Lamekatuse ehitamine kaubanduskeskuse Eeden juurdeehitusel Tartus
Loe edasi “Lamekatuse ehitamine Eedeni juurdeehitusel Tartus”
Loe edasi “Lamekatuse ehitamine Eedeni juurdeehitusel Tartus” →
Hüdroisolatsioon – teenus, hüdroisolatsiooni paigaldus, hüdroisolatsioonitööd on selle artikli märksõnad.
OÜ Evari Ehitus on spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele ja renoveerimisele.
Teeme tööd aastaringselt ja üle Eesti.
Hüdroisolatsioonitööd on tööd, mida on vaja teha niiskuse ja vee ehituskonstruktsiooni sattumise takistamiseks.
Paigaldatav hüdroisolatsioon kaitseb ehituskonstruktsioone vee ja niiskuse kahjustava toime eest.
Hüdroisolatsioon on kaitsev kiht, mis kaitseb ehituskonstruktsiooni niiskuse eest ehk hüdroisolatsioon pikendab hoonete ja ehitiste eluiga ning hoiab ära vee ja niiskuse tõttu toimuva ehituskonstruktsioonide lagunemisprotsessi.
Hüdroisolatsiooni paigaldamise ajal peab hüdroisolatsiooni aluspind olema tasane ja kuiv.
Aluspinnas olevad augud tuleb eelnevalt täita, muhud ja väljaulatuvad osad aga tasandada.
Hüdroisolatsioon peab olema pidev, katkematu ja veetihe, mehaaniliselt tugev staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes, mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes.
Hüdroisolatsioon, hüdroisolatsioonimaterjal peab olema vastupidav keemiliselt agressiivsele veele, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes, püsiv temperatuurimuutustele.
Hüdroisolatsiooni paigaldus, hüdroisolatsioonitööd tehakse enamuses erinevate hüdroisolatsioonimaterjalide konstruktsioonipinnale lisamisega.
OÜ Evari Ehitus teeb hüdroisolatsiooni paigaldustööd vundamentidele, keldriseintele, põrandatele, katustele, terrassidele, rõdudele, korrusparklatele, sildadele, tunnelitele kasutades hüdroisolatsioonitöö tegemiseks kas bituumenmaterjale või plastmaterjale.
Hüdroisolatsiooni paigaldus, vundamendi hüdroisolatsioon rullmaterjalist on üks enamlevinumaid vundamendi hüdroisolatsiooni võimalustest.
Enne hüdroisolatsioonitöö tegemist peab veenduma, et vundamendi pind oleks kuiv, puhas, tasane.
Vundamendi pinnal olevad tühimikud tuleb täita, ebatasasused eemaldada ja hüdroisolatsiooniga kaetav pind tuleb puhastada, kuivatada.
Vundamendi hüdroisolatsioonitöö tegemisel kasutatakse Eestis enamasti sbs bituumenrullmaterjale.
Enne hüdroisolatsiooni paigaldamist kaetakse eelnevalt ette valmistatud vundamendi pind nakkumise parandamiseks bituumenkrundi ehk praimeriga.
Bituumenkrunt ehk praimer kantakse pinnale pintsli või rulliga.
Krunditud pinnale keevitatakse ühes või kahes kihis bituumenrullmaterjal ehk hüdroisolatsioon.
Bituumenrullmaterjal peab kinnituma keevitatavale pinnale.
Rullmaterjali paanid paigaldatakse liitekohas omavahel ülekattega vähemalt 100 mm ja ühendusvuukidest surutakse välja bituumenriba.
Väljasurutava bituumenriba laius peab olema 5 kuni 10 mm.
Vundamendi hüdroisolatsioonitöö tegemisel kasutatav bituumenrullmaterjal kiltkivi puistet rullmaterjali pealiskihina ei vaja, sest tavaliselt kaetakse hüdroisolatsioon kas soojustuse või mingi muu kattematerjaliga.
Harvem piirdutakse hüdroisolatsioonitööde tegemisel kahekihilise võõphüdroisolatsiooni, hüdroisolatsioonimastiksi paigaldamisega.
Bituumenmaterjalist võõphüdroisolatsioon on tundlik aluspinna deformatsioonidele, mehaanilistele vigastustele ja seepärast kasutatakse võõphüdroisolatsiooni harvem.
Olenevalt lamekatuse hüdroisolatsioonimaterjali kasutamise kohast või hüdroisolatsioonimaterjalist võib hüdroisolatsiooni kattekihti paigaldada lamekatusele kas ühes või mitmes kihis.
Tavapärasel lamekatusel, põrandal ehitatakse bituumenrullmaterjal või plastrullmaterjal hüdroisolatsioon ehk katusekate katuse ülemise kihina.
