Kivisepad AS lamekatuse ehitamine Tartus

Kivisepad AS lamekatuse ehitamine Tartus

Kivisepad AS lamekatuse ehitamine Tartus Turu 51a

Kivisepad AS lamekatuse ehitamine Tartus

Kivisepad AS lamekatuse ehitamine Tartus Turu 51a Tartumaal

Kivisepad AS lamekatuse ehitamine Tartus.

Tootmihoone lamekatusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Katuse kandekonstruktsiooniks paigaldati kandev profiilplekk ehk kandeplekk ehk alusplekk, mis kinnitati kruvidega aluskonstruktsiooni külge.

Alusplekk ühendati omavahel kruvide sammuga 500 mm.

Profiilpleki peale paigaldati 50 mm paksune kivivillast kõva alusplaat.

Aurutõkkeks kasutati aurutõkkeklilet paksusega 0,2 mm.

Kile paanid paigaldati omavahel ülekattega minimaalselt 200 mm ja ühenduskohad tihendati teibiga.

Põhisoojustus ehitati vahtpolüsterool EPS 50 150 mm paksustest plaatidest.

Põhisoojustuse peale paigaldati kivivillast tuulutussoontega 30 mm paksune kõva katuseplaat.

Katuseplaadi tuulutussooned paigaldati katusekalde suunas ja ühendati omavahel katusetuulutuse peakanalitega.

Peakanalid lõigati vahtsoojustuse pealmisesse kihti.

Lamekatuse katteks keevitati katusele kahest kihist koosnev SBS bituumenrullmaterjal ehk hüdroisolatsioon ehk vett pidav kiht.

Katusekonstruktsioon kinnitati katusetüüblitega katuse kandekonstruktsiooni külge.

Kasutati selleks plastist tüübleid.

Kinnituselementideks olid metallist isepuuruvad kruvid.

Kruvide pikkused valiti nii, et kruvid ulatuksid vähemalt 25 mm kandeplekist läbi.

Plastist osa aga valiti vähemalt 15 mm soojustuse paksusest lühem.

Otsaparapetid kaeti SBS bituumenrullmaterjalist kihiga ehk tõstetega ehk ülespööretega ja peale paigaldati püstvaltsidega parapetiplekk.

Katusele paigaldati räästaplekid.

Katus on välimise vihmavee äravooluga.

Katuselt tulev vihmavesi kanaliseeritakse vihmaveerennide ja vihmaveetorude abil.

Katuse tuulutamiseks paigaldati katusetuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid.

Katusele paigaldati suitsuluuk.

Suitsuluugid ühendati avanemisautomaatikaga.

Kivisepad AS – Turu 51a, Tartu linn, Tartumaa

Kivisepad AS lamekatuse ehitamine tartus – veel tootmishoonete katusetöid

Objekti andmed

Objekt:   Kivisepad AS tootmishoone
Aadress:   Turu 51a, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - tootmishoone lamekatuse ehitamine

AS Kivisepad põhitegevuseks on looduslike kivide töötlemine.

Firma alustas tööd 2001. aastal.

Põhiliselt töödeldakse graniite ja marmoreid, aga ka nende baasil valmistatud kunstkive.

Pakutakse põhiliselt ligi 40 erinevat kivi.

Kivid tuuakse enamuses Itaaliast ja Soomest, aga ka mujalt maailmast nagu Iisraelist ja Indiast.

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2012 – Kivisepad AS lamekatuse ehitamine Tartus
Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament Tartumaal

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament Tartumaal Rannu vallas Vehendi külas Limnoloogia tee 1

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament ehk vundamendi hüdroisolatsioonitööd ja soojustustööd  Limnoloogiakeskuse renoveerimisel tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Lahtikaevatud vundament pesti survepesuriga puhtaks ja korrastati.

Nakkumise parandamiseks vundamendi välispind krunditi ehk praimertati ja pinnale keevitati SBS bituumenrullmaterjalist ühekihiline hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht.

Soojustuseks kasutati EPS 120 vahtpolüsteroolist plaate.

Plaadid kleebiti vundamendi hüdroisolatsioonikihi külge kuumutades selleks gaasipõletiga vundamendile keevitatud hüdroisolatsioonikihti.

