Lamekatuse

Effex AS lamekatuse renoveerimine Jõhvis

Effex AS lamekatuse renoveerimine Jõhvis Vahe 3

Effex AS lamekatuse renoveerimine Jõhvis

Effex AS lamekatuse renoveerimine Jõhvis Vahe 3 Jõhvi linnas Jõhvi vallas Ida-Virumaal

Effex AS lamekatuse renoveerimine Jõhvis on tehtud OÜ Evari Ehitus ehitusmeeste poolt 2012. aastal. 

Olemas olev katusepind korrastati. Katus soojustati vahtpolüsterooliga EPS 50 paksusega 250 mm. Soojustusplaadid paigaldati mitmes kihis. Katuse tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati 30 mm tuulutussoontega Isover klaasvillast katuseplaate. Villaplaatide tuulutussooned paigaldati katusekalde suunaliselt. Vahtsoojustuse pealmisesse kihti hööveldati katusetuulutuse peakanalid, mis ühendavad omavahel villaplaatide tuulutussooned.

Katusekatteks ehk vett pidavaks kihiks keevitati villaplaatidele kahes kihis ehk kahekihiline bituumenrullmaterjal ehk hüdroisolatsioon. Katusekonstruktsioon kinnitati tüüblitega aluskonstruktsiooni külge. Kasutati selleks  “torpeedotüübleid”. Tüüblid paigaldati hüdroisolatsioonikihi alumise kihi ühendusvuukidesse.

Katus on välimise ihmavee äravooluga. Katusele ehitati puidust karniis. Karniisi ehitamiseks kasutati okaspuidust immutatud prusse ja OSB 3 ehitusplaate. Paigaldati räästaplekid, vihmaveerennid ja vihmaveetorud. Katuse tuulutuse peakanalitele paigaldati alarõhutuulutid. Tuulutite kinnitamiskohad tugevdati bituumenmaterjalist lappidega.

Effex AS Jõhvis Ida-Virumaal

Objekti andmed

Objekt:   Effex AS Jõhvi kauplus
Aadress:   Vahe 3, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa

Galerii

AS Effex on 1992. aastal asutatud peakontoriga Tartus elektrimaterjalide kaubandusega tegelev firma. 

Tehakse projektimüüki, hulgimüüki, jaemüüki. Jõhvis asub üks firma teenindamispunktidest.

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2012 – Effex AS lamekatuse renoveerimine Jõhvis
Kortermaja katusetööd Elvas Arbimäel Kirde 16

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel

Kortermaja katusetööd Elvas Arbimäel Kirde 16 Tartumaal

Kortermaja katusetööd Elvas Arbimäel Kirde 16

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel Tartumaal

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal. Tööd tehti kogu maja renoveerimise käigus ühe osana tehtud ehitustöödest.

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel –
katuse korrastamine ja aurutõke

Elva Kirde 16 olemas olev katuse pind korrastati ja keevitati olemas olevale katusele peale SBS bituumenmaterjalist aurutõkkekiht.

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel –
lisasoojustuse paigaldus

Elva Kirde 16 katusele paigaldati lisasoojustus.
Katus soojustati vahtpolüsterool EPS 50 220 mm paksuste soojustusplaatidega. Katuse tuulutussüsteemi tarbeks paigaldati põhisoojustuse peale 30 mm paksused tuulutussoontega Isover klaasvillast plaadid. Soojustusplaadid paigaldati tihedalt üksteise vastu ja välditi plaatide ühenduskohtadesse ristikujulise mustri tekkimist.

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel –
Bituumenrullmaterjalist kattekiht

Elva  Kirde 16 katusekatteks keevitati katusele kahes kihis SBS rullmaterjalist ehk hüdroisolatsioonist kattekiht.
Kattepaanid paigaldati omavahel ülekattega pikivuukides vähemalt 100 mm ja ristivuukides vähemalt 150 mm. Ühendusvuukidest suruti välja bituumeniriba laiusega 5 kuni 10 mm.

Ehitatud katusekonstruktsioon kinnitati katusetüüblitega olemasoleva aluskatuse külge. Kasutati “torpeedotüübleid”.

Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel –
muud tööd katusel

Elva Kirde 16 katus on välimise vee äravooluga. Tööde käigus ehitati vajalikud karniisid ja parapetid. Karniisile paigaldati veeninaplekk ja vihmaveerenn. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati vihmaveetorud. Katusekonstruktsiooni tuulutuse tagamiseks keevitati tuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid. Katusele pääsemiseks aga paigaldati katuseluuk. Luuk on soojustatud ja varustatud amortisaatoritega.