Pööratud katuste ehitamisel paigaldatakse hüdroisolatsioon või hüdroisolatsiooni kihid ehk vett pidav kiht või kihid katuse aluskonstruktsiooni peale enne soojustusmaterjali.
Bituumenrullmaterjal on enam levinuim lamekatuse hüdroisolatsioonimaterjal Eestis.
Bituumenrullmaterjalidena kasutatakse enamasti SBS modifitseeritud bituumenrullmaterjale.
Bituumenrullmaterjali üheks iseloomulikumaks tehniliseks näitajaks on materjali 1 m² kaal ja materjali sees oleva tugikanga 1 m² kaal ja selle valmistamiseks kasutatav materjal.
Enamus toodetavate SBS bituumenrullmaterjalide 1m² kaalud jäävad vahemikku 2,2 kilost kuni 5,5 kiloni ja tugikangaste 1 m² kaalud jääb vahemikku 60 grammist kuni 200 grammini.
Bituumenrullmaterjalide enimkasutatud tugikangas on polüesterkangas kaaluga 160-170 g/m².
Tavakatuste ehitamisel kasutatakse bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsiooni ehitamiseks enamasti kahest materjali kihist hüdroisolatsiooni lahendusi, kus alumises kihis on bituumenmaterjal kaaluga 4 kg/m² ja pealmises kihis on bituumenrullmaterjal kaaluga 5,0 kg/m² .
Bituumenrullmaterjalid, mis jäävad alumistesse kihtidesse, võivad olla ilma kiltkivi puisteta.
Vahel kasutatakse bituumenrullmaterjali alumiste kihtide hüdroisolatsioonitöö tegemisel ka liiva puistega hüdroisolatsioonimaterjale ja seda juhul, kui alumised kihid jäävad pikemaks ajaks päikesekiirguse kätte, enne kui pealmine hüdroisolatsiooni kattekiht peale keevitatakse.
Hüdroisolatsioon bituumenrullmaterjalist paigaldamiseks kasutatakse kas gaasipõletit ja gaasi propaan või elektrilist kuumaõhufööni.
Vuugirull aitab bituumenrullmaterjali paigaldamisel, keevitamisel suruda materjalide ühendusvuukidest välja bituumeniriba laiusega 5 mm kuni 10 mm.
Hüdroisolatsioon ehk plastrullmaterjalist katusekate on hüdroisolatsiooni paigaldamisel kasvavaks trendiks.
Eestis enimlevinumaks plastrullmaterjaliks lamekatuse katteks ehk hüdroisolatsioonimaterjaliks on PVC kate.
Kasutatavad PVC kattematerjalid on paksusega 1,2 mm kuni 2 mm.
PVC plastrullmaterjalist kattematerjal ehk hüdroisolatsioon paigaldatakse ühes kihis.
PVC plastrullmaterjalist kattematerjal ehk hüdroisolatsioon paigaldatakse katusele materjalipaanide omavahelise ülekattega 80 mm kuni 120 mm ja ühenduskohad keevitatakse omavahel kokku kuumaõhuföönidega.
Hüdroisolatsioonimaterjalide pikivuukide ehk ühenduskohtade keevitamiseks kasutatakse automaatkeevitusega kuumaõhupuhureid.
PVC hüdroisolatsioonimaterjali lühemad vuugid ehk ühenduskohad keevitatakse kinni käsiföönide ehk käes hoitavate kuumaõhupuhuritega.
PVC plastrullmaterjalist kattematerjal ehk hüdroisolatsioon kinnitatakse katuse aluskonstruktsiooni külge kinnitustüüblitega kattematerjali omavahelistest ühenduskohtadest.
Plastrullmaterjalist kattekihiga katus ei vaja eraldi tuulutussüsteemi ehitamist.
Olenevalt kohast, on võimalus kasutada ka võõpisolatsioone.
Võõphüdroisolatsioon kantakse aluspinnale kas pintsli või rulliga.
Võõphüdroisolatsioon ilma tugikangata on tundlik aluspinna deformatsioonidele ja seepärast on ilma tugikangata võõphüdroisolatsiooni kasutamine tagasihoidlik.
Kasvavaks trendiks on hüdroisolatsioon vedelplastist, kus vedelplasti sisse paigaldatakse tugikangas.
Tugikangas annab vedelplast hüdroisolatsioonile tugevuse.
Hüdroisolatsioon vedelplastist on hästi kasutatav keerukate katuselahenduste sõlmede hüdroisoleerimisel, kuid vedelplastiga võib katta kogu katuse.
Hüdroisolatsiooniga kaetav konstruktsioon sageli soojustatakse.