Plaatide vahed täideti isepaisuva vahuga.

Vundamendikaevikud täideti liivaga.

Liiv tihendati.

Eesti Maaülikooli Järvemuuseum – Limnoloogia tee 1, Vehendi kpla, Rannu vald, Tartumaa

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament – veel hüdroisolatsioonitöid

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus
Aadress:   Limnoloogia tee 1, Vehendi küla, Rannu vald, Tartumaa

Pildigalerii - vundamendi hüdroisolatsioonitööd

Eesti Maaülikooli Järvemuuseum on välja kasvanud Limnoloogiakeskusest ja on Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskusest külastajatele avatud osa.

2010 kuni 2014 hoone renoveeriti ja laiendati Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil.

Järvemuuseumis on ülevaade Eesti mageveekaladest ja akvaariumides on väljas üle poole Eestis elavatest kala liikidest.

Kogudes on kalastusvahendite kollektsioon, ürgkalade, kalakivististe ja interaktiivne väljapanekuga.

Järvemuuseumi põhiekspositsiooni moodustavad elusad Eesti mageveekalad, sekka näeb siin ka eksootilisemaid kalu.

Siseruumides on enam kui 30 eri suuruse ja kujuga akvaarium.

Muuseumis ootab huvilisi ka Võrtsjärve kalandusajaloo, linnustiku, veetaimede ja Eesti suurte mageveelimuste näitus, kaasaegsete ja vanemate püügivahendite väljapanek, kivimite, ürgkalade ja kalakivististe kollektsioon, veekogude uurimisvahendid.

Uudistada saab Eesti siseveekogude fotonäitust.

Lisaks leiab siit infot kalapüügieeskirjadest, Limnoloogiakeskuse ajaloost ja teadlaste tööst.

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament.
Lamekatuste ehitamine Toci Metall

TOCI OÜ lamekatuste ehitustööd Tartumaal

TOCI OÜ lamekatuste ehitustööd Tartumaal Tartu vallas

TOCI OÜ lamekatuste ehitustööd Tartumaal

TOCI OÜ lamekatuste ehitustööd Tartumaal Tartu vallas Tila külas Keldri maaüksusel

TOCI OÜ lamekatuste ehitustööd Tartumaal tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Ehitati kaks erineva lahendusega lamekatust: soojustatud katus ja soojustamata katus.

Soojustatud katus.

Katuse aluskonstruktsiooniks paigaldati kandev profiilplekk ehk kandeplekk ehk alusplekk, mis kinnitati kruvidega kandetalade külge.

Profiilplekile paigaldati 20 mm paksune kivivillast alusplaadid ehk sängituskiht, millele omakorda aurutõkkekile paksusega 0,2 mm.

Kile ühenduskohad tihendati ühepoolse teibiga.

Põhisoojustuseks kasutati 150 mm paksust kivivillast soojustusplaate.

Lamekatuse tuulutussüsteemi ehitamiseks paigaldati soojustusele 30 mm tuulutussoontega kivivillast plaadid.

Plaadid paigaldati omavahelise nihkega tuulutussoontege katusekalde suunas.

Tuulutussooned ühendati katusetuulutuse peakanalitega.

Katus kaeti kahes kihis hüdroisolatsiooni ehk SBS bituumenrullmaterjaliga.

Kogu katusekonstruktsioon kinnitati tüüblitega katuse aluskonstruktsiooni ehk kandva profiilpleki külge.

Kinnitustüüblid paigaldati hüdroisolatsioonikihi alumise katte ühendusvuukidesse.

Kinnituselementidena kasutati isepuuruvaid kruve, mis ülatusid kandeplekist läbi vähemalt 25 mm.

Katusele paigaldati suitsuluugid, alarõhutuulutid, räästasse veeninaplekid, vihmaveesüsteemid.

Suitsuluugid ühendati avanemisautomaatikaga.

Alarõhutuulutid aga varustati tugevduslappidega.

Soojustamata katus.

Katuse aluskonstruktsiooniks paigaldati kandev profiilplekk ehk kandeplekk.