Kortermaja Elvas Arbimäel Kirde 16

Objekti andmed

Objekt:   Kortermaja
Aadress:   Kirde 16, Elva linn, Tartumaa

Pildigalerii - kortermaja katusetööd

Kortermaja rekonstrueeriti komplekselt 2012. aastal ja tööde käigus tehti järgmised energiasäästu andvad tööd:

  1. Soojustati katuslagi
  2. Soojustati välisseinad ehk fassaad
  3. Soojustati sokkel
  4. Renoveeriti küttesüsteem
  5. Paigaldati soojusvahetiga ventilatsioon
  6. Vahetati välja välisaknad ja -uksed ehk avatäited
  7. Rekonstrueeriti trepikojad
OÜ Evari Ehitus – katusetööd 2012 – Kortermaja katusetööd Elvas Kirde 16 Arbimäel
Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd

Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal

Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal Ringtee 53

Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal

Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal Ringtee 53 Kandikülas Tartu linnas

Katusetööd Volvo Trucks Estonia Tartu veoautokeskuse juurdeehitusel tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal. 2014. aastal tehti täiendav juurdeehitus.

Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal – 2012. aastal

Lamekatuse ehitust alustati kandva profiilpleki paigaldamisest. Profiilpleki peale paigaldati 50 mm paksune kivivillplaat, millele omakorda laotati aurutõkkekile.

Põhisoojustuseks kasutati EPS 50 vahtpolüsteroolsoojustust paksusega 160 mm. Soojustuse pealiskihiks paigaldati 30 mm paksused tuulutussoontega Isover katusevillast plaadid.

Hüdroisolatsioonkihina keevitati katusele kahekordne SBS bituumenmaterjalist katusekate ehk kattekiht. Katusekonstruktsioon kinnitati katuse kandekonstruktsiooni külge katusetüüblitega.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusele vihmavee äravoolukaevud. Kaevud paigaldati katuse madalamatesse kohtadesse ümbritsevast pinnast 30 mm sügavamale. Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks paigaldati katusele alarõhutuulutid. Katuse parapetile paigaldati tormiplekid ja püstvaltsiga parapetiplekid.

2014. aasta. Ehitati kaks eraldi katust.

Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal – 2014. aastal ehitati kaks eraldi katust

Esimene katus

Kandva profiilpleki paigaldas tellija. Profiilpleki peale paigaldati 50 mm paksused kivivillplaadid ehk alusplaadid. Katuse aurutõke ehitati 0,2 mm paksusest aurutõkkekilest. Kiled jätkati ülekattega ja ühenduskohad tihendati.

Soojustamiseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 50 paksusega 160 mm. Tuulutuskihiks kasutati Isover klaasvillast tuulutussoontega villaplaate.

Katte ehk hüdroisolatsioonikiht keevitati kahes kihis SBS bituumenmaterjalist. Katus on välimise veeäravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati vihmaveerennid, vihmaveetorud, ääreplekid. Katuse tuulutamiseks keevitati katusele alarõhutuulutid.

Teine katus

Aluskonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm. Kiled jätkati ülekattega ja ühenduskohad teibiti. Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 50 paksusega 320 mm. Tuulutuskihiks paigaldati Isover klaasvillast tuulutussoontega 30 mm paksused katteplaadid. Katusele anti kalded kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist.

Hüdroisolatsioonikihiks ehk katusekatteks kasutati kahes kihis keevitatud SBS bituumenrullmaterjali. Ehitati immutatud puidust parapetid ja kaeti ehitusplaadi ja bituumenrullmaterjaliga. Parapeti peale kinnitati parapeti katteplekid. Katuse tuulutamiseks keevitati katuse tuulutuse peakanalite peale alarõhutuulutid.

Volvo Trucks Estonia Tartu Tartumaal

Objekti andmed

Objekt:   Volvo Trucks Estonia Tartu keskuse juurdeehitus
Aadress:   Ringtee 53, Kandiküla, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - juurdeehituse katusetööd

Esimene Volvo veoauto valmis Rootsis tehase tootmisliinil 1928. aastal.