Ehituskonstruktsioonid soojustatakse konstruktsiooni välimiselt pinnalt, nii et massiivne konstruktsiooniosa jääks soojasse keskkonda ning ei tekiks niiskuse kondenseerumist konstruktsiooni sisepinnale..
Konstruktsiooni soojustamiseks kasutatakse erinevaid vahtsoojustusi, mineraalvill soojustusi.
Konstruktsiooni soojustamiseks vaht soojustusmaterjalidest on enamlevinumad vahtpolüstüreen (EPS), ekstrudeeritud polüstüreen (XPS), jäik polüuretaanvaht (PUR, PIR soojustus), vahtklaas (CG).
Vahust soojustusmaterjalide heaks omaduseks, võrreldes mineraalvill soojustustega, on hea niiskusetaluvus.
Vahust soojustusmaterjali erandiks on vahtklaas, millel on kõik ehituses nõutavad soojustusmaterjali head omadused.
Vahtklaas on hea soojustakistusega, hea niiskusetaluvusega, hea tulepüsivusega, hea koormustaluvusega.
Vahtklaasi ei ohusta hallitused, taimed, närilised.
Vahtklaasi on kerge töödelda ja paigaldada.
Vahtklaas paigaldatakse aluspinnale kuuma bituumeniga ja saadakse soojustuskiht koos aurutõkkega.
Vahtklaas isoleeritakse pealt bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsiooniga.
Konstruktsiooni soojustamiseks mineraalvill soojustusmaterjalidest on enamlevinumad klaasvill (Isover), kivivill (Paroc, ROCKWOOL, TechnoNicol).
Mineraalvill soojustusmaterjalide heaks omaduseks, võrreldes vahust soojustusmaterjalidega, on hea tuletaluvus.
Kergkruus, fibo, keramsiit soojustus ja täitematerjal.
Materjal on looduslikust toormaterjalist umbes 4 korda kergem.
Eestis valmistatud kergkruus, keramsiit toodete kaubamärgid on FIBO ehk fibo kergkruus, LECA ehk leca kergkruus, EXCLAY ehk exclay kergkruus.
Vundamendi hüdroisolatsioonitöö
Katusekate on katuse pealmine kiht
Hüdroisolatsioonid bituumenrullmaterjalist
AURUTÕKE ON LAMEKATUSE EHITUSEL ÜLITÄHTIS KATUSEKONSTRUKTSIOONI OSA
ALUMINEERITUD AURUTÕKE ON EFEKTIIVNE LAMEKATUSTEL KASUTATAV MATERJAL
EVARI EHITUS ALUSTAS OKTOOBRI KESKEL 2016 TARTU LÕUNAKESKUSE VANA KATUSEOSA REKONSTRUEERIMIST
LAMEKATUSEID SAAB EHITADA KÕIGILE HOONE TÜÜPIDELE
TÄNAPÄEVA LAMEKATUS ON PIKAEALINE JA PALJUDEL JUHTUDEL AINULAHENDUSEKS HOONETE KATUSTE EHITAMISEL
Korterelamu hüdroisolatsioonitöö Tartus Kristalli 12
Hüdroisolatsioonitöö Maarjamõisa meditsiinilinnakus
Staadionihoone katuse- ja hüdroisolatsioonitöö Tartus
Tartu ringtee Võru tänava viaduktide hüdroisolatsioonitöö
Tehvandi staadioni meediatunneli hüdroisolatsioonitöö Otepääl
Eesti Maaülikooli metsamaja ABC korpuse hüdroisolatsioonitöö
Enne külmade tulekut on õige aeg oma katus üle kontrollida
Kolm põhjust, miks teie katus võib vajada remonti või põhjalikku renoveerimist
Euroopa suurim katuse- ja puidumess tõi kokku üle 600 eksponendi
Millega üllatab Soome populaarne elamumess sellel aastal
Ülenurme valda kerkib Eesti ühe suurema lamekatuste paigaldaja uus kontor-ladu
katuste ehitamine – kasulik teada
katusetööd, katusetöö – meie teenused
lamekatused, lamekatusetööd – meie teenus
Katuse soojustamine, soojustus – teenus, soojustamine, lamekatuse soojustus, lamekatuse soojustamine on selle artikli märksõnad.
OÜ Evari Ehitus on spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele.
Teeme tööd aastaringselt üle Eesti.
Katuse soojustamineKatuse, lamekatuse soojustamine peab tagama katuse all olevates ruumides soovitud sisekliima.
Olenevalt hoone ja ruumi otstarbest lamekatus ehk katus kas soojustatakse (eluruumid, bürooruumid, saalid, soojad laoruumid) või ei soojustata (varikatused, varjualused, külmad laoruumid, riiulparklad).