Pleki peale paigaldati kruvidega punnsoontega OSB niiskuskindel plaat.

Vahtpolüsteroolist EPS 60 ehitati katusele kalded.

Paigaldati veeninaplekid.

Lamekatusele keevitati kahes kihis SBS bituumenmaterjalist hüdroisolatsioonikiht.

TOCI OÜ – Keldri maaüksus, Tila küla, Tartu vald, Tartumaa

TOCI OÜ lamekatuste ehitustööd Tartumaal – veel tootmishoonete katusetöid

Objekti andmed

Objekt:   TOCI OÜ tootmishoone laiendus
Aadress:   Keldri maaüksus, Tila küla, Tartu vald, Tartumaa

Pildigalerii - tootmishoone lamekatuste ehitustööd

OÜ Toci on üks juhtivatest masinaehituslike profiil- ja lehtmetallist toodete valmistajaid Balti riikides.

Palju toodetakse erinevaid merenavigatsiooni ja meresõiduohutuse tagamiseks kasutatavaid tooteid.

Tehakse koostööd Norra riikliku meresõiduohutuse, merepääste ja lootsiteenust pakkuva organisatsiooniga, Norra välisministeeriumiga ja Norra Kaitseväega.

Arendatakse ja toodetakse käsitulirelvade kinnitusi sõidukitesse.

Toodetakse erinevaid metallist tooteid Shelli tanklate jaoks üle maailma.

OÜ Toci on tuulegeneraatoreid tootva Taani tehase Vestas ametlik tarnija.

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – TOCI OÜ lamekatuste ehitustööd Tartumaal
Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus Tähe 118

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus Tähe 118 Tartu linnas Tartumaal

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuste ehitus. Reoveepuhasti settekäitluse tehnohoone ja setteveemahuti lamekatused Tartus Tähe 118 ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aasta sügisel.

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus
Tartu Vesi AS

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus –
Tehnohoone katus

Katuse aluskonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm. Erinevad kile paanid pandi ülekattega ja ääred tihendati teibiga.

Soojustuse aluskiht ehitati kivivillast paksusega 50 mm. Põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 60 paksusega 150 mm. Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati tuulutussoontega 30 mm paksused Isover katteplaadid. Katteplaatide tuulutussooned pandi nii, et sooned oleksid kalde suunas. Vahtsoojustuse pealmisele kihile lõigatu katusetuulutuse peakanalid.

Katuse kattekiht ehk hüdroisolatsioonikiht keevitati kahes kihis SBS bituumenrullmaterjalist. Katusekihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega.

Immutatud puitmaterjalist ja OSB 3 ehitusplaadist ehitati tuulduv ning soojustatud karniisikonstruktsioon ja parapetikonstruktsioon. Ehitati ka mittetuulduv parapeti ja seinakonstruktsioon. Katus on välimise vihmavee äravooluga. Räästastesse paigaldati vihmaveerennid, mis ühendati vihmaveetorudega. Katusele paigaldati katuseluugid, parapetiplekid, seinaplekid, servaplekid. Katuseluugid varustati avanemisamortisaatoritega.

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus –
Settevee mahuti katus

Katuse aluskonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile. Kile paksuseks oli 0,2 mm. Kileülekatted tihendati teibiga.

Soojustuseks kausutati vahtpolüsterooli EPS 80 paksusega 200 mm. Kalded paigaldati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist. Soojustusele valati betoonist tasanduskiht.

Hüdroisolatsioonikihiks ehk katuse kattekihiks keevitati kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal. Ehitati puidust tuulduv karniisikonstruktsioon ja mittetuulduv parapetikonstruktsioon. Paigaldati parapetiplekid, servaplekid, läbiviigu lõpetusplekid. Katus on välimise vihmavee äravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks monteeriti räästasse vihmaveerennid ja ühendati vihmaveetorudega. Paigaldati katuseluugid. Tuulutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid.

