmat, 1450 töökoda.

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal

Kivisepad AS lamekatuse ehitamine Tartus Turu 51a Tartumaal

Kivisepad AS lamekatuse ehitamine Tartus. Tootmihoone lamekatusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Katuse kandekonstruktsiooniks paigaldati kandev profiilplekk ehk kandeplekk ehk alusplekk, mis kinnitati kruvidega aluskonstruktsiooni külge. Alusplekk ühendati omavahel kruvide sammuga 500 mm. Profiilpleki peale paigaldati 50 mm paksune kivivillast kõva alusplaat. Aurutõkkeks kasutati aurutõkkeklilet paksusega 0,2 mm. Kile paanid paigaldati omavahel ülekattega minimaalselt 200 mm ja ühenduskohad tihendati teibiga.

Põhisoojustusehitati vahtpolüsterool EPS 50 150 mm paksustest plaatidest. Põhisoojustuse peale paigaldati kivivillast tuulutussoontega 30 mm paksune kõva katuseplaat. Katuseplaadi tuulutussooned paigaldati katusekalde suunas ja ühendati omavahel katusetuulutuse peakanalitega. Peakanalid lõigati vahtsoojustuse pealmisesse kihti.

Lamekatuse katteks keevitati katusele kahest kihist koosnevSBS bituumenrullmaterjal ehk hüdroisolatsioon ehk vett pidav kiht. Katusekonstruktsioon kinnitati katusetüüblitega katuse kandekonstruktsiooni külge. Kasutati selleks plastist tüübleid. Kinnituselementideks olid metallist isepuuruvad kruvid. Kruvide pikkused valiti nii, et kruvid ulatuksid vähemalt 25 mm kandeplekist läbi. Plastist osa aga valiti vähemalt 15 mm soojustuse paksusest lühem.

Otsaparapetid kaeti SBS bituumenrullmaterjalist kihiga ehk tõstetega ehk ülespööretega ja peale paigaldati püstvaltsidega parapetiplekk. Katusele paigaldati räästaplekid. Katus on välimise vihmavee äravooluga. Katuselt tulev vihmavesi kanaliseeritakse vihmaveerennide ja vihmaveetorude abil. Katuse tuulutamiseks paigaldati katusetuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid. Katusele paigaldati suitsuluuk. Suitsuluugid ühendati avanemisautomaatikaga.

Kivisepad AS Tartu linnas

Ropka tööstusrajoon Tartu linnas

Objekt:   Kivisepad AS tootmishoone
Aadress:   Turu 51a, Tartu linn, Tartumaa

AS Kivisepad põhitegevuseks on looduslike kivide töötlemine. Firma alustas tööd 2001. aastal. 

Põhiliselt töödeldakse graniite ja marmoreid, aga ka nende baasil valmistatud kunstkive. Pakutakse põhiliselt ligi 40 erinevat kivi. Kivid tuuakse enamuses Itaaliast ja Soomest, aga ka mujalt maailmast nagu Iisraelist ja Indiast.

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2012 – Kivisepad AS lamekatuse ehitamine Tartus

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament Tartumaal Rannu vallas Vehendi külas Limnoloogia tee 1

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament ehk vundamendi hüdroisolatsioonitööd ja soojustustööd  Limnoloogiakeskuse renoveerimisel tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Lahtikaevatud vundament pesti survepesuriga puhtaks ja korrastati.
Nakkumise parandamiseks vundamendi välispind krunditi ehk praimertati ja pinnale keevitati SBS bituumenrullmaterjalist ühekihiline hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht.

Soojustuseks kasutati EPS 120 vahtpolüsteroolist plaate.
Plaadid kleebiti vundamendi hüdroisolatsioonikihi külge kuumutades selleks gaasipõletiga vundamendile keevitatud hüdroisolatsioonikihti.
Plaatide vahed täideti isepaisuva vahuga.
Vundamendikaevikud täideti liivaga.
Liiv tihendati.

Eesti Maaülikooli Järvemuuseum

Järvemuuseum Tartumaal

Objekt:   Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus
Aadress:   Limnoloogia tee 1, Vehendi küla, Rannu vald, Tartumaa

Eesti Maaülikooli Järvemuuseum on välja kasvanud Limnoloogiakeskusest ja on Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskusest külastajatele avatud osa.

2010 kuni 2014 hoone renoveeriti ja laiendati Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil.

Järvemuuseumis on ülevaade Eesti mageveekaladest ja akvaariumides on väljas üle poole Eestis elavatest kala liikidest. Kogudes on kalastusvahendite kollektsioon, ürgkalade, kalakivististe ja interaktiivne väljapanekuga.

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament.

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus Tähe 118 Tartu linnas Tartumaal

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuste ehitus. Reoveepuhasti settekäitluse tehnohoone ja setteveemahuti lamekatused Tartus Tähe 118 ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aasta sügisel.

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus –
Tehnohoone katus

Katuse aluskonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm. Erinevad kile paanid pandi ülekattega ja ääred tihendati teibiga.

Soojustuse aluskiht ehitati kivivillast paksusega 50 mm. Põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 60 paksusega 150 mm. Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati tuulutussoontega 30 mm paksused Isover katteplaadid. Katteplaatide tuulutussooned pandi nii, et sooned oleksid kalde suunas. Vahtsoojustuse pealmisele kihile lõigatu katusetuulutuse peakanalid.