Enamlevinumad soojustusmaterjalid lamekatuste soojustustöö tegemisel on mineraalvill (MW), vahtsoojustus (EPS; XPS; PUR; PIR), vahtklaas (CG), kergkruus (LWA).
Kasutatav soojustusmaterjal sõltub konkreetsest objektist ja tellija soovist.
Soojustusmaterjalid, mida kasutatakse lamekatuse soojustamiseks, peavad vastama lamekatuse ehitamise standardile.
Lamekatuses kasutatav soojustusmaterjal peab olema koormustaluvusega katuse alumises ja vahekihis minimaalselt 30 KN/m², teatud katustel 50 KN/m² ja lamekatuse pealmises soojustuskihis peab soojustusmaterjal olema koormustaluvusega minimaalselt 50 KN/m².
Lamekatuse soojustuskihi paksus sõltub kasutatavast soojustusmaterjalist, hoone või ruumi otstarbest, tööde tellija soovist ja võimalustest.
Soojustusmaterjal kergkruus ehk keramsiit on arvestatava survetugevusega.
Kergkruusa kõrge survetugevus ja kerge materjali kasutamine eri paksusega soojustuskihtide ehitamisel on peamised kergkruuse eelised teiste soojustusmaterjalide ees.
Puistetihedus 260 kg/m3 (+/-15%), osakese tihedus 520 kg/m2 (+/-15), materjali suurus 8-20 mm, veeimavus (5 min 11-20%, 60 min 14-22%, 24h 18-31%), survetugevus 0,75 N/mm2, mahupüsivus stabiilne, külmakindel, vee juhtivus väiksem kui 10 -3 m/s, sisehõõrdenurk 39 kraadi, niduvus 0 kN/m2.
Katuse soojustamine kõvavillplaatidest (MW) soojustusegaLamekatuse villad on suure koormustaluvusega mineraalvilltooted, mis sobivad hästi just tasakatuste soojustamiseks.
Lamekatuse mineraalvill ehk klaasvill, kivivill soojustuse peamine eelis vahtsoojustuse ees on hea tulekindlus.
Tulekindlus klass A1.
Täisvillsoojustusega lamekatuseid kasutatakse hoonetel, kus on kõrgendatud nõuded tarindite tulepüsivusele.
Näiteks puidutööstus, kinosaalid, spordisaalid ja teised sarnased hooned ja ruumid.
Mineraalvill plaate kasutatakse samuti vahtsoojustusega lamekatuse pealmises kihis, vajadusel lamekatuse alumises kihis, lamekatuse tuletõkketsoonide eraldusribades ja teistes sobilikes kohtades.
Lamekatuse soojustamisel kasutatakse erineva lähtematerjaliga ja erinevate tootjate mineraalvill ehk klaasvill, kivivill tooteid.
Lamekatuse soojustamisel kasutatakse kõvasid plaatvillasid, mis tarnitakse tehasest otse objektile puidust alustel kiletatud pakendis.
Klaasvill soojusmaterjali head omadused on õhutihedus, keskkonnasõbralikkus, heliisolatsiooni võime, tulepüsivus.
Kivivill soojustusmaterjali head omadused on tulekindlus, vastupidavus, energiasäästlikus, tulekindlus, piisav niiskuskindlus, korduskasutatavus, ohutus.
Lamekatuse ehitamisel, soojustamisel ei ole klaasvill ja kivivill kasutamise vahel märkimisväärseid erinevusi ja sageli saab otsustavaks materjali terne kiirus ja hind.
Lamekatuse vahtsoojutuste peamine eelis villsoojustuste ees on suurem niiskuskindlus ja teatud juhtudel ka soodsam hind.
Vahtsoojustusmaterjalid on kerged ja neid on lihtne töödelda.
Lamekatuse soojustamisel kasutatakse erinevaid vahtplaat soojustusmaterjale.
Soojustusmaterjali valik sõltub katusest, katuse otstarbest, tellijast.
Enimkasutatud plaatvahtsoojustused lamekatuse soojustamisel on paisutatud polüstüreen EPS, ekstrudeeritud polüstüreen XPS, jäik polüuretaanvaht PIR.
Paisutatud polüstüreen EPS soojustusplaat on loodussõbralik, lihtsasti paigaldatav, hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale.
Paisutatud polüstüreen ehk EPS soojustusplaat on enim kasutatud soojustusmaterjal lamekatuse ehitamisel.
EPS soojustusplaati kasutatakse lamekatuse põhisoojustusena, mis enamasti kaetakse kõvast klaasvill või kivivill ehk mineraalvill plaatidest katusevillaga.
Katusevillast katteplaatidena kasutatakse enamasti 30 või 50 mm paksuseid tuulutuskanalitega plaate.