Tartu Vesi AS – Tähe 118, Tartu linn, Tartumaa

Objekti andmed

Objekt:   Tartu Vesi AS Tartu reoveepuhasti settekäitluse, settemahuti, kangafiltri hooned
Aadress:   Tähe 118, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - settekäitluse lamekatuse ehitus

Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimine rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Toetust vahendas SA Keskonnainvesteeringute Keskus. Projekti abikõlblik maksumus oli 6,85 miljonit eurot. Ühtekuuluvusfond tasus sellest 4,94 miljonit ehk 72 %

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus
Kortermajade katusetööd A.Haava tänavas Tartus

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 Tähtvere linnaosas

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 Tähtvere linnaosas Tartumaal

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Osaühingu ehitada oli mitu töölõiku – põhikatused, terrassid, terasside varikatused, rõdud.

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 – Katused

Katuste aluskonstruktsioon oli ehitatud raudbetoonist.
Aluspind puhastati ja korrastati.
Aurutõkke kihiks keevitati betoonist aluspinnale SBS bituumenmaterjalist aurutõke.

Katuste soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 50 paksusega 210 mm.
Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati tuulutussoontega 30 mm paksune Isover villast kattekiht.
Kattekihi tuulutussooned pandi katusekalde suunas.
Kallete ehitamiseks kasutati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist plaate.

Katused kaeti kahes kihis keevitatud bituumenrullmaterjaliga ehk hüdroisolatsioonikihiga.
Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeltati kandekonstruktsiooni külge kinnitustüüblitega.
Kasutati teleskooptüübleid. Kinnituselemendiks olid metallist betoonikiilud.
Kiilud löödi betooni puuritud aukudesse.

Ehitati puidust tuulduvad parapetikonstruktsioonid.
Selleks kasutati immutatud saematerjali ja OSB 3 ehitusplaate.
Katused on sisemise vee äravooluga.
Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati elektrilise küttega katusekaevud.
Katusekaevud paigaldati katuste madalamatele kohtadele ja põhikatusepinnast 30 mm sügavamale.
Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks keevitati katustele alarõhutuulutid.
Katustele pääsemiseks paigaldati soojustatud katuseluugid ja parapettidele vajalikud ääreplekid.

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 – Terrassid

Terrasside aluspinnale keevitati bituumenaurutõkke kiht.
Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 100 Silver paksusega 150 mm.
Terrassid kaeti veekindla vineeriga.

Hüdroisolatsioonikihiks kasutati kahes kihis keevitatud bituumenrullmaterjali.
Terrassidele ehitati puidust parapetikonstruktsioonid.
Paigaldati küttega katusekaevud, alarõhutuulutid, serva- ja seinaplekid.

Terrasside varikatustele ehitati puidust aluskonstruktsioon ja kaeti ehitusplaadiga.
Kandekonstruktsioon kaeti kahes kihis keevitatud bituumenmaterjaliga.
Paigaldati vajalikud servaplekid.

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 – Rõdud

Rõdude kandekonstruktsioon kaeti veekindla vineeriga, hüdroisoleeriti kahes kihis keevitatud bituumenmaterjaliga, paigaldati vihmaveerennid ja vihmaveetorud.

Objekti andmed

Objekt:   Kortermajad
Aadress:   A. Haava 22, 24, 26, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - majade katused

Ehitati viiest planeeritud majast korraga kolm maja. Igas majas üheksa korterit. Majad asuvad Tartus Toometaguse miljööala vahetus naabruses. Jalgsitee kaugusel asub Toomemägi, Tartu kesklinn, raudteejaam.

Majad Tartus A. Haava 22, 24, 26

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26
Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal Tüki 3

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal Tüki 3 Tõrvandi alevikus Kambja vallas

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal. Äri- ja tootmishoone lamekatusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2012/2013. aastal.

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal –
Põhihoone lamekatused

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal –
kandva profiilpleki paigaldus

Katuse ehitamist alustati kandva profiilpleki ehk kandeprofiilpleki ehk kandepleki paigaldusega. Profiilplekid kinnitati katusekandurite külge kruvidega. Omavahel ühendati erinevad kandepaanid kruvisammuga 500 mm.

Aurutõkke paigaldus

Kandeprofiilplekile paigaldati 50 mm paksune katusevilla plaatidest aluskiht ehk sängituskiht, millele omakorda 0,2 mm paksune aurutõkkekile. Kile erinevad paanid paigaldati omavahelise ülekattega vähemalt 200 mm. Paanide ühenduskohad ühendati omavahel teibiga.