Katuse kattekiht ehk hüdroisolatsioonikiht keevitati kahes kihis SBS bituumenrullmaterjalist. Katusekihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega.

Immutatud puitmaterjalist ja OSB 3 ehitusplaadist ehitati tuulduv ning soojustatud karniisikonstruktsioon ja parapetikonstruktsioon. Ehitati ka mittetuulduv parapeti ja seinakonstruktsioon. Katus on välimise vihmavee äravooluga. Räästastesse paigaldati vihmaveerennid, mis ühendati vihmaveetorudega. Katusele paigaldati katuseluugid, parapetiplekid, seinaplekid, servaplekid. Katuseluugid varustati avanemisamortisaatoritega.

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus –
Settevee mahuti katus

Katuse aluskonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile. Kile paksuseks oli 0,2 mm. Kileülekatted tihendati teibiga.

Soojustuseks kausutati vahtpolüsterooli EPS 80 paksusega 200 mm. Kalded paigaldati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist. Soojustusele valati betoonist tasanduskiht.

Hüdroisolatsioonikihiks ehk katuse kattekihiks keevitati kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal. Ehitati puidust tuulduv karniisikonstruktsioon ja mittetuulduv parapetikonstruktsioon. Paigaldati parapetiplekid, servaplekid, läbiviigu lõpetusplekid. Katus on välimise vihmavee äravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks monteeriti räästasse vihmaveerennid ja ühendati vihmaveetorudega. Paigaldati katuseluugid. Tuulutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid.

Tartu Vesi AS – Tähe 118, Tartu linn, Tartumaa

Ropka tööstusrajoon Tartu linnas

Objekt:   Tartu Vesi AS Tartu reoveepuhasti settekäitluse, settemahuti, kangafiltri hooned
Aadress:   Tähe 118, Tartu linn, Tartumaa

Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimine rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Toetust vahendas SA Keskonnainvesteeringute Keskus. Projekti abikõlblik maksumus oli 6,85 miljonit eurot. Ühtekuuluvusfond tasus sellest 4,94 miljonit ehk 72 %

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 Tähtvere linnaosas Tartumaal

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Osaühingu ehitada oli mitu töölõiku – põhikatused, terrassid, terasside varikatused, rõdud.

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 – Katused

Katuste aluskonstruktsioon oli ehitatud raudbetoonist.
Aluspind puhastati ja korrastati.
Aurutõkke kihiks keevitati betoonist aluspinnale SBS bituumenmaterjalist aurutõke.

Katuste soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 50 paksusega 210 mm.
Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati tuulutussoontega 30 mm paksune Isover villast kattekiht.
Kattekihi tuulutussooned pandi katusekalde suunas.
Kallete ehitamiseks kasutati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist plaate.

Katused kaeti kahes kihis keevitatud bituumenrullmaterjaliga ehk hüdroisolatsioonikihiga.
Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeltati kandekonstruktsiooni külge kinnitustüüblitega.
Kasutati teleskooptüübleid. Kinnituselemendiks olid metallist betoonikiilud.
Kiilud löödi betooni puuritud aukudesse.

Ehitati puidust tuulduvad parapetikonstruktsioonid.
Selleks kasutati immutatud saematerjali ja OSB 3 ehitusplaate.
Katused on sisemise vee äravooluga.
Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati elektrilise küttega katusekaevud.
Katusekaevud paigaldati katuste madalamatele kohtadele ja põhikatusepinnast 30 mm sügavamale.
Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks keevitati katustele alarõhutuulutid.
Katustele pääsemiseks paigaldati soojustatud katuseluugid ja parapettidele vajalikud ääreplekid.

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 – Terrassid

Terrasside aluspinnale keevitati bituumenaurutõkke kiht.
Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 100 Silver paksusega 150 mm.
Terrassid kaeti veekindla vineeriga.

Hüdroisolatsioonikihiks kasutati kahes kihis keevitatud bituumenrullmaterjali.
Terrassidele ehitati puidust parapetikonstruktsioonid.
Paigaldati küttega katusekaevud, alarõhutuulutid, serva- ja seinaplekid.

Terrasside varikatustele ehitati puidust aluskonstruktsioon ja kaeti ehitusplaadiga.
Kandekonstruktsioon kaeti kahes kihis keevitatud bituumenmaterjaliga.
Paigaldati vajalikud servaplekid.

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 – Rõdud

Rõdude kandekonstruktsioon kaeti veekindla vineeriga, hüdroisoleeriti kahes kihis keevitatud bituumenmaterjaliga, paigaldati vihmaveerennid ja vihmaveetorud.

Objekt:   Kortermajad
Aadress:   A. Haava 22, 24, 26, Tartu linn, Tartumaa

Ehitati viiest planeeritud majast korraga kolm maja. Igas majas üheksa korterit. Majad asuvad Tartus Toometaguse miljööala vahetus naabruses. Jalgsitee kaugusel asub Toomemägi, Tartu kesklinn, raudteejaam.

Majad Tartus A. Haava 22, 24, 26

Tähtvere linnaosa Tartu linnas

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26