Plastrullmaterjalist katusekatte korral tuulutussooni katteplaadi sisse pole tarvis ja katusele paigaldatakse ilma tuulutussoontega katteplaadid.
Tehas toodab EPS soojustusplaate konkreetsele katusele ehk tehases lõigatakse konkreetsele katusele sobivad soojustusplaadid koos vajaliku kaldega.
Lamekatuse veeäravoolu ehitamiseks lõigatakse tehases eri kaldega soojustusplaadid.
Eri kaldega soojustusplaadid lõigatakse teahses ka erinevate lamekatuse vastukallete ehitamiseks.
Valmis lõigatud kaldega plaadid teevad katuseehitajate töö lihtsamaks, katuseehitus on kiirem, klient saab kallete võrra paksema ja soojema katuse.
EPS plaatsoojustus on kerge, tugev, tootevalik on mitmekülgne, kaldu lõigatud plaadid, lihtne käsitleda.
Lamekatuse kandv profiilplekk aluskonstruktsiooniga lamekatuse korral paigaldatakse vajadusel katuse aluskonstruktsioonile, enne EPS plaat põhisoojustuse paigaldamist, mineraalvill plaadid ehk sängitusplaadid.
Nii jääb vahtsoojustusest põhisoojustus kahe mineraalvill plaadi vahele.
Mineraalvill sängitusplaatidena kasutatakse villaplaate paksusega 20, 30, 50 mm.
Selliselt toimides saame suurendada kandev profiilplekk lamekatuse tulepüsivust.
Suuremate lamekatuste korral jagatakse katused tuletõkketsoonideks.
Erinevad tuletõkketsoonid katusel eraldatakse üksteisest jäiga mineraalvill soojustusega kogu katuse soojustuse paksuse ulatuses.
Ekstrudeeritud polüstüreen (XPS) plaat sobib eriti hästi lamekatuse ehitamisel, pinnases ehitamisel, kus vajatakse kõrget koormustaluvust, niiskuskindlust ning häid ja kestvaid soojusisolatsiooniomadusi.
Ekstrudeeritud polüstüreen (XPS) plaat sobib hästi maa-aluste soojustatud ruumide soojustamiseks konstruktsiooni pealt, kus ruumi peale on projekteeritud sõidutee, parkla, haljastatud katus.
Ekstrudeeritud polüstüreen (XPS) plaat sobib hästi ka vundamendi, keldriseina, otse pinnasele ehitatava põranda, pööratud katuse, aluse külmakaitseks, keltsatõkkeks.
Styrofoam (XPS) plaatsoojustusmaterjalil on heade tehniliste näitajatega.
Tehnilised näitajad sõltuvad Syrofoam (XPS) plaat soojusmaterjali margist.
Styrofoam (XPS) plaat soojustusmaterjali toodetakse erinevaid marke nagu XPS 250, XPS 300, XPS 400, XPS 500, XPS 700, foamloc.
Styrofoam (XPS) plaatsoojustusmaterjali kõrgeim kasutustemperatuur on 75 kraadi, soojusjuhtivus 0,033 W/mk, plaadi veeimavus pikaajalisel (28 päeva) vette sukeldumisel on väiksem kui 0,2 %, plaadi veeimavus külmumis-sulamistüklis on väiksem kui 1 %, tihedus 30 – 42 kg/m3, koormustaluvus 10 % deformatsioonil on 250 – 700 kN/m2, tuleohutuse klass F (EN 13501-1).
Styrofoam (XPS) plaatsoojustusmaterjal pakitakse tehases kilepakendisse või pakkealusele.
Styrofoam (XPS) soojustusplaattoodete eelisteks on kõrge survetugevus, olematu veeimavus, head soojustusomadused, kerge töödeldavus, omaduste muutumatus, taaskasutatavus.
Jäik polüuretaanvaht (PIR) plaat on umbes 30% energiatõhusam, kui mineraalvillad või teised vahtsoojustusmaterjalid.
Seetõttu on võimalik ehitada saledam, õhem konstruktsioon ja säästa ruumi.
Jäika polüretaanvahtplaati (PIR) kasutatakse katuse ehitamisel, kus on oluline vähendada katusekonstruktsiooni paksust ehk lamekatuse kõrgust.
Enim kasutatakse jäika polüretaanvahtplaat (PIR) soojustust väliterrasside ehitamisel, kus terrassi all on soojustatud ruumid ja on oluline terrassi põrandapinna kõrgus.
Jäik polüretaanvahtplaat (PIR) on tavasoojustusmaterjalidest energiatõhusam, kuid samavõrra on materjal ka kallim ehk polüretaanplaat (PIR) soojustusmaterjali kulub mahuliselt vähem kui tavasoojustusmaterjali.