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal –
katuse soojustuse paigaldus

Põhisoojustus ehitati EPS 50 vahtpolüsterool plaatidest paksusega 150 mm. Vahtsoojustuse ülemisele pinnale lõigati katusetuulutuse peakanalid mõõtudega 80*50 mm. Katusele ehitati tuletõkketsoonid. Erinevad tsoonid isoleeriti teineteisest täisvillast tuletõkkeribadega. Katusesoojustuse ülemine kiht ehk lamekatuse tuulutussüsteem ehitati tuulutussoontega 30 mm paksustest villaplaatidest.

Bituumenrullmaterjalist katusekatte paigaldus

Katusekonstruktsioon kaeti kahekordse SBS bituumenrullmaterjalist ehk hüdroisolatsioonist ehk vett pidava kihiga. Kogu katusekonstruktsioon on kinnitatud ehk tüübeldatud katuse kandekonstruktsiooni külge. Kinnitamiseks kasutati katusetüübleid ehk teleskooptüübleid. Tüüblite pikkus valiti nii, et tüüblid ei ulatuks kandeplekini, vaid oleksid soojustuse paksusest lühemad vähemalt 15 mm. Kinnituselemendiks olid metallist isepuuruvad kruvid. Kruvid ulatusid katuseplekist läbi vähemalt 25 mm.

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal –
räästakonstruktsiooni ehitus

Ehitati välja hoone karniisid ehk räästakonstruktsioonid. Ehitamiseks kasutati Ruukki TZ-175,200, TU-179 ja C150 kergtalasid. Konstruktsiooni ehitamiseks kasutati ka immutatud puidust prusse ja OSB 3 ehitusplaate. Paigaldati katuse ääreplekid. Katusega piirnevatele vertikaalpindadele tehti bituumenrullmaterjalist ülespöörded ehk katusetõsted. Tõsted lõpetati lõpetusplekiga.

Vihmavee äravoolu ehitus

Katus on sisemise vihmavee äravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati 12 elektriliselt köetavat katusekaevu. Ummistuste vältimiseks kaevudes, paigaldati kaevudele peale prahisõelad.

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal –
muud tööd

Lamekatuse tuulutamiseks paigaldati tuulutuse peakanalitele 53 alarõhutuulutit. Tuulutite ühenduskoht tugevdati bituumenrullmaterjalist tugevduslapiga. Ehitati vajalikud varikatused.

Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal –
Varikatuste ehitus

Varikatuse kandekonstruktsioonile paigaldati kandvad profiilpleki paanid. Varikatustele paigaldati servaplekid, vihmaveerennid ja vihmaveetorud.

Agriland OÜ Tartumaal Tõrvandi alevikus Kambja vallas

Objekti andmed

Objekt:   Agriland OÜ Tartu esindus
Aadress:   Tüki 3, Tõrvandi alevik, Kambja vald, Tartumaa

Pildigalerii - esindushoone lamekatuste ehitus

Agriland OÜ pakub põllumeestele häid masinaid, seadmeid, tööriistu. Vajadusel konstrueerib komplektseid lahendusi. 

Lisaks seadmete tarnimisele ja vahendamisele pakutakse ka teenuseid nagu läga pumpamine ja segamine, lägalaotus, lägavedu, põldude lupjamine, teravilja muljumine.

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Agriland OÜ lamekatuste ehitus Tartumaal
Mätaskatuse ehitus Tehvandi Hotellile Otepääl

Mätaskatuse ehitus Tehvandi Hotellile Otepääl

Ainulaadse mätaskatuse ehitus Tehvandi Hotellile Otepääl Valgamaal

Mätaskatuse ehitus Tehvandi Hotellile Otepääl

Mätaskatuse ehitus Tehvandi Hotellile Otepääl Nüpli külas Otepää vallas Valgamaal