Series 1 oli vähese võimsusega neljasilindriline bensiinimootoriga 28 hj ja 1500 kg kandejõuga veoauto. Autol oli kinnine kabiin, õhkrehvid ning võllvedu.

Volvo on üks maailma juhtivaid raskete kaubaveokite ja diiselmootorite tootjaid. Üle maailma on Volvol üheksa tehast ning kaheksa kohalike partnerite omanduses olevat tehast.

Volvo veoautosid müüakse ja teenindatakse rohkem kui 130 riigis, 650 edasimüüjafirmat, 1450 töökoda.

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Volvo Trucks Estonia Tartu katusetööd Tartumaal
Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus Tähe 118

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus Tähe 118 Tartu linnas Tartumaal

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuste ehitus. Reoveepuhasti settekäitluse tehnohoone ja setteveemahuti lamekatused Tartus Tähe 118 ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aasta sügisel.

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus
Tartu Vesi AS

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus –
Tehnohoone katus

Katuse aluskonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm. Erinevad kile paanid pandi ülekattega ja ääred tihendati teibiga.

Soojustuse aluskiht ehitati kivivillast paksusega 50 mm. Põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 60 paksusega 150 mm. Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati tuulutussoontega 30 mm paksused Isover katteplaadid. Katteplaatide tuulutussooned pandi nii, et sooned oleksid kalde suunas. Vahtsoojustuse pealmisele kihile lõigatu katusetuulutuse peakanalid.

Katuse kattekiht ehk hüdroisolatsioonikiht keevitati kahes kihis SBS bituumenrullmaterjalist. Katusekihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega.

Immutatud puitmaterjalist ja OSB 3 ehitusplaadist ehitati tuulduv ning soojustatud karniisikonstruktsioon ja parapetikonstruktsioon. Ehitati ka mittetuulduv parapeti ja seinakonstruktsioon. Katus on välimise vihmavee äravooluga. Räästastesse paigaldati vihmaveerennid, mis ühendati vihmaveetorudega. Katusele paigaldati katuseluugid, parapetiplekid, seinaplekid, servaplekid. Katuseluugid varustati avanemisamortisaatoritega.

Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus –
Settevee mahuti katus

Katuse aluskonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile. Kile paksuseks oli 0,2 mm. Kileülekatted tihendati teibiga.

Soojustuseks kausutati vahtpolüsterooli EPS 80 paksusega 200 mm. Kalded paigaldati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist. Soojustusele valati betoonist tasanduskiht.

Hüdroisolatsioonikihiks ehk katuse kattekihiks keevitati kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal. Ehitati puidust tuulduv karniisikonstruktsioon ja mittetuulduv parapetikonstruktsioon. Paigaldati parapetiplekid, servaplekid, läbiviigu lõpetusplekid. Katus on välimise vihmavee äravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks monteeriti räästasse vihmaveerennid ja ühendati vihmaveetorudega. Paigaldati katuseluugid. Tuulutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid.

Tartu Vesi AS – Tähe 118, Tartu linn, Tartumaa

Objekti andmed

Objekt:   Tartu Vesi AS Tartu reoveepuhasti settekäitluse, settemahuti, kangafiltri hooned
Aadress:   Tähe 118, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - settekäitluse lamekatuse ehitus

Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimine rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Toetust vahendas SA Keskonnainvesteeringute Keskus. Projekti abikõlblik maksumus oli 6,85 miljonit eurot. Ühtekuuluvusfond tasus sellest 4,94 miljonit ehk 72 %

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Tartu Vesi AS settekäitluse lamekatuse ehitus
Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32

Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32

Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32 Ülejõe linnaosas

Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32

Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32 Ülejõe linnaosas Tartumaal

Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32. Vundamendi, katuse hüdroisolatsiooni ja soojustuse tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Vundament. Hoone vundamendi välispind puhastati, korrastati ja kaeti nakkumise parandamiseks praimeriga ehk krundiga. Hüdroisolatsioonikihiks keevitati vundamendi välispinnale SBS bituumenmaterjal ehk vett pidav kiht. Vundamendi soojustuseks kasutati põhiosas vahtpolüsterooli EPS 120 paksusega 100 mm.

Terrassid ja rõdud. Terrassidele ja rõdudele keevitati hüdroisolatsiooniks kolmekihiline SBS bituumenrullmaterjal, soojustati ja kaeti filterkangaga.

Katused. Katuse kandekonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm. Paanide omavaheline ülekate oli vähemalt 200 mm ja ülekate tihendati teibiga.