Ühe jäik polüretaanvahtplaat (PIR) soojustuse mahuühiku hind on kallim, kui tavasoojustustel, kuid soojustusmaterjali kulub sellevõrra ka vähem.
Vahtklaas (CG) soojustus on unikaalne soojustusmaterjal.
Vahtklaas (CG) plaat ehk plaadil on peaaegu kõik ehitustel kasutatavate soojustusmaterjalide head omadused ja lisaks on vahtklaasist soojustus väga tugev.
Vahtklaa (CG) plaat on uudne ja unikaalne pooridega soojustusmaterjal, mida paigaldatakse lamekatusele kuuma bituumeniga.
Selliselt toimides ei ole vaja kasutada täiendavaid kinnitusi ja vahtklaasist (CG) plaatsoojustuse kiht jääb ilma läbivate aukudeta.
Vahtklaas (CG) ehitusmaterjal on Eestis uudne, kuid kõrge hinna tõttu mitte laialdaselt kasutatav.
Vahtklaas (CG) plaatsoojustust kasutatakse kõrgendatud nõudmistega lamekatuste, vundamentude, rõdude ja teiste samalaadsete soojustustööde tegemiseks.
PIR – EFEKTIIVNE SOOJUSTUSMATERJAL
ISOVER – KÕRGEKVALITEEDILINE KLAASVILL
OSP PLAAT EHK EHITUSPLAAT EHITAMISEKS
PAROC – RAHVUSVAHELINE KIVIVILLA TOOTJA
ROCKWOOL – MAAILMA JUHTIV KIVIVILLA TOOTJA
KERGKRUUS – KERAAMILINE SOOJUSTUSMATERJAL
EPS – SOOJUSTUSMATERJAL LAMEKATUSTE EHITAMISEL
MINERAALVILL ON ÜLDINE NIMETUS KIUDMATERJALIDELE
TECHNONICOL – KATUSEKATTED JA SOOJUSTUSMATERJALID
STYROFOAM – SOOJUSISOLATSIOON KÄRGPOLÜSTÜREENIST
KIVIVILL SOOJUSTUSEGA HOONE TARTUMAAL
VAHTKLAAS SOOJUSTUS OBJEKTIL TARTU, RIIA 2, KVARTAL
RAITWOOD TOOTMISHOONE LAMEKATUSETÖÖD TARTUMAAL
ANK TEGHNOLOGY OÜ KATUSE SOOJUSTUSTÖÖ HARJUMAAL
EESTI MAAÜLIKOOLI METASMAJA D-KORPUSE KATUSE SOOJUSTUSTÖÖ
UUDSEKS MATERJALIKS EHITUSES ON VAHTKLAAS
MATERJALI KASUTUS SÕLTUB KONKREETSEST OBJEKTIST JA TELLIJA SOOVIDEST.
UUDSEKS MATERJALIKS EHITUSEL ON VAHTKLAASVAHTKLAAS ON AINULAADNE SOOJUSTUSMATERJAL
VAHTKLAASI PEAMINE EELIS TEISTE SOOJUSMATERJALID EES ON SUUREM TUGEVUS JA HEA NIISKUSKINDLUS
PÄIKESEPANEELIDE PAIGALDAMINE KATUSELE
Eesti standard osa 5 – lamekatus
Lamekatuste soojustusmaterjalid – Paroc
Lamekatuste soojustusmaterjalid – Reideni Plaat
OÜ Evari Ehitus ehitab lamekatuseid
Katuse remont, renoveerimine – teenus, katuse remonttööd, katuse remonditööd, katuste parandus, lamekatuse renoveerimine, lamekatuse remont, lamekatuste remont on selle artikli märksõnad, mida saab kasutada katuse remondi korral.
OÜ Evari Ehitus on spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele ja renoveerimisele.
Teeme tööd aastaringselt üle Eesti.
Katus on hoone üks tähtsamatest konstruktsioonidest.
Hooldatud ja puhas katus hoiab hoone korras ning loob meile meeldiva, sõbraliku elukeskkonna.
Ükski katus, lamekatus ei ole igavene.
Lamekatuse eluiga sõltub katuse asukohast, kasutamisest, hooldamisest, materjalidest, tehnilistest lahendustest, paigaldamisest.
Ekspluatatsiooni käigus hoone, s.h. lamekatus, vananeb nii füüsiliselt kui moraalselt, turule tulevad uued ja paremad materjalid ning tehnilised lahendused, hoonetele püstitatud nõuded karmistuvad, hoone omanikku ei rahulda olemasolev katuselahendus.
Mingil ajahetkel ei piisa ainult katuse, lamekatuse remondist, vaid tekib vajadus katuse, lamekatuse või kogu hoone renoveerimiseks või rekonstrueerimiseks.