Ainulaadse mätaskatuse ehitus Tehvandi Hotellile Otepääl.  Hüdroisolatsioonitööd ja soojustustööd tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Horisontaal- ja kaldpinnad. Hotellihoone ehitati eelmise sajandi 80-te aastate esimesel poolel. Toona jäi ehitus lõpetamata ja mätaskatus ehitamata. Hoone oli osaliselt kaetud pinnasega. Praeguse renoveerimise käigus eemaldati hoonelt kogu ümbritsev pinnas. Ehitise väliskonstruktsioonilt eemaldati kõik kunagi ehitatud ja paigaldatud kattekihid. Kunagi ehitatud kandekonstruktsioon puhastati ja korrastati. Ehitati juurde mõned tugiseinad ja kindlustati olemas olevaid. Olemas olevale kandekonstruktsioonile valati kergbetoonist vajalikud kalded. Parema nakkumise saavutamiseks aluspind krunditi ehk kaeti bituumen praimeriga.

Aluspinnale keevitati kahekihilisest ehk kahest kihist SBS bituumenrullmaterialist hüdroisolatsiooni kiht ehk kaitsekiht ehk vett pidav kiht. Tegemist oli erikujuliste pindadega. Pindadele keevitati  SBS bituumenrullmaterjalist tõsted ehk ülespöörded.

Hoone soojustamiseks kasutati Styrofoam 250 soojustust. Soojustuse paksus moodustus plaatidest paksustega 125+125 mm. Soojustuse peale paigaldati dreenimatid, filterkangas, veesalvestuskihiks niiskusmatt, raamistik aluspinnase hoidmiseks, kasvupinnas ja taimestik. Nähtavad parapetid, karniisid kaeti katuse ääreplekkidega.

Vertikaalpinnad. Betoonist aluspinnad puhastati, korrastati. Nakkumise parandamiseks pinnad krunditi ehk kaeti praimeriga. Pindadele keevitati kahes kihis ehk kahekihiline SBS bituumenrullmaterjalist kattekiht ehk hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht. Pinnad soojustati Styrofoam 250 soojustusega. Selleks paigaldati soojustusplaadid kahes kihis pakksusega 100+50 mm.

Erinevad tööd. Objektil oli väga palju erinevaid ja ettenägematuid töid. Terrassid, parklad, ventilatsioonišahtid, erinevad sissepääsud, trepikojad, liftišahtid, tugimüürid, varikatused, prügihoidlad. Katuse pollaritele ja toru läbiviikudele paigaldati kummikraed. Paigaldati erikujulisi tormiplekke, katteplekke, ääreplekke, lõpetusplekke, parapetiplekke. Tööde käigus mõned projektlahendused muutusid. Sageli tuli kasutada ainulaadseid lahendusi.

Tehvandi Hotell Otepääl Nüpli külas Valgamaal

Objekti andmed

Objekt:   Tehvandi Spordikeskus SA Tehvandi Hotell
Aadress:   Nüpli küla, Otepää vald, Valgamaa

Pildigalerii - mätaskatuse ehitus hotellile

Tehvandi Hotellis on 45 tänapäeva nõudmistele vastavat hotellituba, kuhu mahub tavatingimustes 84 külalist. Koos lisakohtadega on hotellis võimalik ööbida kuni 100 inimest.

Hoones on veel vestibüül puhkenurga ja internetiga, seminariruum, saunaruumid, massaažiruumid, arsti kabinet, laste mängutuba, varustuse lao- ja hoolderuumid, Selvepesula paikneb teisel korrusel.

Hoone siseões on ilus park ja õdus 50-kohaline terrass. Hoone ees on autoparkla 32-le autole, rattahoidla, istumisnurk.

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2012 – Mätaskatuse ehitus Tehvandi Hotellile Otepääl
EEesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused Kreutzwaldi 56

EEesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused Kreutzwaldi 56 Tartu linnas Tartumaal

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused, vundamendi hüdroisolatsiooni ja soojustuse ehitas OÜ Evari Ehitus 2011. aastal. Olemas olev maja renoveriti täies mahus.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused – vundamendid

Vundamendid.
Hoone vundamendid puhastati, parandati ja krunditi bituumenpraimeriga. Hüdroisolatsioonikihiks keevitati vundamentidele ühekihiline SBS bituumenrullmaterjal. Vundamendid soojustati. Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 100 paksusega 100 mm ja Styrofoam 250 paksusega 100 mm.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused – katused