Katuse soojustamiseks kasutati vahtpolüstürool EPS 50 soojustust paksusega 300 mm. Katuse tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati Isover 30 mm paksuseid tuulutuskanalitega katuseplaate. Tuulutussooned paigaldati katuse languse suunas. Tuulutussooned ühendati katusetuulutuse peakanalitega.

Katusele keevitati kahekihiline SBS rullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht. Katusekonstruktsioon tüübeldati ehk kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblite abil.

Ehitati puidust parapetid. Ehitamiseks kasutati immutatud saematerjali ja OSB 3 ehitusplaate. Pealmine horisontaalsuunaline plaat paigaldati piisava kaldega katuse poole. Parapetid kaeti SBS bituumenrullmaterjaliga ja seejärel püstvaltsist parapetiplekkidega. Paigaldati hulgaliselt ääreplekke. Vihmavee eemaldamiseks katustelt ehitati katusekonstruktsiooni katusekaevud. Paigaldati alarõhutuulutid, katuseluugid. Hoonele ehitati mitu varikatust.

Äri ja kortermaja Tartus Fortuuna 32

Objekti andmed

Objekt:   Äri- ja kortermaja
Aadress:   Fortuuna 32, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - äri ja kortermaja katused

Fortuuna 32 Tartus on äripindadega korterelamu, mis asub hinnatud Tartu kesklinna piirkonnas. 

Kolmnurgakujuline hoonestusala asub Emajõest umbes 30 m kaugusel. Ümbruskonnas on lasteaed, kool, kaubanduskeskused ja linnatranspordi bussipeatused. Hoone on viie korruseline, hoones on kaks lifti ja hoone on ehitatud kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest. Majas on 28 ühe kuni neljatoalist korterit. Keldrikorrusel asuvad panipaigad, autoparkla ja tehnilised ruumid. Esimesel korrusel aga jalgrataste ja lapsekärude hoiukoht. Pääsuga otse tänavalt on esimesel korrusel neli äripinda.

OÜ Evari Ehitus – katuseehitus 2012 – Äri ja kortermaja katused Tartus Fortuuna 32
Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor

Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor

Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor Observatooriumi 1

Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor

Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor Observatooriumi 1 Tõravere alevikus Nõo vallas Tartumaal

Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia labor ehk laborikompleks renoveeriti 2012. aastal. Lamekatused ehitas OÜ Evari Ehitus.

Ehitati palju erinevaid katuseid. Uued katused ehitati nii olemasolevatele katustele, kui uutele hoone osadele. Uute katuste kandekonstruktsiooniks kasutati kandvat profiilplekki ehk kandeplekki. Katusekonstruktsiooni aurutõkkeks kasutati nii kile kui ka SBS bituumenmaterjalist aurutõkkeid.

Katuste põhisoojustuseks oli vahtpolüsterool EPS 60 paksusega 200 – 300 mm. Kandeprofiilplekil katuste osas paigaldati alumieks kihiks 20 mm paksune kõvem katusevill. Katusekonstruktsiooni tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati Isover 30 mm paksuseid tuulutuskanalitega katuse plaate. Katuse kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolis ja vastukalded kergkruusast.

Lamekatus kaeti kahes kihis keevitatud SBS rullmaterjaliga ehk hüdroisolatsiooniga. Läbi alumise rullmaterjalikihi katusekonstruktsioon tüübeldati katusekonstruktsiooni külge. Parapetikonstruktsioonid ehitati niiskuskindlatest OSB 3 plaatidest. Parapetid soojustati. Katteks paigaldati parapettidele katteplekid. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusekaevud. Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks keevitati katusele alarõhutuulutid.

Renoveeriti peale tava lamekatuste veel vaatlustorn, valtsplekist viilkatus. Ehitati juurde varikatused.

Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor

Objekti andmed

Objekt:   Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia laborikompleks, tööruumid ja külastuskeskus
Aadress:   Observatooriumi 1, Tõravere alevik, Nõo vald, Tartumaa

Pildigalerii - observatooriumi katus

Tartu Observatoorium Tõraveres valmis 1964. aastal. Peahoone renoveeriti 2012. aastal. 

Tartu Observatooriumi alged ulatuvad 1802. aastasse, kui taasavatus Tartu Ülikooli asus tööle astronoom-vaatleja.1812. aastal valmis Tartu Tähetorn.