Katuse remont, lamekatuse remont, vahel ka lamekatuse pisiremont, tähendab väikesemahulist tööd katusel, mis hõlmab väikest osa kogu katuse pinnast.
Katuse renoveerimine, lamekatuse renoveerimine tähendab kogu olemasoleva lamekatuse pinna uuendamist.
Renoveerimistööde ulatus võib olla erinev.
Vahel piisab olemasoleva katusekatte korrastamisest ja olemasolevale katusekattele uue kattekihi või kihtide keevitamisest.
Vahel aga eemaldatakse olemasolev katusekate ja ehk ka ülemine kiht olemasolevat soojustust, mille asemele paigaldatakse uus ja tavaliselt ka paksem, efektiivsem soojustus, mille peale keevitatakse enamasti kaks kihti kattematerjali.
Katuse rekonstrueerimine, lamekatuse rekonstrueerimine tähendab kogu katusekonstruktsiooni ümber ehitamist.
Lamekatuse rekonstrueerimise korral eemaldatakse katuselt kogu varasem katusekonstruktsioon.
Olemasolev kandekonstruktsioon korrastatakse ja kohandatakse uue katuse vajadusi arvestades.
Vajadusel vahetatakse ära ka katuse kandepaneelid.
Korrastatud või välja vahetatud katuse kandepaneelidele ehitatakse antud hoone vajadusi atvestades uus katus.
Katuse, lamekatuste eluea pikendamiseks peab katuse omanik teadma, millised tegurid avaldavad katusele mõju ja mida peab tegema, et katuse eluiga oleks piisavalt pikk.
Katuse, lamekatuse eluea pikendamiseks peab lamekatuseid regulaarselt kontrollima, vajadusel hooldama, remontima, õigel ajal renoveerima või hoopiski rekonstrueerima.
Järjepidev, professionaalne katuse hooldus, vajadusel remont, renoveerimine, rekonstrueerimine tagab meile turvalise ja meeldiva elukeskkonna.
Katusekatte mehaaniliste mõjude hulka kuuluvad nii otsesed kui varjatud mõjud nagu katusel käimine, lumekoormus, aluse deformatsioonid, katusel või katuselt tehtavad erinevad tööd, lume lükkamine ja teised sarnased mehaanilised mõjud.
Temperatuur mõjub katusekattele nii suvel kui talvel.
Suvel palava ilmaga võib tume katusepind kuumeneda kuni +70 kraadini ja vahel isegi rohkem.
Kõrgema temperatuuri juures katuse materjalid paisuvad, pikenevad, muutuvad pehmeks, kergesti vigastatavateks.
Talvel külma ilmaga võib katusepind jahtuda alla – 30 kraadi.
Madalal temperatuuril katuse materjalid kahanevad, lühenevad, muutuvad hapraks ja rabedaks.
Talvel külma ilmaga peab lamekatusel käima ettevaatlikult ja ilma mõjuva põhjuseta oleks külma ilmaga mõistlik lamekatusele üldse mitte minna.
Suure tuulega võivad katusel tekkida keerised, mis põhjustavad katuse pinnale nii surve- kui imemisjõudu.
Suure tuule korral on soovitav jälgida, et katus kusagilt ei annaks järele ja ei tekiks lahti tulnud katusekonstruktsioonist või katusekonstruktsiooni osadest suuremaid puripindasid.
Kõige ohtlikumad kohad katusel, lamekatusel on katuse nurgad, siis katuse ääred.
Katuse keskosale on tuule mõju väiksem.
Suure tuulega lahti tulnud katusekonstruktsioon või katusekonstruktsiooni osa tuleb kiiresti taas kinnitada ja seda enne, kui lahti tulnud katusematerjalist puripind jõuab lootusetult suureks minna.
Päikesekiirgus mõjub katusele eelkõige temperatuuri kaudu.
Päikesekiirguse ultraviolettosa mõjutab kattematerjali omadusi, mille tagajärjed avalduvad pikema aja jooksul.
Selleks, et päikesekiirgus katuse lamakatuse kattematerjalile liiga ei teeks, on katusekatte bituumenrullmaterjali pealiskattele juba tehases peale pandud materjali kaitsev kiltkivi puiste.
Lamekatuse remondil, renoveerimisel, rekonstrueerimisel peab jälgima, et ilma kaitsva puisteta materjali osa ei jääks pikemaks ajaks katusekatte pealmisesse kihti, sealhulgas ka bituumenmaterjali rullis olev puisteta ühendusriba, mille laius on enamasti 100 mm.
Samuti peab lamekatuse kattekihi paigaldamisel jälgima, et materjali ühendusvuukidest välja pressitav bituumeni riba ei oleks laiem kui 10 mm. Üksikutes kohtades võib välja pressitud bituumeni riba olla natuke laiem, kuid mitte laiem kui 15 mm.