Katused.
Hoonel on mitu erinevat katust. Vana katusekate ja soojustus eemaldati. Katuste auruisolatsiooniks paigaldati aurutõkkekile. Kile erinevad paanid paigaldati ülekattega ja ääred kinnitati teibiga.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused – katuse põhisoojustus

Katuste põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 60 paksusega 250 mm. Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati tuulutussoontega 30 mm paksune Isover klaasvillast kattekiht. Katuste kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist. Vastukallete ehitamiseks kasutati fibo kergkruusa.

Bituumenrullmaterjalist kattekiht

Lamekatuste kattekihiks keevitati katustele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht. Katuste erinevad kihid kinnitati tüüblitega katuste aluskonstruktsioonide külge.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused – muud tööd

Katustele ehitati puidust tuulduvad ja soojustatud parapetid. Ehitati katuste ja seinaühenduste erinevad konstruktsioonid. Paigaldati seinaplekid, ääreplekid, parapetiplekid. Katusetuulutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid. Katused on sisemise veeäravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katuste konstruktsiooni elektriga köetavad katusekaevud.

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Maaülikooli tehnikamaja
Aadress:   FR. R. Kreutzwaldi 56, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - tehnikamaja lamekatused

Eesti Maaülikooli rekonstrueeritud loodussõbralik Tehnikamaja avati 17. veebruaril 2012. aastal.

Loodussõbraliku ja rohelise õppehoone teevad renoveeritud hoonest uued ventilatsiooni-, kütte, elektri-, soojussüsteem. Hoones on jahutussüsteem, energiat säästev lift, ruumide sisekliima individuaalsed reguleerimisvõimalused, automaatne sisevalgustussüsteem. Hoone katusel on valmidus tuule- ja päikeseenergia tootmiseks. Vajadusel on võimalik katusele paigaldada ka teadusuuringute tarbeks vajaminevad mõõteriistad.

Renoveeritud Tehnikamajs on üldpinda 6030 ruutmeetrit. Renoveerimine maksis 3,3033 miljonit eurot, millest 92 protsenti moodustavad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendid ja 8 protsenti Eesti Maaülikooli omavahendid.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja – Fr. R. Kreutzwaldi 56, Tartu linn, Tartumaa

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2011 – Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused
Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus Riia 175

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus Riia 175 Tartumaal

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus. Lameatusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2011. aastal.

Rekonstrueeriti enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud vanem kivimaja. Lamekatusetöö oli osa kogu rekonstrueerimisest.

Olemas olev lamekatus oli kahepoolse kaldega. Rekonstrueerimise käigus muudeti katus ühepoolse kaldega välimise veeäravooluga katuseks. Selleks ehitati puidust toolvärk, ehitati uus räästakonstruktsioon ehk karniis. Nii räästas kui ka karniis ehtati katusekonstruktsiooni tuulutavatena. Ehitamiseks kasutati okaspuidust prusse, laudu. Prussidele paigaldati OSB niiskuskindel plaat ehk ehitusplaat.

Soojustuseks kasutati Rockwool kivivillsoojustust paksusega 100 + 100 mm. Katuse tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati 30 mm paksuseid tuulutussoontega Isoveri villaplaate. Villaplaatide tuulutussooned ühendati räästa ja parapettuulutusega. Paigaldati parapeti ja räästaplekid.

Katusekatteks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal ehk hüdroisolatsioonikiht ehk katusekate. Rullmaterjali paanid paigaldati 100 mm ülekattega ja ühenduskoht keevitati gaasipõletiga kinni. Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeldati aluskonstruktsiooni külge. Kinnitamiseks kasutati teleskooptüüpi katusetüübleid. Kinnituselemendiks kasutati puidukruvisid.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati vihmaveerennid ja vihmaveetorud. Rekonstrueerimise käigus ehitati hoonele varikatused. Varikatused kaeti SBS bituumenrullmaterjaliga. Paigaldati ääreplekid, sinaplekid.