Alates aastast 1814 alustas F.G.W. Struve regulaarseid astronoomilisi vaatlusi.  1824. aastal paigaldati tähetorni tolleaegne maailma suurim 9-rolline akromaatiline teleskoop.

1837. aastal määras Struve esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. 1885. aastal avastas E. Hartwing supernova Andromeeda udukogus.

1919. aastal hakati Eesti ennustama ametlikult ilma. 1922. aastal määras E.J.Öpik Andromeeda udukogu kauguse.

1963. aastal valmis Tõraveres peahoone ja paigaldati 50 sentimeetrise läbimõõduga teleskoop. 1964. aastal moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. 1969. aastal algas 1,5 m läbimõõduga teleskoobi torni ehitamine, mis valmis 1974. aastal.

1997. aastal esitas Jaan Einasto Universumi suuremastaabilise struktuuri teooria. 1998. aastal avati uus teleskoop Zeiss 600. 1999. aastal alustas tööd kaheksast arvutist koosnev kobararvuti. 2013. aastal saadeti orbiidile esimene Eesti sateliit ESTCube-1.

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Tartu Observatoorium kosmosetehnoloogia labor
Kortermajade katusetööd A.Haava tänavas Tartus

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 Tähtvere linnaosas

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 Tähtvere linnaosas Tartumaal

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Osaühingu ehitada oli mitu töölõiku – põhikatused, terrassid, terasside varikatused, rõdud.

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 – Katused

Katuste aluskonstruktsioon oli ehitatud raudbetoonist.
Aluspind puhastati ja korrastati.
Aurutõkke kihiks keevitati betoonist aluspinnale SBS bituumenmaterjalist aurutõke.

Katuste soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 50 paksusega 210 mm.
Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati tuulutussoontega 30 mm paksune Isover villast kattekiht.
Kattekihi tuulutussooned pandi katusekalde suunas.
Kallete ehitamiseks kasutati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist plaate.

Katused kaeti kahes kihis keevitatud bituumenrullmaterjaliga ehk hüdroisolatsioonikihiga.
Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeltati kandekonstruktsiooni külge kinnitustüüblitega.
Kasutati teleskooptüübleid. Kinnituselemendiks olid metallist betoonikiilud.
Kiilud löödi betooni puuritud aukudesse.

Ehitati puidust tuulduvad parapetikonstruktsioonid.
Selleks kasutati immutatud saematerjali ja OSB 3 ehitusplaate.
Katused on sisemise vee äravooluga.
Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati elektrilise küttega katusekaevud.
Katusekaevud paigaldati katuste madalamatele kohtadele ja põhikatusepinnast 30 mm sügavamale.
Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks keevitati katustele alarõhutuulutid.
Katustele pääsemiseks paigaldati soojustatud katuseluugid ja parapettidele vajalikud ääreplekid.

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 – Terrassid

Terrasside aluspinnale keevitati bituumenaurutõkke kiht.
Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 100 Silver paksusega 150 mm.
Terrassid kaeti veekindla vineeriga.

Hüdroisolatsioonikihiks kasutati kahes kihis keevitatud bituumenrullmaterjali.
Terrassidele ehitati puidust parapetikonstruktsioonid.
Paigaldati küttega katusekaevud, alarõhutuulutid, serva- ja seinaplekid.

Terrasside varikatustele ehitati puidust aluskonstruktsioon ja kaeti ehitusplaadiga.
Kandekonstruktsioon kaeti kahes kihis keevitatud bituumenmaterjaliga.
Paigaldati vajalikud servaplekid.

Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26 – Rõdud

Rõdude kandekonstruktsioon kaeti veekindla vineeriga, hüdroisoleeriti kahes kihis keevitatud bituumenmaterjaliga, paigaldati vihmaveerennid ja vihmaveetorud.

Objekti andmed

Objekt:   Kortermajad
Aadress:   A. Haava 22, 24, 26, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - majade katused

Ehitati viiest planeeritud majast korraga kolm maja. Igas majas üheksa korterit. Majad asuvad Tartus Toometaguse miljööala vahetus naabruses. Jalgsitee kaugusel asub Toomemägi, Tartu kesklinn, raudteejaam.