Ideaalne on, kui materjali ühendusvuukidest välja pressitud bituumeni riba oleks kogu katuse ulatuses laiusega 5 kuni 10 mm.
Eestis sajab aastas 150-180 päeval keskmiselt umbes 700 liitrit sademeid iga rõhtsa ruutmeetri kohta.
Lamekatused ehitatakse seisvat vett pidavate katustena ehk katusele langevad sademed, sulav lumi või jää võivad lühiajaliselt kergitada vee tasapinda katusel.
Lamekatuse peab ehitama nii, et tulvavesi ei tõuseks katusekatte ääretõste ülemisest servast ehk rullmaterjali ülespöördest kõrgemale.
Normide järgi peab tulvavesi jääma vähemalt 100 mm ülespöörde ülemisest äärest allapoole.
Lamekatusele on soovitav paigaldada vee ülevoolu veesülitid, et tulvav vesi saaks hoonet kahjustamata katuselt välja voolata.
Ülevoolu veesüliti äravoolutoru ülemine äär peab olema katuse kattematerjali ehk hüdroisolatsiooni tõste ülemisest äärest vähemalt 100 mm madalamal.
Veesüliti annab katuse omanikule varakult märku tulvavee tekkest ja omanikul on võimalik tekkinud olukorrale reageerida.
Tegurite koosmõju on lamekatusele kõige ohtlikumad ehk kõige ohtlikum on katusele mitme kahjuliku mõju üheaegne esinemine.
Katusel, lamekatusel võivad ühismõjudeks olla külm koos mehaanilise mõjutusega, kus näiteks katusekatte alla kondenseerunud veeaur päikesekuumusega aurustub ja paisub või külmaga vee aur jäätub ning jää sulamisel samuti paisub.
Veeauru või jää paisudes katuse, lamekatuse kattematerjal hakkab venima, katusekatte vahele või katusekatte alla tekivad aurukotid, mis teevad katuste olukorra veelgi halvemaks.
Et katuse, lamekatuse renoveerimise lõpptulemus oleks ootuspärane, soovitame katuse renoveerimisel läbida kolm etappi.
Renoveerimise tehniliste tingimuste koostamiseks soovitame kasutada spetsialisti abi.
Katuse remondi, renoveerimise, rekonstrueerimise katusetöö tegija valimisel peab uurima firma usaldusväärsust, tutvuma firma kodulehega, varasemalt tehtud töödega, lugema firma tegevuste kohta informatsiooni muudest infoallikatest, eelistama pikema ja suuremate kogemustega ehitusfirmasid.
Alati on odavam teha katusetööd üks kord ja korralikult, kui mitu korda uuesti ja ikka uuest.
Lamekatuse renoveerimise käigus tehtavad peamised tööd:
REMONDI PLANEERIMIST TULEB ALUSTADA ENNE PROBLEEMIDE KUHJUMIST
VAJAMINEVATE TÖÖDE KINDLAKSTEGEMISEL TULEB KAASATA OMA ALA ASJATUNDJAD
ON LUBAMATU VIGASTADA KATUSEKATET MISTAHES TEGEVUSEGA
ENAMIK KORTERMAJU EESTIS ON EHITATUD LAMEKATUSEGA, MIS ON PALJUDEL JUHTUDEL AINULAHENDUSEKS
KINDLASTI EI TOHI KATUST KASUTADA SELLEKS MITTE ETTENÄHTUD TEGEVUSTEKS
KATUSTE ELUIGA SÕLTUB MATERJALIST, PAIGALDUSEST, ASUKOHAST, HOOLDUSEST JA JÄÄB 10-40 AASTA VAHELE
FÜÜSILISELT VANANEDES EI TÄIDA KATUSED ENAM KATUSELE PANDUD EESMÄRKE
MORAALSE VANANEMISE KORRAL EI RAHULDA OLEMASOLEVA KATUSE LAHENDUS KATUSTE OMANIKKU
ET TAGADA KATUSE PIKK ELUIGA, PEAB KATUST REGULAARSELT HOOLDAMA
ENAMIK KORTERMAJASID EESTIS ON TEHTUD LAMEKATUSTEGA
VÄGA OLULINE ON LEIDA PROFESSIONAALNE EHITAJA
KATUSED VÕIVAD VANANEDA NII FÜÜSILISELT KUI MORAALSELT
IGAL KATUSEL ON OMA ELUIGA, MIS JÄÄB SÕLTUVALT MATERJALIST, PAIGALDUSEST, ASUKOHAST JA HOOLDUSEST 10-40 AASTA VAHELE Loe edasi “Katuse remont, renoveerimine – teenus” →