Objekti andmed

Objekt:   Würth AS Tartu esindus
Aadress:   Riia 175, Tartu

Pildigalerii - esindushoone lamekatuse rekonstrueerimine

AS Würth on rahvusvaheline firma, millel on esindused rohkem kui 80-nes riigis.

Firma aastakäive on umbes 10 miljardit eurot ja firmas töötab üle 60 tuhande töötaja. Würth alustas Eestis tööd 1995. aastal ja praeguseks on Eestis 22 esindust. Põhitegevuseks on kõrgekvaliteediliste kinnitusvahendite, tööriistade, hoolduskemikaalide hulgimüük professionaalidele.

Kuulsad on Würthi kunstigaleriid, mis on esinduste lahutamatuks osaks ja seda ka Würth AS Eesti peahoones Harjumaal. Oma 8000 ühikust koosneva kunstikoguga on pandud alus kaasaegse kunsti muuseumile Saksamaal.

Würth on Eestis tunnustatu erinevate ehitusfirmade koostööpartner.

Würt AS Tartu esindus – Riia 175, Tartu linn, Tartumaa

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2011 – Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus
Omicum, Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse katus

Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse katus

Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse katus Riia 23b Tartu linnas Tartumaal

Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse katus Riia 23b

Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse katus Riia 23b

Omicum, Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse katus, vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustuson OÜ Evari Ehitus 2011. aastal tehtud ehitustöö.

Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse katus – vundament

Hoone vundamendid krunditi ehk praimerdati ja vundamentidele keevitati peale SBS bitumenrullmaterjalist hüdroisolatsiooni kiht. Vundamendid soojustati vahtpolüsterooliga EPS 120 paksusega 120 mm. Seinale paigaldati drenaažimatt Delta.

Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse katus – katus

Katus koosnes paljudest erinevatest väikestest katustest. Katuse kandekonstruktsiooniks on kas raudbetoon või kandev profiilplekk.

Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse katus – profiilpleki paigaldus

Kandeprofiilplekk kinnitati kruvidega kandetakade külge. Aurutõke ehitati ühekihilisest SBS bituumenrullmaterjalist.

Soojustuse paigaldus

Tavakatuste põhisoojustusekskasutati vahtpolüsterooli EPS 100 paksusega 150-170 mm. Pööratud katustel kasutati soojustuseks Styrofoam 250 paksusega 100+100 mm. Katuste kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsterool soojustusest EPS 100. Vastukalded moodustati kergkruusast. Katuste tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati 30 mm paksuseid tuulutussoontega Isover klaasvillast soojustusplaate.

Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse katus – katusekatte paigaldus

Katuste kattekihiks ehk hüdroisolatsioonikihiks keevitati katustele kahes kihis SBS bituumenmaterjal. Katusekonstruktsiooni kihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega.

Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse katus – muud tööd katusel

Katusele ehitati puidust tuulduvad parapetid. Katused on sisemise vihmavee äravooluga. Vee ärajuhtimiseks katustelt paigaldati katusekonstruktsiooni elektrilise küttega katusekaevud.  Katuse tuulutussüsteemi toimimiseks keevitatu tuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid. Paigaldati ääre-, seina- ja parapetiplekid. Katusele ehitati käigurajad.

Objekti andmed

Objekt:   Omicum, Geeni- ja Biotehnoloogia Keskus
Aadress:   Riia 23b, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - Omicumi katus

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on Eesti oma biopank. Vabatahtlikult on liitunud ligikaudu 52 tuhat inimest, mis moodustab umbes 5% Eesti täiskasvanute elanikonnast.

Praeguseks on andmete kogumine lõppenud ja tegeletakse teadusprojektidega. Kogutud andmed võimaldavad teha uuringuid, et aidata mõista, kuidas geneetiline informatsioon ja selle muutumine mõjutavad üksikisikuid – nende arengut, vananemist, haigusi, heaolu, inimeste käitumist. Samuti hsühholoogiat seoses muutustega, mis on tingitud inimesi ümbritsevat keskkonnast, elustiilist. Seda informatsiooni on võimalik inimestega jagada.

Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse – Riia 23b, Tartu linn, Tartumaa

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2011 – Omicum Geeni ja Biotehnoloogia Keskuse katus