Majad Tartus A. Haava 22, 24, 26

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2012 – Majade katused Tartus A. Haava 22, 24, 26
EEesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused Kreutzwaldi 56

EEesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused Kreutzwaldi 56 Tartu linnas Tartumaal

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused, vundamendi hüdroisolatsiooni ja soojustuse ehitas OÜ Evari Ehitus 2011. aastal. Olemas olev maja renoveriti täies mahus.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused – vundamendid

Vundamendid.
Hoone vundamendid puhastati, parandati ja krunditi bituumenpraimeriga. Hüdroisolatsioonikihiks keevitati vundamentidele ühekihiline SBS bituumenrullmaterjal. Vundamendid soojustati. Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 100 paksusega 100 mm ja Styrofoam 250 paksusega 100 mm.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused – katused

Katused.
Hoonel on mitu erinevat katust. Vana katusekate ja soojustus eemaldati. Katuste auruisolatsiooniks paigaldati aurutõkkekile. Kile erinevad paanid paigaldati ülekattega ja ääred kinnitati teibiga.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused – katuse põhisoojustus

Katuste põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 60 paksusega 250 mm. Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati tuulutussoontega 30 mm paksune Isover klaasvillast kattekiht. Katuste kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist. Vastukallete ehitamiseks kasutati fibo kergkruusa.

Bituumenrullmaterjalist kattekiht

Lamekatuste kattekihiks keevitati katustele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht. Katuste erinevad kihid kinnitati tüüblitega katuste aluskonstruktsioonide külge.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused – muud tööd

Katustele ehitati puidust tuulduvad ja soojustatud parapetid. Ehitati katuste ja seinaühenduste erinevad konstruktsioonid. Paigaldati seinaplekid, ääreplekid, parapetiplekid. Katusetuulutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid. Katused on sisemise veeäravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katuste konstruktsiooni elektriga köetavad katusekaevud.

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Maaülikooli tehnikamaja
Aadress:   FR. R. Kreutzwaldi 56, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - tehnikamaja lamekatused

Eesti Maaülikooli rekonstrueeritud loodussõbralik Tehnikamaja avati 17. veebruaril 2012. aastal.

Loodussõbraliku ja rohelise õppehoone teevad renoveeritud hoonest uued ventilatsiooni-, kütte, elektri-, soojussüsteem. Hoones on jahutussüsteem, energiat säästev lift, ruumide sisekliima individuaalsed reguleerimisvõimalused, automaatne sisevalgustussüsteem. Hoone katusel on valmidus tuule- ja päikeseenergia tootmiseks. Vajadusel on võimalik katusele paigaldada ka teadusuuringute tarbeks vajaminevad mõõteriistad.

Renoveeritud Tehnikamajs on üldpinda 6030 ruutmeetrit. Renoveerimine maksis 3,3033 miljonit eurot, millest 92 protsenti moodustavad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendid ja 8 protsenti Eesti Maaülikooli omavahendid.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja – Fr. R. Kreutzwaldi 56, Tartu linn, Tartumaa

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2011 – Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused
Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus Riia 175

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus Riia 175 Tartumaal

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus. Lameatusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2011. aastal.

Rekonstrueeriti enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud vanem kivimaja. Lamekatusetöö oli osa kogu rekonstrueerimisest.

Olemas olev lamekatus oli kahepoolse kaldega. Rekonstrueerimise käigus muudeti katus ühepoolse kaldega välimise veeäravooluga katuseks. Selleks ehitati puidust toolvärk, ehitati uus räästakonstruktsioon ehk karniis. Nii räästas kui ka karniis ehtati katusekonstruktsiooni tuulutavatena. Ehitamiseks kasutati okaspuidust prusse, laudu. Prussidele paigaldati OSB niiskuskindel plaat ehk ehitusplaat.

Soojustuseks kasutati Rockwool kivivillsoojustust paksusega 100 + 100 mm. Katuse tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati 30 mm paksuseid tuulutussoontega Isoveri villaplaate. Villaplaatide tuulutussooned ühendati räästa ja parapettuulutusega. Paigaldati parapeti ja räästaplekid.

Katusekatteks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal ehk hüdroisolatsioonikiht ehk katusekate. Rullmaterjali paanid paigaldati 100 mm ülekattega ja ühenduskoht keevitati gaasipõletiga kinni. Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeldati aluskonstruktsiooni külge. Kinnitamiseks kasutati teleskooptüüpi katusetüübleid. Kinnituselemendiks kasutati puidukruvisid.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati vihmaveerennid ja vihmaveetorud. Rekonstrueerimise käigus ehitati hoonele varikatused. Varikatused kaeti SBS bituumenrullmaterjaliga. Paigaldati ääreplekid, sinaplekid.

Objekti andmed

Objekt:   Würth AS Tartu esindus
Aadress:   Riia 175, Tartu

Pildigalerii - esindushoone lamekatuse rekonstrueerimine

AS Würth on rahvusvaheline firma, millel on esindused rohkem kui 80-nes riigis.

Firma aastakäive on umbes 10 miljardit eurot ja firmas töötab üle 60 tuhande töötaja. Würth alustas Eestis tööd 1995. aastal ja praeguseks on Eestis 22 esindust. Põhitegevuseks on kõrgekvaliteediliste kinnitusvahendite, tööriistade, hoolduskemikaalide hulgimüük professionaalidele.

Kuulsad on Würthi kunstigaleriid, mis on esinduste lahutamatuks osaks ja seda ka Würth AS Eesti peahoones Harjumaal. Oma 8000 ühikust koosneva kunstikoguga on pandud alus kaasaegse kunsti muuseumile Saksamaal.

Würth on Eestis tunnustatu erinevate ehitusfirmade koostööpartner.

Würt AS Tartu esindus – Riia 175, Tartu linn, Tartumaa

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2011 – Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus
A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused

A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused

A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused Laulupeo pst 15

A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused

A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused Laulupea pst 15 Tartu linnas Tartumaal

A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused on ehitanud OÜ Evari Ehitus väga mitmes järgus. 

Aastate jooksul on korda tehtud vanade hoonete katused, kuid vanade hoonete vahele on ehitatud ka uusi katuseid. Kogu olemas olev kinnistu on reaalselt täis ehitatud ja edasiseks laienemiseks vajatakse uut kinnistud.

Prügihoone.
Tehase prügihoone katusele paigaldati kandev profiilplekk ehk kandeprofiilplekk, mis kinnitati isepuuruvate kruvidega metallist aluskonstruktsiooni külge. Omavahel ühendati erinevad plekipaanid kruvidega sammuga 50 mm. Kandeplekile paigaldati 30 mm paksused Isover klaasvillast plaadid. Aurutõkkekihiks kasutati aurutõkkekilet. Kile ühendusvuugid paigaldati ülekattega ja kinnitati teibiga.

Katuse põhisoojustuseks paigaldati vahtpolüsteroolplaadid EPS 50 kogupaksusega 150 mm. Katusekonstruktsiooni tuulutuseks kasutati 30 mm paksuseid tuulutussoontega Isovrr klaasvillast plaate. Katusekallete ehitamiseks kasutati fibo kergkruusa.

Katusekate ehk hüdroisolatsioonikiht keevitati kahekihilisena SBS bituumenrullmaterjalist. Katus tüübeldati aluskonstruktsiooni külge teleskooptüüpi katusetüüblitega. Kinnituselemendina kasutati isepuuruvaid pleki kruvisid. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusele kaevud. Kaevud on elektrilise küttega. Kaevude peale paigaldati prahisõelad. Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks keevitati katusele alarõhutuulutid. Paigaldati vajalikud ääre ja seinaplekid.

Jahutussüsteemi hoone.
Jahutusseadmete katus renoveeriti. Paigaldati ühekihiline bituumenrullmaterjalist katusekate, vajalikud ääreplekid. Vahetati välja vihmaveerennid ja vihmaveetorud.

Objekti andmed

Objekt:   A. Le Coq AS Tartu õlletehase juurdeehitus
Aadress:   Laulupeo pst 15, Tartu linn, Tartumaa

Pildigalerii - õlletehase lamekatused

Aktsiaselts A. Le Coq Tartu õlletehas on Eesti vanim ja ka suurim joogitootja.

Toodetakse erinevaid veetooteid, siirupeid, mahlasid, mahla-, karastus-, energia-, spordijooke. Toodetakse lahjasid alkohoolseid jooke – õlut, siidrit, gin-long-drinke. Olulisemateks brändideks on A. Le Coq, Fizz, Aura, Limonaad, Kelluke. Suuremaks toodangugrupiks on õlu.

Ettevõtte tunnuslauseks on “Elus on maitset”.

A. Le Coq AS – Laulupeo pst 15, Tartu linn, Tartumaa

OÜ EVARI EHITUS – katuseehitus 2011 – A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused